a8:13Ro 14:219:1Ap 22:17-18, 26:16; 1Ko 15:89:22Ko 3:2-39:4Lu 10:8; 1Ko 9: 13-149:5Jo 1:42 wetpi hɨm yaaim me Krais, te aposel han en au a? Taau!
b9:9Diu 25:4; 1Ti 5:189:102Ti 2:69:11Ro 15:279:12Ap 20:34-35; 2Ko 11:9; 1Ko 13:7 iuwe hawɨr ewɨt menmen. Hawɨr mɨtɨkɨt iuwe winɨni!
c9:13Nam 18:8,31; Diu 18:1-39:14Mt 10:10; Lu 10:7; Ga 6:69:15Ap 18:39:16Jer 10:99:171Ko 4:1
d9:19Mt 20:26-279:20Ap 21:20-269:21Ga 2:39:222Ko 11:29; Ro 11:14 kesiuknen kinɨn mɨt han, te yi yayɨt menmen yaaim God kakwetiyem.

1 Corinthians 9

Pol han yaaik hɨrak nɨpaa ap kari pewek mei me mɨt ne Korin me menmen hɨrak kerekyorem

Hɨm meiyam ap te mamwena me menmen hi hɨrɨakem me God taau. Hi mɨtɨk aposel kerekek, hi epei hɨr Mɨtɨk Iuwe kaiu Jisas Krais. Yi mɨt yises hɨm me Krais yentar menmen me Mɨtɨk Iuwe Krais hi herekyiyem. Mɨt han hɨr ap han kitet hi aposel hɨram menmen weinɨm. Yi mɨt ne Korin han kitet hi aposel hentar menmen hi hɨrɨakem meteikniyem. Yi hɨras yertei hɨm me Krais te menmen im meteikni Mɨtɨk Iuwe kehimɨtena hi hɨre mɨtɨk aposel kɨrak. Mɨt kerek hɨr natɨp hi Pol hi ap hɨre aposel hi hewenɨnor hɨm, hi hetpor hɨm kerek hi epei hewisiyem. Hi han kai hi ehɨt menmen me yi mɨt miyapɨr te hi ahɨm me menmen hi herekyiyem entar hi aposel. Menmen im enum a? Hi ap heit mɨte au, te hi hanhan hahɨt pei hɨre wises hɨm me Krais hɨre wautikewa waunen wauri a? Mɨtɨk Pita ketike aposel han netike Jisas Krais kikrek nɨrak hɨr nɨrɨakem mar im, te hɨram yaaim hi hises han kai hi arɨakem. Hɨram yaaim werek te hi hitihi yi naanemprawɨr me menmen wɨ hawɨr waunen wauri o au a? Hɨram yaaim ye! Mekam! Yi han kitet hi hetike Banabas hawɨr wik keretet waurɨak menmen naanempre hɨrekses me menmen hawɨr wawɨm me wɨ hawɨr a 

Mɨt kerek hɨr nɨre soldia ne ami hɨr ap naanmɨre hɨras me menmen au. Mɨtɨk iuwe kɨr kewetɨrem. Mɨt ap namɨr ni te mɨt han nanɨtpor nanɨrik, “Yi eimɨr menmen me ni te yi ap te yayɨm menmen taau.” Auye! Mɨt kerek namɨr ni hɨr hɨras nanɨm menmen. Mɨt han au. Mɨt naanmɨpre sipsip hɨr nanɨm nɨm me sipsip. Ap te mɨt han nanɨnen nanɨtpor au emɨt. Hɨr ap te nanises menmen mar im au. Te hi hetpi. Hɨram yaaim hawɨr wik witihi te yi naanemprawɨr me menmen me wɨ hawɨr wau wetikewi waukepi.

Menmen im hɨr netpiyem hɨram hɨm mɨt keriyen nertei hɨram yaaim au. Hɨm me God mau tɨwei nɨpaa mɨt newisɨm hɨram matɨp mar im. Nɨpaa Moses kewis hɨm mau tɨwei hɨram matɨp: “Yi ap yaiyepet hɨm ke bulmakau kerek kentɨrer rais haas kewenem te hɨrak ap kakɨm ham pɨnam au emɨt!” God ap han kitet bulmakau keremem me wɨ hɨrak katɨp Moses im. 10 Au, hɨrak katɨp hɨm im mamkepai haiu mɨt mamtike bulmakau. Moses kewis hɨm im te haiu mɨt yapɨrwe mamɨrtei menmen im: Mɨtɨk kerek kewen tɨ kakmɨr menmen ketike mɨtɨk kerek kewen rais haas, hɨrakɨt wik tatɨt pewek mamrer menmen me hɨrakɨt tatrɨakem. 11 Menmen im hɨram ap enum te mɨt kerek namɨr ni o mɨt hɨr newen rais, hɨr nanɨm meiyam pɨnam. Mar im hɨram ap enum te hawɨr wawitihi yi eiwetawɨr menmen mamkaap yɨnk kawɨr yentar hawɨr epei wetpi hɨm yaaim me Krais mamkaap hɨmɨn ki. 12 Hɨram yaaim mɨt han kerek nekepi neriuwe menmen nanɨt menmen naanempre yɨnk kɨr keriuwerem, te hɨram yaaim b 

Te nɨpaa ere in hawɨr wik ap weit menmen me yi mɨt au. Hawɨr wau enum nɨnpɨ mewewɨr te hawɨr ap wari han ki enum te yi yɨnapen yemtau hɨm yaaim me Jisas Krais au.
13 Yi han ekitet menmen im. Mɨt pris ne Isrel kerek nɨrɨak menmen neit wɨnak ke God mɨt newisi hɨr naam menmen pɨnam mɨt newisɨm mekre wɨnak eik nanwet God em. Mɨt pris kerek neit menmen me mɨt newisɨm mau kɨnaan newepwar God em, hɨr naam ham pɨnam. 14 Mar im, Mɨtɨk Iuwe God katɨp mɨt kerek newepyapɨr hɨm yaaim me Krais, hɨr nanɨt menmen me mɨt hɨr nemtau hɨm yaaim im te hɨr naanempre yɨnk kɨr ekrerim. 15 Hɨrak yaaik hi aposel hitihi me menmen, te nɨpaa hi ap hitihi me menmen au. In ek hi ap hewisi tɨwei ik te hi itihi yi naanmamrau me menmen taau. Hi nɨnpɨ meiyo wɨsenum ere hi hahi te hi hɨnapen ehɨt menmen me his me mɨtɨk kiutɨp. Hi etɨwem, te hi ap atɨp hi hewepyapɨr hɨm me God ap heit pewek mererim au. 16 Hi ap han yaaik heriuwe hɨrekes hentar hi hatɨp mɨt miyapɨr hɨm yaaim me Krais keremem au. Mɨtɨk Iuwe Krais kehimɨtena hi hewepyapɨrem. Hi ap hewepyapɨrem te han kai enuk keriuwe hɨrekes, hi heweikɨn sip ewet menmen Mɨtɨk Iuwe ketpewem hi hɨrɨakem. 17 Hi hɨrekes han kitet hi ano ewepyapɨr hɨm yaaim me Krais te hi ehɨt pewek o menmen yaaim emrerim. Te hi hɨrekes ap han kekrit te hi hɨrɨak menmen im au. Hi kerekek hises menmen nɨpaa God kehimɨtena hi arɨakem te hi ap ehɨt pewek o menmen emrerim au emɨt! Hi hɨrɨakem weinɨm. 18 Hi heit mekam yaaim me hi hewepyapɨr hɨm yaaim me Krais a? Hi heit menmen im. Wɨ kerek hi hen ein hen ein hewepyapɨr hɨm yaaim me Krais, hi han yaaik hatɨp mɨt miyapɨr em weinɨm. Hi ap hari menmen mɨr mererim au, mar ke hɨm me God hɨram matɨp hi han kai ehisesim. c 

Pol Katɨp hɨrak kɨre wok mɨtɨk ke mɨt miyapɨr yapɨrwe

19 Hi hepu weinɨm mɨt han ap ninɨna naanmamrau au. Hi naanempre hɨrekes me menmen. Te hi heweikɨn hɨre wok mɨtɨk ke mɨt yapɨrwe te hi hari han kɨr yapɨrwe te hɨr nanises hɨm yaaim me Krais. 20 Wɨ kerek hi hau nɨmɨn ke mɨt miyapɨr ne Juda, hi hies hɨm lo me Moses te hi ari han ke mɨt en, hɨr nanises hɨm me Krais. Hi han kitet hɨm me Moses mau tɨwei hɨram weinɨm ap te mamri han kai. Te wɨ hi hau hetike mɨt ne Juda, hi hisesim te hi ari han kɨr hɨr ap enises hɨm me Moses meiyam au. Hi ehises hɨm yaaim me Krais keremem. 21 Hi ap heweikɨn sip hewet hɨm nɨpaa God kewet Moses em au. Hi hises hɨm me Krais kerekek. Te wɨ kerek hi hau hetike mɨt miyapɨr neiyan ap nises hɨm me Moses, hi ap hises hɨm me Moses au. Hi hɨrɨak menmen im te hi ari han kɨr hɨr nanises hɨm yaaim me Krais. 22 Wɨ kerek hi hau hekre nɨmɨn ke mɨt miyapɨr hɨr ap nises God werek werek, hi ap hɨrɨak menmen mamnipi hɨr han enuk neriuwa. Au, hi hises menmen hɨr han kitet hɨram yaaim te hi ari han kɨr hɨr nanises hɨm me Krais werek werek. Me wɨ yapɨrwe hi hau hekre nɨmɨn ke mɨt yapɨrwe nerer wit wit, hi hises menmen hɨr han kitet hɨram yaaim te hi ari han kɨr hɨr nanises hɨm me Krais. 23 Menmen im yapɨrwe hi hɨrɨakem, hi hɨrɨakem mamkaap mɨt miyapɨr nises hɨm yaaim me Krais te hi atikeri haiu mamɨt menmen yaaim God kakwetaiyem.

Haiu emises God emɨr ke mɨt nesiuknen resis hɨr nanɨt menmen

24 Yi han kitet menmen im. Mɨt yapɨrwe nesiuknen te mɨtɨk kiutip kerekek kinɨni hɨrak kakɨt menmen. Mar im yi yises hɨm me Krais werek werek yar ke mɨtɨk kiutɨp hɨrak d  25 Mɨt yapɨrwe kerek hanhan nansiukɨn nanɨt menmen, hɨr nesiuknen yapɨrwe hekrit hekrit te yɨnk kɨr hɨrak manpenuk. Hɨr nɨrɨak menmen im te hɨr naninɨn mɨt han nanɨt menmen kerek mɨt iuwe nanwet mɨtɨk kerek kinɨni hɨr nanwetɨwekem. Haiu mamrɨak menmen iuwe emises hɨm me God te haiu mamɨt menmen mɨrak yaaim. Menmen God kakweteiyem hɨram ap te mamɨwaank mamɨr ke menmen me tɨ mɨt nesiuknen hɨr netɨwem au. 26 Te hi hɨre mɨtɨk kesiuknen in kesiuknen ein au. Hi hɨre mɨtɨk kesiuknen kakinɨn kakiun mak. Hi har ke mɨtɨk kerek kewɨr his weinɨm kenep nɨme au. Hi har ke mɨtɨk kerek kewɨr his kenep mɨtɨk kepan kɨrak ek hɨrak kinɨnek. Mar im hi hɨrɨak menmen me God werek werek, hi naanempre hɨrekes me menmen hi hisesim. 27 Hi hɨre mɨtɨk hɨrak kɨrɨak menmen ere yɨnk kɨrak hemkre hemkre weinɨk siuwan makɨp wɨsenum. Hi hewenɨn han kai ke menmen enum hi hanhanem, te maain wɨ hi hatɨp mɨt miyapɨr hɨm me God epei au, hɨrak Mɨtɨk Iuwe ap kakɨtpo hi au enuk ap ehɨt menmen yaaim mɨrak taau.

Copyright information for `AVT