a14:371Jo 4:614:40Kl 2:515:3Ais 53:8-9 kaa te kakɨsak menmen enum haiu mɨrɨakem, kar ke hɨm me God mau tɨwei nɨpaa metpim hɨrak kaknen kaki.
b15:4Mt 12:40; Ap 2:24-3215:5Lu 24:34; Mt 28:16-1715:7Lu 24:5015:8Ap 9:3-6; 1Ko 9:115:9Ef 3:8; 1Ti 1:15; Ap 8:3 te hi ap yaaik au! Nɨpaa hi hewaank mɨt miyapɨr kerek nises hɨm me Krais.
c15:102Ko 6:1, 11:5,2315:15Ap 1:22, 4:33, 5:32 kakɨkepai pɨke kakɨkekyei haiu mamɨkrit, te mɨt nau tɨ in han kitet haiu enun metaritari hɨr han etwenɨnei wɨsenum.
d15:20Kl 1:1815:21Ro 5:12,1815:231Te 4:16; Rev 20:515:25Mt 22:4415:26Rev 20:14, 21:415:27Sam 8:6
e15:30Ro 8:3615:312Ko 4:10-1115:32Ais 22:13; Lu 12:19-2015:34Ro 13:11; Ef 5:14; Ap 26:8; 1Ko 6:5 mekam?”
f15:36Jo 12:2415:38Jen 1:1115:43Fl 3:20-2115:45Jen 2:7; Jo 6:63; 2Ko 3:6, 17 kɨre Adam, hɨrak kɨkaru kan kewet haiu mɨt Hɨmɨn kɨrak, haiu mamu mamtikerek.
g15:47Jen 2:715:501Ko 6:1315:511Te 4:15-1715:52Mt 24:3115:532Ko 5:415:54Ais 25:8

1 Corinthians 15

Krais nɨpaa kaa, God pɨke kɨkɨak kekrit kau

Nai yinan, in ek hi hanhan ekekyi han ki me hɨm yaaim me Krais nɨpaa hi hetpiyem kerek yi yemtewem yi yisesim werek werek. Hɨm hi nepei netpiyem yi yisesim werek werek mar ke nɨpaa hi hewepyapɨr hetpiyem, hɨram mamkepi yi yayises God werek werek yi ap yayɨwaank, o au en, taau!

Hi hetpi hɨm im hɨram menmen iuwe minɨn kerek nɨpaa God ketpewem hi hemtewem. Hɨm mɨram im: Mɨtɨk Krais a  Hɨrak kaa epei au, mɨt han newisɨk kekre hei ke han hɨrak kɨnɨk mɨniu (o neiyɨp) Hɨrak kɨwaai kekrerek me wɨ wikak epei au, God kɨkɨak kekrit kau kar ke hɨm me God mau tɨwei metpim. God kɨkɨak kekrit kau epei au, hɨrak kewepyapɨr hɨrekes te Sifas (Pita) kinɨn kɨrek. Hɨrak kɨrek epei au, mɨt han disaipel hɨr nɨrek. Hɨr nɨrek epei au, mɨt miyapɨr nar 500 hɨr nɨrek. Mɨt miyapɨr in nɨpaa ere in hɨr nisesik. Mɨt yapɨrwe wen nau tɨ, te mɨt han niutɨp niutɨp epei naa. Hɨr nɨrek epei au, hɨrak Jems kɨrek. Hɨrak kɨrek, te mɨt aposel yapɨrwe hɨr nɨrek.

Maain hi hɨrekes hɨkaru, hɨrak kan te hi hɨrek. Hi hɨre mɨtɨk enuk hi hɨrek. Hi hɨre mɨtɨk enuk weinɨk hekre nɨmɨn ke mɨt aposel, hi hɨre hɨkaru. God kehimɨtena hi hɨre aposel b  10 In ek hi hɨre mɨtɨk yi yɨra te yi yerteiya hentar menmen yaaim God kerekyewem kekepa keriuwerem. Hɨrak ap kerekyewem weinɨm au. Mɨt aposel hɨr nɨrɨak menmen yaaim te hi hinɨni heriuwe menmen hi hɨrɨakem me God. Te hi hɨrekes ap hɨrɨak menmen im au. God kekepa te hi hɨrɨak menmen hɨram mɨre yaaim. 11 Mɨt han aposel hɨr netpi hɨm me God o hi hetpi hɨm me God hɨram weinɨm. Menmen iuwe hɨram mar im: Haiu aposel metpi hɨm me Krais mɨpɨram, te yi epei yisesim.

Haiu mɨt yapɨrwe mami te maain God pɨke kakɨkekyei haiu mit

12 Haiu matɨp mɨt hɨm me Krais kaa te God pɨke kɨkɨak kekrit kau. Te yi mɨt han niutɨp niutɨp yekre nɨmɨn ke yi mɨt yapɨrwe, yi yenmak te yi yatɨp mɨt kerek nɨpaa hɨr naa, maain hɨr ap pɨke nanɨkrit au? 13 Mɨt hɨr naa pɨke nanɨkrit au, te hɨram mar ke God ap kɨkɨak Krais hɨrak kekrit kepu au.

14 God ap kɨkɨak Krais hɨrak pɨke kekrit kau au, te haiu mɨt metpi hɨm enum weinɨm te yi yises hɨm weinɨm. 15 Yi yises hɨm weinɨm te haiu mɨt enun memitipɨn metpi menmen me God haiu merekyi enum matɨp hɨrak epei kɨkɨak Krais kerek nɨpaa kaa, hɨrak kekrit kau. God ap kɨkɨak Krais te maain hɨrak ap te kakɨkaan mɨt kerek epei naa. 16 Mɨt hɨr naa pɨke nanɨkrit au. Te God ap kɨkɨak Krais hɨrak pɨke kekrit kepu auye! 17 God ap kɨkɨak Krais te yi yises hɨm mɨrak weinɨm. God ap kesak menmen enum mi yi yɨre mɨt miyapɨr yaain au. Yi enun. 18 God ap kesak menmen enun haiu mɨt mɨrɨakem, te mɨt kerek nɨpaa nises hɨm me Krais kerek menmen enum mau han kɨr, hɨr nantike God nanu nanɨt au. 19 Haiu mɨre mɨt kerek nises hɨm me Krais me wɨ haiu mau tɨ in hɨrak kekepai, te maain haiu mami God ap c 

20 Te hɨm im hi nepei hetpim hɨram au. God epei kɨkɨak Krais hɨrak pɨke kekrit kepu. Hɨrak kekrit kinɨn mɨt miyapɨr yapɨrwe naa kerek maain God pɨke kakɨkɨan. 21 Menmen hi hetpiyem hɨram yaaim hentar menmen im. Mɨtɨk kiutɨp Adam kɨrɨak menmen enum kenip haiu mɨt miyapɨr yapɨrwe haiu mami. Mar keremem te mɨtɨk kiutɨp Krais hɨrak kaknipai haiu mɨt kerek mami haiu pɨke mamɨkrit kakɨntar hɨrak pɨke kekrit kau. 22 Haiu mɨt yapɨrwe mami mentar haiu nepenyerer ne Adam. Mar keremem te haiu mɨt kerek haiu ne Krais, maain haiu mami te God kakɨkekyei haiu mɨt. 23 Haiu yapɨrwe mami, maain haiu pɨke mamɨkrit mamu me wɨ God kemeteiyem. Krais hɨrak kinɨn kekrit kau. Maain wɨ kerek hɨrak pɨke kaknen kakwepyapɨr hɨrekes, God kakɨkɨan mɨt kerek epei nisesik hɨr mɨt nɨrak.

24 Me wɨ im menmen yapɨrwe maain tewen mami mamɨt. Wɨ kerek Krais kakinɨn kakɨwaank menmen me gavman metike menmen me mɨt iuwe, netike menmen mɨr iuwe, hɨrak kakwis God kakinɨn menmen yapɨrwe. 25 Krais hɨrak kakinɨn naanmamre menmen yapɨrwe ere God kakinɨn mɨt enun nepan nɨrak. 26 Hɨrak kakinɨn menmen enum yapɨrwe, maain menmen kerek menip haiu mɨt metike menmen yapɨrwe mami, God kakɨwaankem hɨram mamɨt, te haiu mamu mamɨt. 27 Hɨm me God mau tɨwei hɨram matɨp mar im: “God kinɨn menmen yapɨrwe hɨram mamises han ke Krais.” Hɨm im kerek matɨp “Menmen yapɨrwe” hɨram ap matɨp me God hɨrekes au. Hɨrak kakinɨn menmen yapɨrwe kerek in ek mamises han ke Krais. 28 Maain God kakinɨn menmen yapɨrwe mamises han ke Krais, te Krais hɨrak Nɨkan ke God, hɨrak kakwis God hɨrekes kakinɨnek kakɨntar nɨpaa God kekekpik kinɨn menmen yapɨrwe. Hɨrak kises han ke God epei au, te God hɨrekes kakinɨn haiu mɨt yapɨrwe. d 

29 Hɨm im hi hetpiyem me maain God kakɨkɨan mɨt miyapɨr kerek epei naa, hɨram enum hi emitipɨn heriuwerem, mɨt nenmak te hɨr newis mɨt han hɨr nɨkɨri neriuwe tɨpar mamkaap mɨt miyapɨr hɨr epei naa a? Hɨr han kitet menmen enum hɨr nɨrɨakem. 30 Hɨm im hɨram enum me nemitetpɨn keremem, menmak te haiu mɨt in hekrit hekrit mamwis menmen enum mamnen menep te mamraiwaank a? Au! Haiu emweikɨn sip emwet hɨm me God im emrɨr. 31 Nai yinan, hi hetpi hekrit hekrit hi hɨrɨak menmen me God te menep hi hahi. Menmen hi hetpiyem hɨram yaaim mar ke hɨm hi hetpiyem in ek. Hi han yaaik heriuwi hentar yi ne Krais Jisas kaiu Iuwe. 32 God ap kakɨkoya te hi hɨrɨak menmen im weinɨm. Nɨpaa hi heit wit Efesas hi etike mɨt hɨr enun nɨre sak mɨt hɨr nakɨp henmik ketuk, haiu menehan te menep hɨr naniyep hi hahi. God ap te kakɨkekyei haiu mɨt te hɨm im nɨpaa mɨt netpim haiu emisesim hɨram mɨre yaaim. Hɨram matɨp, “In ek haiu mamɨm menmen metike tɨpar si enum ere haiu han yaaik iuwe mamɨntar maain haiu mami.”

33 Yi ap eiwis mɨt han nanmitipɨn nanriuwe menmen hɨr netpiyem. Yi eitike mɨt enun eikiyan eiwepnak, hɨr nanɨwaank han ki me menmen yi yisesim me God pɨke kakɨkekyei haiu mɨt. 34 Yi han ekitet menmen werek werek eiweikɨn sip eiwet menmen enum. Mɨt han en yi mɨt ap yertei God yisesik au. Hi hetpi hɨm im hɨram merekyi yɨnk enuk te yi eiweikɨn sip pɨke eiyises hɨm yaaim.

Maain God kakɨkɨak yɨnk kaiu hɨrak kakweikɨn kakre yaaik

35 Mɨt han nitauhi menmen im: “Mamerkeik te God kakɨkɨan mɨt nɨpaa naa? Hɨrak kɨkɨan mɨt epei au, hɨrak kakwetɨr yɨnk kakre e  36 Mɨt nanitauhiyem te hi etpor ahɨr ik: Ti mɨtɨk enuk hepɨtari menmen im. Yehes me rais ti emɨr emɨt ni ap te mamwo ere haas mɨram mamɨsine te hɨram mamwo. 37 Yehes me rais kerek yi yamɨr mekre tɨ hɨram yehes weinɨm me rais o menmen ham, te hɨram ap haas metɨke nɨkim keremem maain mamwo au. 38 God kewet rais yehes hɨram mewo mɨre menmen ham hɨrak hanhan kenipem. Menmen yapɨrwe ap mewo mɨpɨram au. God kehimɨtanem hɨram mamwo mamre menmen ham. 39 Yɨnk yapɨrwe hɨram ap mɨram au. Yɨnk ke mɨt miyapɨr hɨrak hak. Yɨnk ke samiyak hɨrak hak. Yɨnk ke hore hɨrak hak, yɨnk ke saauk hɨrak hak. 40 Menmen yapɨrwe mau nepni, menmen ham mau tɨ. Menmen mau nepni hɨram yaaim te hɨram meweikɨn me menmen ham yaaim mau tɨ. 41 Wepni hɨrak kɨr kɨpre hak, wenke hɨrak kɨpɨr kɨpre hak, hɨr me wɨtaan hɨram mɨpɨr ham. Nɨmɨn ke hɨr yapɨrwe, ham mɨr iuwe, ham au mɨr kike.

42 Yɨnk kaiu maain God kakɨkɨak hɨrak kakɨr ke menmen hi nepei etpiyem. Yɨnk kaiu hɨrak kɨre yehes. Yɨnk kaiu maain hɨr nanwisɨk kakɨkre hei, hɨrak kaknɨn kakɨsine kakɨt. Te yɨnk kaiu kerek God kakɨkɨak, hɨrak ap te kakɨsine kakɨt au. 43 Yɨnk kerek maain mɨt nanwisɨk kakɨkre hei hɨrak menmen enuk weinɨk kerekek. Te yɨnk maain kerek God kakɨkɨak hɨrak kakre yaaik. In ek yɨnk hɨrak kaknap te hɨrak ap mampenuk. Maain hɨrak kakre manpenuk wɨsenuk. 44 Yɨnk kaiu kerek maain mɨt nanwisɨk kakɨkre hei, hɨrak menmen me tɨ kerekek.

Maain yɨnk kaiu God kakɨkɨak, hɨrak kakweikɨn kakre hak yaaik kerek kakɨkaap hɨmɨn kaiu kaku werek kakɨkrerek. Yɨnk ke hɨrak kepu, te haiu mertei maain haiu mamɨt yɨnk hak kakɨkaap hɨmɨn kaiu hɨrak kaku.
45 Hɨm mau tɨwei me God mɨt newisɨm hɨram matɨp mar im. Hɨram matɨp me Adam, “God kɨrɨakek hɨrak kepu.” Te Krais hɨrak f  46 Haiu eminɨn emu tɨ ik emriuwe yɨnk kerek God naanmɨprewek au. Yɨnk ke tɨ kerekek. Maain God kakweikɨn yɨnk kaiu te God Hɨmɨn Yaaik hɨrak naanmamrai yɨnk kaiu. 47 God kɨrɨak mɨtɨk Adam kinɨn kau tɨ hɨrak yɨnk kɨrak ke tɨ. Te Mɨtɨk Krais kerek kɨkaru kan, hɨrak keke wit ke God kan. 48 Hɨr mɨt miyapɨr nau tɨ hɨr nepenyerer ne mɨtɨk Adam kerek nɨpaa God kɨrɨakek ke tɨ te hɨr nar ke hɨrak kerekek. Maain hɨr mɨt miyapɨr kerek nanu wit ke God, hɨr nanweikɨn nanɨr ke Mɨtɨk Krais hɨrak nɨpaa keke wit ke God kan hɨr nanɨr ke nepenyerer nɨrak. 49 Yɨnk kaiu ik hɨrak kar ke mɨtɨk Adam kerek nɨpaa God kɨrɨakek ke tɨ, te maain yɨnk kaiu kakweikɨn kakɨr ke Krais kerek nɨpaa keke wit ke God kan.

50 Nai yinan hi hetpi menmen im. Yɨnk kaiu God kɨrɨakek ke tɨ ap te kaku kakɨt wit kɨrak au. Menmen kerek maain kakɨsine ap te kakno wit kerek menmen ap mamɨsine au. 51 Yi eiyɨmtau hɨm im hi hetpiyem me menmen nɨpaa mɨt hɨr nerteiyem au. Mɨt han nekre nɨmɨn ke haiu mɨt kerek mises hɨm me Krais mau tɨ, hɨr ap te nani taau. Te God kakweikɨn yɨnk kɨr waswas. 52 Wɨ mɨtɨk ensel kaktenwo taur kɨrak kehimɨtan wɨ me tɨ nepei mesi, God kakweikɨn yɨnk kɨr waswas kakɨr ke mɨtɨk nanamɨr hei mewen. Mɨtɨk ensel kaktenwo taur kɨrak epei au, God pɨke kakɨkɨan mɨt kerek nɨpaa naa, hɨrak kakweikɨn yɨnk kaiu, te haiu ap pɨke mami taau. 53 Hɨrak kakweikɨn yɨnk kaiu kakɨntar yɨnk kaiu maain kerek haiu mamnap mami hɨrak ekweikɨn ekre yɨnk ap te haiu mamnap o mami. 54 Maain God kakweikɨn yɨnk kaiu kerek kaknipai haiu mamnapo mami, hɨrak kakweikɨn kakre yɨnk yaaik ap te kaknipai haiu mamnap o mami au. Te hɨm me God nɨpaa mɨt newisɨm mau tɨwei mamnen. Hɨram matɨp mar im:

  • “God epei kinɨn menmen enum menip haiu mɨt g 
  • miyapɨr yapɨrwe haiu mami.
55 
  • In ek menmen enum hɨram menipai haiu mɨt miyapɨr mamɨwaank, hɨram epei au enum mɨre henmik kewen. Menmen enum hɨram menipai haiu mami hɨram epei au mesi.”
  • 56 Menmen enum mekre han kaiu mamnipai haiu mami. Hɨm me God mau tɨwei nɨpaa Moses kewisɨm hɨram mɨkɨam menmen enum mekre han kaiu, menipai haiu mɨrɨak menmen enum te haiu mami. 57 Tɨs, haiu emtɨp God hɨrak yaaik kentar hɨrak keriuwet Jisas Krais kaiu Iuwe hɨrak kinɨn menmen enum mekre han kaiu menipai haiu mami. Te haiu ap mami mamɨt au, haiu pɨke mamɨkrit mamu.

    58 Te nai yinan yaain yi han tokik eiyu ap eiwis hɨm ham enum memipɨn mamri han ki. Yi ap einapen eirɨak menmen me Mɨtɨk Iuwe Krais hekrit hekrit au emɨt eiyɨntar yi yertei menmen yi yɨrɨak Mɨtɨk Iuwe em, hɨram ap weinɨm au.

    Copyright information for `AVT