a1:21Ko 6:11; Ap 9:141:3Ro 1:7 epei kerekyi menmen yaaim mentar yi mɨt miyapɨr ne Krais Jisas.
b1:7Lu 17:30; 2Te 1:7; Ta 2:131:8Fl 1:6; 1Te 3:13, 5:231:91Jo 1:3; 1Ko 10:13; 1Te 5:241:10Fl 2:21:121Ko 3:4; Ap 18:24-28; Jo 1:42 mɨt nai a? Taauye! Yi ne Krais Jisas.
c1:14Ap 18:8; Ro 16:231:161Ko 16:151:17Mt 28:19; Jo 4:21:182Ko 4:3; Ro 1:161:19Ais 29:141:20Ais 19:12, 33:18, 44:25; Jop 12:17 weinɨn keriyen. Hɨr yapɨrwe hɨr mɨt enun weinɨn nentar God epei keteiknai menmen mɨt nau tɨ hɨr nɨrɨakem nises han kɨr God katɨp hɨram menmen enum weinɨm.
d1:21Mt 11:251:22Mt 12:38; Ap 17:18,321:23Ro 9:32; 1Ko 2:141:24Kl 2:31:252Ko 13:41:26Mt 11:25; Jo 7:48; Je 2:1-5 weinɨn mamrɨak mɨt ne tɨ hɨr mɨt niuk iuwe hɨr yɨnk enuk. God ap kehimɨteni hɨr nɨrak.

1 Corinthians 1

Hi Pol hi mɨtɨk aposel ke Jisas Krais. Nɨpaa God hanhan kewisa hi hɨre mɨtɨk aposel te hɨrak kehimɨtena hi hɨrɨak menmen mɨrak. Hi Pol hetike kaiu yinak Sostenis, hawɨr mɨtɨkɨt wik wewis tɨwei ik ken yi mɨt miyapɨr ne weiwɨk me God yi yau wit Korin. God kerekyi yi mɨt miyapɨr yaain yentar yi mɨt miyapɨr ne Krais Jisas keriyen. Yi yɨre mɨt miyapɨr ne God yentar God kehimɨteni yi nɨrak. Mɨt miyapɨr nerer wit wit kerek newenɨpi niuk me Mɨtɨk Iuwe kaiu Jisas Krais, hɨr yaain. Jisas hɨrak Mɨtɨk Iuwe kɨr, hɨrak Mɨtɨk Iuwe kaiu. Hi hanhan God Haai kaiu ketike Mɨtɨk Iuwe Jisas Krais, hɨrakɨt tatrekyi menmen yaaim, yi yayu werek werek.

Pol katɨp God kɨrak yaaik kentar hɨrak kɨkaap mɨt ne Korin nises hɨm mɨrak

Hekrit hekrit hi han kitet yi mɨt yɨrɨak menmen yaaim te hi hatɨp God hɨrak yaaik kentar menmen im. Hɨrak a  God epei keweti menmen mɨrak yapɨrwe. Yi yetɨwem nɨpaa Krais kewetiyem, te yi yertei hɨm me God werek, yi yetpim yewepyapɨrem. Yi yeit menmen im yentar nɨpaa haiu man mewepiyapɨr hɨm me Krais, yi yemtewem te yi yisesim werek. Yi yisesim werek werek te God ap kaksawɨn menmen yaaim ham au. Hɨrak kewetiyem te yi yises han kɨrak werek werek, yi yemerɨr wɨ kerek Mɨtɨk kaiu Iuwe Jisas Krais pɨke kaknen kakwepyapɨr hɨrekes. Hɨrak God wen kakɨkepi ere maain wɨ Jisas Krais pɨke kaknen kakwepyapɨr hɨrekes te God ap kaktɨp yi enun au yi yaain. God kehimɨtenai haiu mɨt metike Nɨkan kɨrak Jisas Krais hɨrak Mɨtɨk kaiu Iuwe haiu mau han kiutɨp. God Iuwe ik hɨrak yaaik ap te kakmipɨn au. Hɨrak kakises hɨm mɨrak kakɨkepi te yi eiyu werek werek maain me wɨ eim.

Pol keneri hɨr nenke hasini

10 Nai yinan, hi etpi hɨm manp hekrehɨr ke Mɨtɨk Iuwe kaiu Jisas Krais. Yi eikiyan han kiutɨp eiyu me menmen yaaim me God yi yɨrɨakem. Yi ap te yayɨnke hasini au emɨt. Yi eikiyan han kiutɨp eiyu me menmen yapɨrwe yi yɨrɨakem. 11 Nai yinan, hi hetpi menmen im hentar mɨt han nau neit wɨnak ke mɨte Klowi hɨr nan in netpo wɨ ham wɨ ham yi epei yenehan yentar menmen. 12 Hi hemtau mɨt han ne yi mɨt yi yatɨp, “Haiu mises hɨm me Pol.” Mɨt han ne yi mɨt yi yatɨp, “Haiu mises hɨm me Apolos.” Mɨt han ne yi mɨt yi yatɨp, “Haiu mises hɨm me Sifas.” Mit han yi yatɨp, “Haiu mises hɨm me Krais.” 13 Menmen yi yɨrɨakem hɨram meteikin Mɨtɨk Krais hɨrak kenke pɨnak pɨnak (o wik wik) a? Mekam, mɨt nɨpaa hɨr epei newenkɨka hi Pol hentar nu tentarakɨt hi haa me yi mɨt a? Nɨpaa mɨt nɨkri neriuwe tɨpar hɨr nekine niuk mai hi Pol te yi yɨre b 

14 Hi ap hɨkɨr mɨt yapɨrwe ne yi mɨt au. Hi hɨkɨr Gaias ketike Krispas keretet. Hi han yaaik hi ap hɨkɨri yi mɨt yapɨrwe. 15 Te yi ap eitɨp haiu mɨt mises hɨm me Pol me wɨ hɨrak kɨkrai keriwe tɨpar. 16 O, hi han kaa. Hi epei hɨkɨr mɨtɨk Stefanas ketike mɨt na neit wɨnak kɨrak. Hi han kaa te hi hɨkɨr neiyan o au. Hi han kitetim au. 17 Krais hɨrak ap keriuweta hi han te hi hɨkɨr mɨt miyapɨr neriuwe tɨpar au. Hɨrak keriuweta hi han te hi hewepyapɨr hɨm mɨrak yaaim. Hi ap hetpi hɨm har ke mɨt hɨr nertei iuwe hɨr netpim te hi hari han ki heriuwerem te yi eiyisesim au. Hi hɨnapen henip menmen Krais kɨrɨakem kentar nu tentarakɨt hɨram mɨre menmen weinɨm te hɨram ap mamkepi au.

Menmen Krais kɨrɨakem kentar nu tentarakɨt keteiknai God hɨrak Iuwe

18 Hɨr mɨt miyapɨr kerek nanɨno nanɨkre si tatɨkneni hɨr natɨp hɨm me Jisas hɨrak kaa kentar nu tentarakɨt hɨram menmen weinɨm. Te haiu mɨt miyapɨr kerek God kekepai ketaihis, haiu matɨp hɨm me Krais hɨrak kaa kentar nu tentarakɨt, hɨram menmen iuwe God kɨrɨakem. 19 Haiu mertei hɨm im hɨram yaaim mentar nɨpaa mɨtɨk profet kewis hɨm me God mau tɨwei metpim mar im:

  • “Hi tewen ahɨwaank han ke mɨt kerek hɨr newenɨpi hɨras hɨr natɨp, ‘Haiu mertei menmen yapɨrwe.’ Hi ahɨwaank han ke mɨt han kerek hɨr natip, ‘Haiu hɨras mertei menmen yaaim.’”
20 Te mɨt kerek natɨp haiu mertei menmen yapɨrwe hɨr ap nɨre God au. Hɨr mɨt enun weinɨn keriyen. Mɨt kerek nertei hɨm lo hɨr newisɨm mau tɨwei ham hɨr ap nɨre God au. Hɨr mɨt enun weinɨn keriyen. Mɨt nau tɨ in ek kerek netike mɨt han hɨr netpepan menmen hɨr ap nɨre God au. Hɨr mɨt enun c  21 God hɨrak kertei menmen iuwe han kitet hɨrak kaknip mɨt nau tɨ hɨr ap nanɨrteiyek nanriuwe han kɨr weinɨn taau. Hɨrak hanhan kakɨkaap mɨt miyapɨr han hɨr nanɨrteiyek werek nanriuwe hɨm yaaim im mɨt han ne tɨ natɨp hɨram enum weinɨm, haiu mewepyapɨrem. 22 Mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr natip, “Haiu memtau hɨm mi haiu mamisesim te yi eiyinɨn eiteiknai menmen yaaim te haiu mamɨrtei God keriuweti yi yan yetpai hɨm im.” Mɨt han ne weiwɨk me Grik hɨr natɨp, “Haiu mɨt keriyen haiu hanhan te yi eiwepyapɨr menmen yapɨrwe te haiu emises hɨm mi.” 23 Te haiu mɨt aposel au. Haiu mewepyapɨr hɨm me Krais kerek mɨt newenkekik kau nu tentarakɨt. Te hɨm maiu im menip mɨt ne Isrel han enuk, hɨram menip mɨt ne Grik hɨr natɨp hɨm im hɨram enum weinɨm. 24 Hɨr natɨp hɨm im hɨram weinɨm te haiu mɨt ne Isrel metike mɨt ne Grik kerek God kari han kaiu, haiu mises hɨm mɨrak, haiu matɨp Krais keriuwe menmen hɨrak kɨrɨakem hɨrak keteikɨn mɨt menmen iuwe me God, hɨrak keteiknor hɨrak kinɨn kertei menmen yapɨrwe. 25 Mɨt han hɨr natɨp hɨr nertei menmen iuwe te hɨr natɨp menmen God kerteiyem hɨram weinɨm. Au, God kinɨn kertei menmen yapɨrwe. Mɨt han hɨr natɨp nɨre mɨt iuwe te hɨr natɨp God hɨrak kɨre menmen weinɨm. Au God hɨrak wɨsenuk kɨrɨak menmen minɨn menmen yapɨrwe.

26 Nai yinan, yi han ekitet yi yɨre mekam me wɨ nɨpaa God kari han ki yi yisesik. Yi mɨt han yapɨrwe yi yɨre mɨt iuwe o yi yertei menmen mɨt nau tɨ hɨr natɨp hɨram yaaim? 27 Au, yi niutɨp niutɨp keriyen. God kehimɨtenai haiu nɨrak kerek mɨt ne tɨ hɨr natɨp haiu enun weinɨn. God kehimɨtenai haiu mɨt weinɨn te haiu mamrɨak mɨt ne tɨ kerek han kitet hɨr nertei iuwe hɨr yɨnk enuk. God kɨrɨak menmen im te haiu mɨt d  28 God kari han ke mɨt miyapɨr hɨr ap ne weiwɨk iuwe hɨr nisesik. Mɨt nau tɨ hɨr nɨnan yipɨr newɨrek natɨp hɨr mɨt enun weinɨn, te God kekepi keriuwe menmen hɨrak kerekyorem hɨr nɨrɨak mɨt kerek han kitet hɨr ne weiwɨk iuwe, hɨr yɨnk enuk God ap kehimɨteni hɨr nɨrak au. 29 God kɨrɨak menmen im te maain ap te mɨtɨk kei kiutɨp kakɨrp ninaan me God hɨrak kaktɨp mɨtɨk iuwe taau. 30 Haiu mɨt naiu ne Krais Jisas mentar menmen God kerekyeiyem. God kehimɨtanek hɨrak keteiknai God kinɨn kertei menmen yapɨrwe. Hɨrak kerekek kekepai te God katɨp haiu mɨt yaain. God kehimɨtanek hɨrak kerekyei haiu mɨre mɨt yaain, hɨrak kesiupenai me menmen enum kekepai kaktaihis mamno wit ke God. 31 God hɨrak nepei kɨrɨak menmen mar im te hɨm mekre tɨwei me God mɨt profet newisɨm hɨram mamnen. Menmen im matɨp, “Mɨt kerek hɨr hanhan nanwenɨpi niuk mɨr, hɨr au nanwenɨpi niuk me God me menmen hɨrak kerekyeiyem.”

Copyright information for `AVT