Revelation of John 21

Kwetkunum kobuli mintawaak

1Yoŋ adi kunum kobuli eŋ kwet kobuli yabugut wondiniŋ mede. Ala indiŋ, kunum komi eŋ kwet komi adi yadi liwe tugumuk. Eŋ imeŋgwaŋ wapum adi maaŋ liwe tuguk. 2Kaŋ yokwet uŋgoniŋ, Jelusalem kobuli kuyoŋ, kunum gineniŋ Bepaŋ’walaaniŋ foune kagut. Wabihem niŋ me dut yehikiutdok tinahukut tiyemiiŋ unduŋ mohinek tutumbaaŋ tinahukulimiŋgiŋ kagut. 3Kaŋ mapme pop gineŋkade kutikuti wapum niŋ indiŋ buune nadigut, “Biyagoŋ hinek kuyoŋ, u kalaŋ be. Bepaŋ’walaŋ yolikweli agaŋ metam dut hatak. Ne lekiŋgoŋhik gineŋ itoune metamdi adi’walaŋ metamŋiye tiŋa itouneeŋ. Bepaŋ ne adut hatiŋila 4dautilitilikhik tumolokudapmawaak. Kumuŋ be bulaniŋgoŋ be weyakawe be yagit folofigita uŋoŋ mu mintawaak. Biyagoŋ kuyoŋ, nemek komi hogohogok agaŋ uŋaniŋ dapmawaak.”

5Kaŋ mapme pop foloŋ ikukdi indiŋ naniŋguk, “Nadilaŋbe, nu nemek hogohogok kobuli tubumintalat.” Unduŋ yoŋa yoguk, “Mede yoŋ adi biyagoŋ eŋ folooŋ hinek ale youleŋ.”

6Tiŋa adi indiŋ naniŋguk. “Agaŋ tubudapmaŋit. Nu yadi timeŋ hatigut eŋ mindaŋ hatibaat, tububihit eŋ tubudapmaŋ. Nebek niŋ adi imedok maŋiŋ galiwaak adi nu hatihati fafaŋeniŋ diniŋ ime dawineŋ gila tuwaŋit mokit hogok mintoiwaat. 7Nebek niŋ adi fafaŋe titawooŋ tubudapmawaak adi yadi nemek i kahilewaak, kaŋ na Bepaŋŋiŋ hatibe adi mihine hatibaak. 8Iŋgoŋ oŋ, munta kelewodiiŋ eŋ nadisukiliti mu tiiŋ, eŋ kadakaniŋ kaka tiiŋ eŋ mik ulap, eŋ meeniŋ kefifile mebimebi tiiŋ, eŋ meeniŋ upmuŋ eŋ tubuhi moŋgo hatiiŋ, eŋ kwet yabaweŋ nadisukilitiŋa bepaŋ yalayalaŋ moŋgo hatiiŋ, eŋ yalaŋ mede mebimebi moŋgo hatiiŋ, meeniŋ undihi hogohogok’walaŋ yokwet adi kalasindi imeŋgwaŋ nabugoŋ kudup ha-dalakneŋ
21:8Mede wondok adi Gilik mede gineŋ “Salfa kawade hakatdi imeŋgwaŋ tiŋa kudup fafaŋeniŋ dalak” youkiŋ. Mede “Salfa” diniŋ mebi adi Diksineli pepa yendiniŋ fawineŋ uŋoŋ kedem kaweŋ.
uŋoŋ hatidok yodapmagut. Uyadi kumuŋ kunakunat 2-kuyoŋ.”

Jelusalem kobuli kunumneniŋ fowaak

9Aŋelo 7 maliŋhik indigoŋ tuwot nemek miknit fotokiune moŋgo yakiŋ, adi’walaaniŋ niŋdi nu’walaŋkade buŋa indiŋ naniŋguk. “Buune Dompa Mihiniŋ’walaŋ tamgigit ganimbe kaweŋ.” 10Unduŋ nanimbune Uŋgoniŋ Munabulidi saŋiniŋnit hinek fotokinamuŋa nanagila kweboboe wapum kweheyeniŋ niŋ foloŋ looŋ yokwet uŋgoniŋ Jelusalem u kunum gineniŋ Bepaŋ’walaaniŋ, foune nanimbu kagut. 11Bepaŋ’walaŋ hauta holiholiŋeŋ wondi yokwet u hauta miŋguk. Yokwet wendiniŋ hauta adi kawade Saspa, tuwaŋiŋ wapum, walaniŋ hinek tiŋa filimpitpit tuguk. 12Tiŋa gimbahaŋ adi kawadedi foloniŋgoŋ hinek ibikelemadigiŋ. Gimbahaŋ wendiniŋ talifofoŋ adi 12, tiŋa talifofoŋ indigoŋ aŋelo kubugoŋ kubugoŋ foloniŋ ila uune kunakunathik 12 tuguk. Eŋ talifofoŋ indigoŋ tuwot Isilae metam bophik 12 adi’walaŋ wohik youliŋit haliulak. 13Mele labulakneŋkade talifofoŋ 3, eŋ fukuniŋ kwet kumaŋkade talifofoŋ 3, eŋ fukuniŋ kwet wahiŋkade talifofoŋ 3, eŋ fukuniŋ mele folakneŋkade talifofoŋ 3. 14Gimbahaŋ wendiniŋ kawade daŋiniŋ hakiliti adi 12. Kaŋ kawade daŋiniŋ hakiliti 12 foloŋ lekiŋgoŋ Dompa Mihiniŋ’walaŋ aposel 12 adi’walaŋ wohiye youliŋit.

Aŋelo niŋdi Jelusalem kobuli tuwolitŋiŋ kamekaguk

15Kaŋ aŋelo mede naniŋguk adi kameka diniŋ kusek niŋ goldi tutumbagiŋ honeeŋ yakuk. Wendi yokwet eŋ talifofoŋ eŋ gimbahaŋŋiŋ kamekaguk. 16Yokwet wendiniŋ tuneŋŋiŋ 4, koloŋŋiŋ be dabekŋiŋ tuwolit kubugoŋ. Kaŋ aŋelodi yokwet u kelemadiŋa kusek kamekaŋiŋdi kamekaune 2,200 kilomita tuguk. Kaŋ koloŋŋiŋ eŋ dabekŋiŋ eŋ kweheyeniŋ u tuwolit kubugoŋ hogohogok tubudapmaguk. 17Kaŋ gimbahaŋ bateyeŋŋiŋdok tuwolit kamekaune 70 mita tuguk. Meeniŋdi kameka beŋa hatiyam undiniŋgoŋ aŋelodi honeeŋ hatiŋa yokwet kamekaguk.

18Gimbahaŋ uyadi kawade Saspa, walaniŋ hinek, filimpitpitnit wendi tigiŋ, eŋ yot heki adi gol, galas walahi diwetom tiyam undiniŋdi tigiŋ. 19Gimbahaŋ wondiniŋ daŋiniŋ hakiliti adi kawade mebimebi tuwahik loloŋnit, adi’walaŋ wohik eŋ famahik hebet indiŋ halifolak. Daŋiniŋ kunakunat 1 Saspa uyadi giminiŋ.
21:19Kawade wohiye hogok iŋgoŋ youkiŋ eŋ famahik be namandahik yohebet Diksineli gineŋ yabeŋ. Adi pepa hapmuŋ “Kawade momooŋ tuwaŋiŋ loloŋit hinek” uŋoŋ hakiiŋ.
Daŋiniŋ kunakunat 2 Sapaiya uyadi balimnit. Daŋiniŋ kunakunat 3 adi Agate. Daŋiniŋ kunakunat 4 adi Emelat.
20Daŋiniŋ kunakunat 5 Oniks uyadi fama mebimebinit. Daŋiniŋ kunakunat 6 Kanelien uyadi giminiŋ. Daŋiniŋ kunakunat 7 Kilisolait uyadi gwagwaŋnit. Daŋiniŋ kunakunat 8 Belil uyadi balimnit. Daŋiniŋ kunakunat 9 Topats uyadi gwagwaŋnit. Daŋiniŋ kunakunat 10 Kilisopaluse uyadi kaikaileŋ. Daŋiniŋ kunakunat 11 Sasinti uyadi balimnit iŋgoŋ haŋindaŋ. Daŋiniŋ kunakunat 12 Ametis uyadi timbitimbit. Kawade undihidi gimbahaŋ daŋiniŋ hakiliti boiŋa ibikelemadigiŋ.

21Talifofoŋ 12 uyadi fukut
21:21Fukut adi nemek kuyaniŋ-kabe doktiŋa mede i nadiŋa undiniŋ-kabe mu yoŋa nadidok. Yoŋ adi nemek undiniŋdi wapum kakaaŋ hinek. Ala wendi Bepaŋ’walaŋ yokwet diniŋ talik yeme tiŋit. Fukut u deŋgoŋ moŋgokiiŋ? Uyadi imeŋgwaŋ maaneŋ fooŋ kale wou kalamsel yoiŋ u moŋgo labuŋa kufulahik taŋakiyeeŋ u yabuŋa moŋgokiiŋ.
tuwahik loloŋnit 12 wendi boigiŋ. Talifofoŋ niŋ fukut molomgoŋ, talifofoŋ niŋ fukut molomgoŋ unduŋ hogohogok yambiyakiŋ. Yot talik adi gol waliniŋ hinekdi kamegiŋ, galas gineŋ diwedapmaŋ tine ulak undiniŋ.

22Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot adi yokwetneŋ uŋoŋ mu ilune kagut. Wapum Bepaŋ, Saŋiniŋ Molomdi Siloŋyot tiyemilak eŋ Dompa Mihiniŋdi maaŋ tiyemilak. 23Tiŋa yokwet uyadi muyakipbe, be meledi hauta mu yemilak. Bepaŋne’walaŋ hauta holiholiŋedi hautayemilak eŋ Dompa Mihiniŋdi hautaŋiŋ tilak. 24Meeniŋ mohok yokwetkwet hatitauneeŋ adi yokwet wendigoŋ hautayembaak. Kaŋ kwetkwet mapme hatiiŋ adi yadi bomboŋhik kedehi u moŋgola yokwet uŋoŋ udapmaneeŋ. 25Yokwet uyadi mu bufawaak. Hadapmo hogok halaak doktiŋa gimbahaŋ wondiniŋ talifofoŋ adi hamap hogok yatneeŋ. 26Eŋ meeniŋ hogohogok adi’walaŋ bomboŋ tuwaŋiŋ loloŋnit, nemek momohi, eŋ kobahi u yokwet uŋoŋ moŋgo udapmaneeŋ. 27Eŋ nemek geŋgeŋnit adi uŋoŋ mu hinek fowaak. Be meeniŋ niŋ adi nemek mekaniŋgoŋ eŋ madimadikeŋgoŋ tibaak be yalaŋ niŋ kame hatibaak adi maaŋ yokwet uŋoŋ mu yalikawaak. Wohiye Dompa Mihiniŋ’walaŋ hatihati diniŋ pepa gineŋ youliŋit adi hogokdi yokwet u kahileneeŋ.

Copyright information for NOP