a9:24Fl 3:14; 2Ti 4:7-89:252Ti 2:4-5; Je 1:12; 1Pi 5:49:27Ro 8:13, 13:1410:1Eks 13:21-22, 14:22-29 merekyor hɨr mɨt miyapɨr ne Moses, hɨr nisesik nar ke in mɨt newis mɨt han nɨkɨri neriuwe tɨpar neteikɨn hɨr ne Mɨtɨk Iuwe Krais hɨrak naanmɨpror.
b10:3Eks 16:3510:4Eks 17:6; Nam 20:11 meke nan man, hɨram mekepi manpenun. Hɨr naam tɨpar meke nan man, kerek God Hɨmɨn Yaaik kewetɨrem, hɨrak kau ketikeri neit wit kerek mɨt ap nei newi au. Nan ik hɨrak Hɨmɨn ke Krais, hɨrak kɨkaap hɨmɨn kɨr, kar ke tɨpar meke nan hɨr naam mɨkaap yɨnk kɨr.
c10:5Nam 14:26-30; Hi 3:17; Ju 510:61Ko 10:11; Nam 11:4,3410:7Eks 32:610:8Nam 25:1-910:9Nam 21:5-610:10Nam 16:41-49; Hi 3:11,1710:111Ko 10:6; 1Pi 4:7
d10:131Ko 1:910:141Jo 5:21
e10:16Mt 26:26-2810:17Ro 12:5; Ef 4:1610:18Lev 7:610:191Ko 8:410:20Diu 32:17; Rev 9:2010:212Ko 6:15-1610:22Diu 32:21 yaaim.” Te hi hetpi menmen yapɨrwe im ap te mamkepai haiu mises God werek werek au. Hɨram ap mamkepei han kaiu hɨrak kaku tokik kakises God werek werek au. Hɨm keremem mamkepai, te yi han ekitet werek werek menmen yi eiyisesim.
f10:231Ko 6:1210:24Ro 15:210:25-291Ko 8:1-1310:26Sam 24:110:27Lu 10:810:281Ko 8:7301Ti 4:410:31Kl 3:1710:32Ro 14:13

1 Corinthians 10

Yi naanmamre hɨras te yi ap eirɨak menmen enum

Nai yinan hi hanhan yi eiyɨrtei markeik God kɨkaap maamrer naiu. Wɨ nɨpaa maamrer naiu nises Moses neit yaank tenhaan weinɨk enuk menmen auri, God keriuwet napɨ kau nepni naanmɨpror keteiknor yayiwe. Me wɨ im hɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr nen nerekir wan mɨt nenewek niuk mɨrak Wan Ninɨk, hɨr ap kei kiutɨp kaa au. Menmen maamrer naiu nɨrɨakem napɨ kau nepni kɨwapɨn yɨnk kɨr, hɨr nerekir wan mɨt nenewek Wan Ninɨk, hɨram a  Hɨr yapɨrwe naam menmen hɨr nenewem “mana” kerek God kewetɨrem meke wit kɨrak man, hɨram mekepi manpenun. Hɨr yapɨrwe naam tɨpar miutɨp kerek God Hɨmɨn Yaaik kewetɨrem b  God kɨkaap hɨr mɨt yapɨrwe te hɨrak han yaaik keriuwe menmen mɨt han niutɨp niutɨp keriyen nekre nɨmɨn ke hɨr mɨt hɨr yapɨrwe nɨrɨakem a? Taauye! God kanɨp kenepi te herwe yɨnk kɨr kɨwaai kerer wit wit me wit mɨt ap newi. God kɨrɨak menmen im epei man meteiknai haiu ap hanhan emrɨak menmen enum emɨr ke hɨr nɨrɨakem.

Haiu ap emwenɨpi niuk me tɨpir mamɨr ke mɨt han nekre nɨmɨn ke hɨr maamrer naiu en hɨr nɨrɨakem. Hɨm me God mau tɨwei Moses kewisɨm hɨram matɨp mar im: “Mɨt miyapɨr en nau yeno naam menmen. Hɨr naam menmen epei au, hɨr nekrit nɨrɨre nɨrɨak tɨpir hɨr nisesik hɨrak han yaaik keriuweri.” Haiu mɨt miyapɨr ap emrɨakan emisesan emɨr ke nɨpaa mɨt miyapɨr han nekre nɨmɨn ke hɨr mɨt hɨr nɨrɨakem. God han enuk keriuweri hɨrak kanɨp te mɨt miyapɨr han nar ke 23,000 mɨt hɨr naa ne wɨ miutɨp. Haiu ap te mamri han ke Mɨtɨk Iuwe God ere hɨrak han enuk keriuwai mamɨr ke mɨt miyapɨr han nekre nɨmɨn ke hɨr mɨt en hɨr nɨrɨakem. God han enuk keriuweri te hɨrak keriuwet manpen (o yenmik) kanɨp hɨr naa. 10 Haiu ap te mamne God mamɨr ke mɨt miyapɨr han nekre nɨmɨn ke hɨr mɨt en hɨr nɨrɨakem. Hɨr nenerek me menmen te God keriuwet mɨtɨk ensel hɨrak kan kanɨp hɨr naa. 11 Nɨpaa menmen im yapɨrwe epei man menep maamrer naiu mekepi hɨr nertei God han enuk keriuwe menmen hɨr nisesim. Maain mɨt newisɨm mau tɨwei mamkepai haiu mɨt miyapɨr in. Hɨram meteiknai haiu mɨt miyapɨr kerek mau tɨ me wɨ im menep Krais pɨke kaknen, haiu naanempre hɨras te haiu ap mamises menmen enum kerek nɨpaa hɨr maamrer naiu hɨr nɨrɨakem. c 

12 Te yi mɨt miyapɨr kerek han kitet yi yinɨn maamrer ni yi yises hɨm me Krais werek werek, yi naanmamre hɨras te menmen ap mamri han ki yi yairɨak menmen enum. 13 Menmen yapɨrwe epei man mari han ki te yi yayises menmen enum, yi ap han ekitet hɨram man mari han ke yi mɨt keriyen au. Hɨram epei man mari han ke mɨt miyapɨr yapɨrwe nerer wit wit. God hɨrak yaaik kakɨkepi ap kakwis menmen enum mamnen mamri han ki maminɨni au. Menmen enum mamnen han ki te hɨrak kakɨkepi te yi eiyinɨnem eiyu.

Haiu ap emises hɨm me God mamtike hɨm me tɨpir au emɨt-God kerekek

14 Nai yinan yaain, yi eiweikɨn sip eiwet tɨpir te yi ap eiwenɨpi niuk mɨr au emɨt eiyɨntar God kakɨkepi naanmampri. d  15 Hi hetpi hɨm im men yi mɨt miyapɨr kerek yi yertei menmen im werek werek. Yi han ekitet menmen kerek hi hetpiyem. 16 Wɨ kerek haiu mitehi God me tɨpar me komunion mekre kap haiu mamɨm, haiu meteikɨn haiu metike Krais mau han kiutɨp me hemkre mɨrak nɨpaa mewen. Niu o bret kerek haiu mewenem mamɨm meteikɨn haiu metike Krais mau han kiutɨp me yɨnk kɨrak wɨ nɨpaa hɨrak kaa kentar nu tentarakɨt. 17 Haiu mɨt haiu mɨre yapɨrwe, te haiu maam niu o bret miutɨp. Haiu maam niu o bret miutɨp te hɨram meteikɨn haiu yapɨrwe mɨre yɨnk kiutɨp ke Krais.

18 Yi han kitet mɨt miyapɨr ne Isrel. Mɨt miyapɨr kerek naam menmen kerek mɨt pris nesenkekim newisɨm mentar kɨnaan namɨp, hɨram meteikɨn hɨr netike God nau han kiutɨp me kɨnaan im. 19 Mekam? Menmen im yi han kitet hi atɨp menmen mɨt ne tɨ newepwarem newet tɨpir rem hɨram menmen iuwe a? Taauye! 20 Menmen mɨt ap nises God hɨr newepwarem newisɨm mau kɨnaan, hɨr newet tɨpir. God au. Te hi hɨnapen yi yaam menmen mɨt newepwarem newet tɨpir rem au emɨt! Yi yɨrɨak menmen im meteikɨn yi yetike herwe yi yau han kiutɨp. 21 Yi ap yayɨm tɨpar mamɨkre kap mehimɨtan Krais hemkre mɨrak mewen mamtike tɨpir mamɨkre kap kerek mɨt newepwarem newet tɨpir rem. Yi ap yayɨm niu o bret kerek mehimɨtan yɨnk ke Krais wɨ nɨpaa hɨrak kaa kentar nu tentarakɨt mamtike samiyak mɨt namɨp nesiyem newet tɨpir rem. Menmen im hɨram enum emɨt! 22 Yi eirɨak menmen im te yi eirɨak Mɨtɨk Iuwe God han enuk kakɨrwi kakiwep. Hɨrak Iuwe haiu au enun weinɨn. Hɨrak kakiwep ap te yi eiyinɨnek taau.

Haiu emwenɨpi niuk me God emriuwe menmen haiu mɨrɨakem

23 Yi yatɨp yarik, “Menmen yapɨrwe haiu mɨrɨakem hɨram e  24 Yi ap han ekitet menmen mi keremem te yi eiyu werek. Au, yi han ekitet menmen mi metike menmen me mɨt han yi eikepi naanmamror hɨr enu werek.

25 Yi ap einapen eino eiyɨt samiyak kerek mau maket. Yi ap eiyitorhiyem nɨpaa mɨt newepwarem o au, te han ki ap yɨnk enuk kakriuwerem. 26 Nɨpaa mɨt newis hɨm mau tɨwei me God hɨram mau Sam, hɨram matɨp mar im: “Tɨ im hɨram me God metike menmen yapɨrwe mewim.” Te haiu mamɨm menmen yapɨrwe God kɨrɨakem. 27 Mɨt han kerek ap nises hɨm me God hɨr nanitihi yi einen wɨnak kɨr eitikeri yayɨm menmen, yi ap han ekitet eiyitorhi me menmen hɨr newetiyem mɨt newepwarem newet tɨpir rem au emɨt! Yi eikintɨp eiyɨm te han ki kaku werek me menmen im. 28 Te yi eiyu eitike mɨtɨk hak hɨrak ketpi kar ik: “Nɨpaa mɨt newepwar menmen im newet tɨpir rem, yi ap eiyɨm menmen im emɨt, te yi eikaap han ke mɨtɨk kerek ketpiyem. 29 Hi hatɨp me han kɨrak kerekek. Han ki au. Han kɨrak ap kertei menmen me Krais werek werek au. Yi ap eiyɨm menmen hɨrak ketpiyem. Yi han kitet yar ik: “Haiu menmak haiu ap te mamɨm menmen mamɨntar mɨtɨk ap kises hɨm me Krais werek werek a? 30 Hi hatɨp God hɨrak yaaik kentar menmen im hi ahɨm te nenmak mɨt hɨr nantɨp hi enuk me menmen hi haam a?”

31 Te hi hetpi menmen im. Menmen yi eiyɨm, tɨpar samiyak o menmen ham o menmen yi yɨrɨakem, yi yɨrɨakem te mɨt miyapɨr nanwenɨpi God nanɨnterim.

32 Yi mɨt miyapɨr ap yairɨak menmen mamnip mɨt miyapɨr ne weiwɨk me Isrel o ne weiwɨk me Grik o mɨt miyapɨr han ne weiwɨk me God hɨr han enuk neriuweri au emɨt! f 

33 Hi hɨrekes hɨrɨak menmen im yaaim hi hetpiyem. Hi hɨrɨak menmen mamkaap mɨt miyapɨr yapɨrwe han kɨr. Hi ap hɨrɨak menmen han kitet hɨram mamkaap han kai kerekek taau. Hi hɨrɨak menmen mamkaap han ke mɨt miyapɨr yapɨrwe te God kakɨsak menmen enum hɨr nɨrɨakem kaktorhis.

Copyright information for `AVT