a6:14Ro 8:11; 1Ko 15:20; 2Ko 4:146:15Ro 12:5; Ef 5:306:16Jen 2:24; Mt 19:56:17Jo 17:21-23; Ro 8:9-11; Ga 2:206:191Ko 3:166:201Ko 7:23; 1Pi 1:18-19; Fl 1:20 yitauhiyem. Yi yatɨp hɨram yaaim mɨt ap neit miyapɨr o au?
b7:7Mt 19:127:91Ti 5:147:10Mt 5:32, 19:9 ne mɨt miyapɨr ap nises hɨm me Krais. Te hɨm im hɨram yaaim, God katɨp hɨr yaain.
c7:15Ro 14:197:161Pi 3:1 menmen im. Hɨrak kaktike mɨte pɨrak kerek ap wises hɨm me Krais, hɨr wen nankiyan nanu, hɨrak kakri han kɨre te hɨre wawises hɨm me Krais o au. Te yi han ekitet werek werek menmen God hanhan yi eiyisesim eirɨakem.
d7:171Ko 7:20,247:19Ro 2:25; Ga 5:6, 6:157:22Fl 16; Ef 6:6; 1Pi 2:16 kɨrak hɨrak kises hɨm me Krais, hɨrak kɨre mɨtɨk ke Mɨtɨk Iuwe God, hɨrak kakrɨak menmen mɨrak weinɨm.
e7:251Ti 1:12-137:28Lu 21:237:29Ro 13:11 menmen, hɨr enweikɨn enre mɨt miyapɨr kerek ap nɨkɨt menmen. Mɨt miyapɨr kerek hɨr han yaaik enweikɨn enre mɨt miyapɨr han enuk. Mɨt miyapɨr kerek netenen menmen yapɨrwe enweikɨn enɨr ke mɨt miyapɨr ap netenen menmen.
f7:311Jo 2:17

1 Corinthians 7

Hɨm me mɨt nantike miyapɨr nanɨtano

In ek hi hewisi hɨm me menmen nɨpaa yi yewis tɨwei yi a  Te hi hanhan yi mɨt niutɨp niutɨp yeit miyapɨr ni nereri, yi miyapɨr niutɨp eiyɨt mɨkan ni nereri. Hi etpi menmen im hentar mɨt miyapɨr nerer wit wit hɨr nisesan nɨrɨran, te hi hɨnapen yi han ekitet eirɨak menmen hɨr nisesim au emɨt! Mɨtɨk keit mɨte pɨrak hɨrak ekwisiye hɨr enyawan enwaai yeno miutɨp. Mɨte nepei weit mɨtɨk kɨre hɨre euwisɨk hɨr enyawan enwaai yeno miutɨp. Hi hatɨp menmen im hentar mɨte hɨre ap naanmɨpre yɨnk kɨre weinɨk au. Mɨtɨk kɨre naanmɨprewek. Mɨtɨk hɨrak ap naanmɨpre yɨnk kɨrak weinɨk au. Mɨte pɨrak kerepep naanmɨprewek. Mɨtɨk o mɨte hɨr ap nɨrɨran nanyawan nanwaai yeno miutɨp au emɨt! Hɨram yaaim hɨr ap nanyawan me wɨ mei kike au hɨr natɨpan nar ik: “Hawɨr ap wiyawan me wɨ meiyam kike au te hawɨr witehi God me menmen.” Maain hɨr nitehi God me menmen im epei au, hɨr hanhan pɨke enyawan te Seten ap kakri han kɨr te hɨr nanɨno nanriyanhis nanwenɨnem nantike mɨt miyapɨr han. Hɨm im hi hetpiyem, hi ap hetpi God katɨp yi mɨt niutɨp niutɨp eitike miyapɨr eiyɨtan au. Hi hetpi han ki yi eiyisesim. Hi hanhan mɨt miyapɨr hɨr nanu weinɨm nanɨr ke hi hau weinɨm im, te God epei kerekyei haiu mɨt han in han ein. God kɨrɨak me han hɨr hanhan nanɨt miyapɨr. God kerekyei haiu mɨt han au haiu mamu weinɨn.

Hi hatɨp mɨt miyapɨr kerek ap neitan au, o miyapɨr kerek mɨkan nɨr epei naa. Hɨram yaaim te yi yayu weinɨm yayɨr ke hi hepu weinɨm im. Yi ap te yewenɨn han ki yi hanhan eiwaai eitike mɨt o miyapɨr han, hɨram yaaim te yi yayɨtan. Hɨram enum te yi yayu weinɨm te yi hanhan eiwaai eitike mɨt miyapɨr han. Eim em au enum emɨt!

10 Hi hetpi yi mɨt miyapɨr kerek epei yeitan hi hetpi hɨm iuwe yi miyapɨr ap einaaipɨs mɨkan ni. Hi kerekek hetpi hɨm im au. Mɨtɨk Iuwe ketpo te hi hetpiyem. 11 Miyapɨr kerek nɨnaipɨs mɨkan nɨr hɨr ap te nanɨt mɨt han au emɨt, o au en hɨr pɨke enɨno enɨt mɨkan nɨr keriyen. Yi mɨt ap te yainaaiwɨr miyapɨr ni. 12 Hi hɨrekes hetpi yi mɨt miyapɨr hanhan menmen im. Mɨtɨk Iuwe Krais ketpewem au. Hi hɨrekes han kitetim. Mɨtɨk kerek kises hɨm me God hɨrak epei keit mɨte kerek ap wises hɨm me God, hɨre hanhanek hɨre wen wau wetikerek, hɨrak ap te kakneiniye kaknaiwɨrep taau. Au, hɨrak ekwisiye hɨre ewu eutikerek. 13 Mɨte kerek wises hɨm me God epei weit mɨtɨk kerek ap kises hɨm me God, hɨrak hanhan wen kau ketikerep, hɨre ap waunaiwɨrek au emɨt! 14 Hɨre ap wauneinɨk waunaiwɨrek wawɨntar God epei katɨp mɨtɨk ik ap kises hɨm me Krais, hɨrak kehimɨtanek kentar mɨte pɨrak hɨre wises hɨm me Krais werek werek. Mɨtɨk ap kaknaain mɨte pɨrak kaknaiwɨrep kakɨntar God katɨp mɨte hap hɨre ap wises hɨm me Krais, hɨrak kehimɨtanep wentar mɨtɨk kɨre hɨrak kises hɨm me Krais werek werek. Hɨm im hɨram yaaim te nɨkerek ni God katɨp hɨr yaain. Hɨm im hɨram enum memipɨn hi hetpiyem te God kaktɨp nɨkerek ni hɨr enun nɨre nɨkerek b  15 Mɨt o miyapɨr ap nises hɨm me Krais, hɨr hanhan nanɨnaaiwɨr mɨt o miyapɨr nɨr kerek nises hɨm me Krais, hɨr ap te nenipi hɨr nanu nantikeri au emɨt! Yi eiwisi hɨr nanɨnaiwɨi. Mɨte kerek wises hɨm me Krais, mɨtɨk kɨre kɨnapen kaku kaktikerep, hɨre ap te wauri han ke mɨtɨk kɨre kaku kaktikerep au emɨt! Mɨtɨk kerek kises hɨm me Krais mɨte pɨrak wɨnapen wawu wautikerek ap te kakri han kɨre te hɨre wawu wautikerek au emɨt. God kehimɨtenai haiu mɨt miyapɨr nɨrak te haiu emises menmen yaaim emtike mɨt miyapɨr han emkiyan emu emɨt. 16 Mɨte hap hɨre wepɨtari menmen im. Hɨre wautike mɨtɨk kɨre ap kises hɨm me Krais hɨr wen nekiyan nau hɨre wauri han kɨrak werek te hɨrak kakises hɨm me Krais o au. Mɨtɨk hak hɨrak kepɨtari c 

Haiu emu emises menmen haiu mɨrɨakem me wɨ nɨpaa God kehimɨtenai haiu mɨt miyapɨr nɨrak

17 Hi hetpi hɨm miutɨp im. Yi mɨt miyapɨr niutɨp niutɨp eiyu eiyises menmen kerek Mɨtɨk Iuwe Krais kehimɨtaniyem. Yi eiyisesik eiyu eiyɨr ke nɨpaa wɨ hɨrak kari han ki yi yisesik. Hi hatɨp mɨt miyapɨr kerek nerer wit wit hɨr nises God hi hetpor har ik. 18 Mɨt kerek nɨpaa God kari han kɨr hɨr nises hɨm mɨrak, hɨr mɨt han epei nerekir yɨnk kɨr, hɨr ap te nanɨsak menmen im meteikɨn mɨt hɨr ne weiwɨk me Isrel au emɨt. Mar im mɨt kerek nɨpaa God kari han kɨr hɨr nises hɨm mɨrak, hɨr mɨt ap nerekir yɨnk kɨr, hɨr ap hanhan nanwis mɨt nanrekir yɨnk kɨr te hɨr nanre mɨt ne weiwɨk me Isrel au emɨt. 19 Menmen im me mɨt hɨr nerekir yɨnk ki, hɨram menmen weinɨm. Mɨt hɨr ap nerekir yɨnk ki hɨram menmen weinɨn. Hɨram ap mamkepi te God kaktɨp yi yaain au. Menmen iuwe hɨram menmen im: Yi eiyu eiyises hɨm kerek God ketpi yi eiyisesim. 20 Mɨt hɨr enu enɨr ke nɨpaa wɨ God kari han kɨr hɨr nises hɨm mɨrak. 21 Yi ap hanhan eiriuwe menmen im: Nɨpaa God kari han ki yi yɨrɨak menmen me mɨtɨk hak yi yeit pewek mererim au, yi yɨre slev, hɨram menmen weinɨm. Yi han enuk yeriuwe menmen im au. Te maain hɨr nanwisi yi yainaiwɨri yi yayu weinɨm, yi eino han yaaik eiyu eiriuwerem. 22 Mɨtɨk kerek hɨrak slev kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe kerek naanmɨprɨwek hɨrak ap kakɨt pewek mererim au, me wɨ God kari han kɨrak hɨrak kises hɨm me Krais, hɨrak kɨre mɨtɨk yaaik keit pewek me Mɨtɨk Iuwe God. Mɨtɨk kerek kepu yaaik ap mɨtɨk hak naanmɨprewek, me wɨ God kari han d  23 Jisas kaa hemkre mewen. Me menmen im God epei kewɨr menmen wɨsenum te pɨke ketihis yi mɨt. Te yi ap eiwis mɨt hɨr nanmitipɨn nanriuwe hɨm mɨr nanri han ki te yi eiyises han kɨr au emɨt! 24 Tɨs, nai yinan haiu wen mamtike God mamu han kiutɨp, haiu wen mepu mar ke haiu mepu me wɨ nɨpaa God kari han kaiu haiu misesik.

Hɨm me miyapɨr hɨr ap neit mɨkan hɨr netike miyapɨr mɨkan nɨr epei naa

25 In ek hi ewisi hɨm me miyapɨr hɨr ap neit mɨkan. Hi ewisiyem entar yi nɨpaa yitauhiyem. Mɨtɨk Iuwe Krais ketpo hɨm hi etpiyem au, te hi hetpi han kai me menmen im. God epei hanhana kerekyo yaaim kekepa hi han kitet menmen werek werek. Te yi eiyises hɨm mai hɨram yaaim. 26 Hi han kitet menmen im. Hɨram yaaim te mɨt miyapɨr nanu weinɨm nanɨntar hɨm im em mɨt enun ne tɨ nerekyei menmen enum. 27 Yi mɨt miyapɨr kerek epei yeitan, yi ap eipɨr mɨkan o miyapɨr ni nɨpaa yi yetor. Yi mɨt yau weinɨm o yi miyapɨr yau weinɨm, yi ap yaitike mɨt o miyapɨr han yi ap yaiyɨtan au emɨt! 28 Yi mɨt o miyapɨr yi yeitan, yi yɨrɨak menmen enum au. Te hi hetpi menmen im hentar mɨt nerekyi enum hɨram mamɨwaank yi mɨt miyapɨr kerek epei yeitan. Hi han han menmen enum im mamnen mamiwep au, te yi yayu weinɨm.

29 Nai yinan, hɨr o as me hɨm im hi hewisiyem hɨram mar im. Wɨ kerek God kehimɨtenai haiu mɨt mamu tɨ ik hɨram menep epei au. Yi han ekitet menmen im, yi eirɨak menmen me God iuwe. In ere maain mɨt epei neit miyapɨr kerek nɨrɨak menmen me God nanrɨakem wɨsenum nanɨr ke mɨt kerek ap neit miyapɨr.

30 Mɨt miyapɨr kerek nɨrɨak menmen me God, hɨr nɨkɨt me e  31 Mɨt miyapɨr kerek neit menmen me tɨ ik hɨr ap hanhan iuwe neriuwerem nentar menmen me tɨ ik maain hɨram mamɨwaank mamɨt.

32 Hi hanhan yi han kitet mar im: Yi ap han ekitet menmen me tɨ yapɨrwe te yi han kaa menmen me God au emɨt! Mɨt kerek ap neit miyapɨr hɨr hanhan nanrɨak menmen me God keremem. Hɨr hanhan nanrɨak God han yaaik kakriuweri.

33 Mɨt kerek hɨr neit miyapɨr, hɨr han kitet menmen me tɨ hɨr nanrɨak miyapɨr nɨr han yaaik nanriuwerem. 34 Mɨt nar ik hɨr han kitet menmen wik. Hɨr hanhan nanrɨak miyapɨr han yaaik nanriuweri. Miyapɨr ap neit mɨkan o miyapɨr nɨhan hɨr hanhan nanrɨak menmen me Mɨtɨk Iuwe. Hɨr hanhan yɨnk kɨr ketike hɨmɨn kɨr hɨrak yaaik kakrɨak menmen me God keremem. Te miyapɨr kerek epei neit mɨt hɨr hanhan nanrɨak mɨt nɨr han yaaik nanriuweri. Te hɨr hanhan neriuwe menmen me tɨ ik. 35 Hi ap hetpi menmen im te hi heremir menmen yi yɨrɨakem au. Hi hetpiyem hɨram mamkepi yi eirɨak menmen yaaim eiyisesim werek werek, te menmen me tɨ ap te mamri han ki iuwe me wɨ yi yɨrɨak Mɨtɨk Iuwe menmen mɨrak.

36 Mɨtɨk kerek ketike mɨte hɨr nehimɨteni nanɨtan, hɨrak yɨnk enuk kentar hɨrak hanhan kakwaai kaktikerep, hɨrak kaktɨwe hɨr nanɨtan. Hɨr ap nanrɨak menmen enum nanɨntar hɨr nanɨtan au. Hɨram yaaim. 37 Mɨtɨk kiutɨp kerek mɨtɨk hak ap kari han kɨrak te hɨrak hɨrekes kewenɨn han kɨrak ke menmen im, hɨrak han kitet ap hanhan kakwaai kaktike mɨte, hɨrak kɨnapen kaktike mɨte hɨr nanɨtan, hɨram yaaim. 38 Tɨs, mɨt kerek neit miyapɨr hɨr neitan, hɨr nɨrɨak menmen yaaim. Te mɨt kerek newenɨn han kɨr ap nanɨt miyapɨr, hɨr ninɨni nɨrɨak yaaim iuwe. f 

39 Miyapɨr netike mɨt nɨr hɨr nekiyan nau neit me wɨ mɨt hɨr nau tɨ ik. Maain mɨtɨk ke mɨte hɨrak kaki, hɨram werek te hɨre pɨke wawɨt mɨtɨk hak. Hɨre wawɨt mɨtɨk hak kerek kises hɨm me Mɨtɨk Iuwe Krais ek. Mɨtɨk keiyak taau. 40 Te hi han kitet menmen im. Mɨte mɨtɨk kɨre epei kaa, hɨre wawu weiniye hɨre han yaaik wawu. God Hɨmɨn Yaaik kɨrak hɨrak ketpo menmen im.

Copyright information for `AVT