a10:15Ro 15:2010:16Ap 19:2110:171Ko 1:3110:181Ko 4:4-511:2Ef 5:26-27
b11:3Jen 3:4,1311:4Ga 1:8-911:51Ko 15:10; 2Ko 12:11; Ga 2:611:61Ko 2:1,13; Ef 3:4 natɨp werek werek me menmen im, te hi hertei menmen yapɨrwe me God werek werek. Hɨr au. Nɨpaa haiu men haiu meteikni haiu mertei iuwe menmen me God iuwe meriuwe menmen yapɨrwe haiu mɨrɨakem yi yɨrem.
c11:71Ko 9:12,1811:8Fl 4:15-1811:92Ko 12:1311:101Ko 9:1511:132Ko 2:17; Fl 3:2 Krais.”
d11:162Ko 12:611:22Fl 3:5 Hɨr natɨp hɨr nepenyerer ne maam nɨpu Ebraham a? Hi nepenyek ke maam nɨpu Ebraham har ke hɨr mɨt en.
e11:23Ap 16:23; 1Ko 15:1011:24Diu 25:311:25Ap 16:22, 14:1911:26Ap 9:23, 14:511:271Ko 4:11; 2Ko 6:5 tɨpar mei te hi ahɨm au. Wɨ yapɨrwe hi ap heit menmen werek te hi ahɨm, hi nɨme meiyap iuwe hi heperper, hi ap hetenen klos te hi hɨwapɨn yɨnk kai heriuwerem werek werek au.

2 Corinthians 11

Pol kewepyapɨr menmen enum mɨt enun kerek natɨp hɨr hɨras aposel hɨr nɨrɨakem

Hi hanhan yi eiwisa hi hatɨp hɨm kemipɨn kike hewenɨpi niuk mai. Hi hertei yi yɨnapen te yi eiwisa. God hɨrak hanhan kakɨhimɨtan mɨt miyapɨr hɨr nɨrak, te mar im hi Pol hi han kiteti yi mɨt miyapɨr en. Hi nepei hehimɨteni yi eiyɨt mɨtɨk kiutɨp yi eitikerek eiyu niutɨp, niuk me mɨtɨk ik hɨrak Krais. Hi hanhan ariuweti yi eino Krais eiyɨr ke mɨte nɨhan yaaip ap wɨwaai wetike mɨtɨk wen au. a  In ek, hi han kitet me manpen nɨpaa hɨrak enuk kewisesik kari han ke mɨte Ip. Hi hɨnapen hɨm enum me mɨt natɨp hɨr aposel hɨram mamri han ki mamriwaank, te yi ap eiyises Krais werek werek han ekitetik kerekek. Hi hɨnaain hentar menmen im. Mɨtɨk hak kaknen kakɨtpi hɨm ham me Jisas ham em, hɨm im hɨram ap hɨm haiu metpiyem me Jisas au. Mar im yi eiyɨt hɨmɨn hak, ap God Hɨmɨn Yaaik kerek nɨpaa yi yetɨwek kekre han ki au. Yi yemtau hɨm ham yi yisesim, hɨram ap hɨm nɨpaa yi yemtewem yisesim au. Mɨtɨk kar ik hɨrak kaknen kaku nɨmɨn ke yi mɨt, yi han yaaik eiwisɨk kakrɨakem keremem.

Mɨt in yi han kitet hɨr aposel yaain kerek netpi me hi ap aposel hɨr nemitipɨn. Hɨr nemitipɨn nentar hi han kitet hi yaaik hinɨn mɨt aposel ni ein kerek netpi hɨr yaain iuwe. Hɨr nesiuwau hɨm natɨp yi mɨt hi mɨtɨk enuk weinɨk. Hi ap atɨp hɨm mei yaaim, te hi hari han ke mɨt heriuwerem har ke hɨr mɨt aposel han en nɨrɨakem au. Hɨr b 

Yi han kitet hi herekyi menmen enum a? Yi han kitet hi mɨtɨk enuk weinɨk hentar hi hatɨp mɨt miyapɨr hɨm me God, te hi ap hari pewek mi mererim a? Hi naanmɨre hɨrekes. Hi ap hises menmen har ke aposel han nɨrɨakem nari pewek mi mererim te yi han kitet hi herekyi enum a? Hi hau hetikewi hɨrɨak menmen, mɨt miyapɨr ne weiwɨk me God nerer wit wit ne provins Masedonia neweto pewek. Mar im hi hari menmen mɨr weinɨm. Nɨpaa hi hau hetikewi hɨrɨak menmen, wɨ kerek menmen mai hɨram epei au mesi, hi ap hitihi ari han ki me menmen o pewek au. Nai yinan neit provins Masedonia nan neweto menmen yapɨrwe hi hanhan em. Me menmen yapɨrwe nɨpaa ere in hi ap hitihiyem enipi yi han enuk yeriuwerem au. Maain hi arɨakem mamɨr ek. 10 Hɨm yaaim me Krais mau mekre han kaiu, te hi hetpi werek. Ap mɨtɨk kei kiutɨp hɨrak kakweikɨn han kai hi hewenɨpi niuk me hi hɨrekes me menmen me pewek hi hisesim hɨrɨakem heit provins ki Akaia. 11 Hi henmak te hi hatɨp har ik a? Yi han kitet hi ap hanhan heriuwi a? Taauye! God kertei han kai hi hanhani.

12 Hi tewen ehises menmen im nɨpaa hi hɨrɨakem te hi ewepyapɨr mɨt aposel enun kerek natɨp hɨr nɨrɨak menmen yaaim nar ke haiu mɨt aposel haiu mɨrɨakem. Hɨr newenɨpi niuk mɨr hɨras nerp ninaan me mɨt natɨp hɨr nɨrɨak menmen haiu mɨrɨakem te hi hanhan menmen hi hisesim mamwepyapɨr hɨr enun newisesik, hɨr hɨm mɨr weinɨm. 13 Hɨr ap mɨt aposel au. Hɨr mɨt enun newisesik. Hɨr newisesik me menmen hɨr nɨrɨakem hɨr nɨsawɨn han kɨr hɨr nari han ke mɨt miyapɨr te hɨr nɨri hɨr natɨp, “Hɨr mɨt yaain aposel ne c  14 Yi han kekrit eiriuwerem au emɨt! Hɨram menmen weinɨm. Haiu mertei Seten hɨrekes kɨsawɨn han kɨrak kari han ke mɨt hɨr han kitet hɨrak ensel yaaik ke God. 15 Haiu mertei Seten kɨrɨak menmen im te haiu ap han kekrit me mɨt kerek nises menmen mɨrak. Hɨr nises Seten hɨr nɨsawɨn han kɨr nari han ke mɨt te hɨr natɨp hɨr mɨt yaain nɨrɨak menmen yaaim. Hɨram menmen weinɨm. Maain God kakrekyor enum me menmen enum hɨr nɨrɨakem.

Wɨ Pol kɨrɨak menmen me God menmen enum yapɨrwe mewaankek

16 Hi pɨke hetpi heteipim. Hi hɨnapen yi han kitet hi mɨtɨk enuk hetaritari. Yi han kitet hi mɨtɨk enuk hetaritari yi eiwisa hi hewenɨpi niuk mai kike me menmen. 17 Hi ap hatɨp har ke mɨtɨk kises Krais ketpim, te hi tewen hetpi hɨm im e. Hi hatɨp har ke mɨt aposel in hɨr nenwenɨpi niuk mɨr te hi hatɨp hɨm manp hewenɨpi niuk mai. 18 Mɨt yapɨrwe aposel en hɨr newenɨpi niuk mɨr me menmen hɨr nɨrɨakem neit tɨ ik te hi ehises menmen hɨr nɨrɨakem hi awenɨpi niuk mai. 19 Yi mɨt yi han kitet yi yertei menmen yapɨrwe te yi han yaaik yemtau hɨm enum mɨt enun netaritari netpiyem a? 20 Yi yewis mɨt aposel en nemipɨn kerek hɨr nari han ki yi yises hɨm mɨr yar ke mɨt nekre wɨnak enuk nises hɨm me gavman. Yi yewisi neit menmen mi yapɨrwe nepei au mesi, nari han ki me hɨm mɨr hɨr netpi newisesiyek, hɨr newenɨpi niuk mɨr ninɨn naanmɨpri, hɨr newɨr his nenep ninaan mi. 21 Yi yewisi hɨr nerekyi menmen enum mar im te hi yɨnk enuk hetpi menmen im. Nɨpaa haiu man mau metikewi haiu mɨnaain mɨrɨak menmen mar hɨr nɨrɨakem me yi mɨt. Mɨt hanhan nanwenɨpi niuk mɨr me menmen hɨr nɨrɨakem, hi ewenɨpi niuk mai etikeri. In ek, hi tewen atɨp har ke mɨtɨk enuk ketaritari ap kises God hi hewenɨpi niuk mai.

22 Hɨr mɨt aposel nemipɨn natɨp hɨr mɨt Hibru ne weiwɨk me Isrel a? Hi mɨtɨk Hibru ke weiwɨk me Isrel har ke hɨr mɨt en. d  23 Hɨr natɨp hɨr wok mɨt ne Krais a? In ek hi pɨke hatɨp har ke mɨtɨk enuk ketaritari ap kises Krais werek werek. Hi hɨrɨak menmen me Krais hi hinɨni heriuwerem. Hi hɨrɨak menmen hi hinɨni, te menmen im hi are etpiyem mamteikni hi hɨrɨak menmen iuwe me Krais te mɨt han nerekyo enum. Hi nepei hen hekre wɨnak enuk ke gavman hi hinɨni hen yapɨrwe hentar hi hatɨp mɨt hɨm yaaim me God. Mɨt neiyep neriuwe waai yapɨrwe te hi hinɨni hentar hi hatɨp mɨt hɨm yaaim me God. Menep hi hahi yapɨrwe te yi han kitet mɨt aposel en nemipɨn hɨr ninɨna a? 24 Hi wen heteikni hi hinɨni. Mɨt iuwe ne gavman ne Isrel hɨr netauhis nar hɨspɨnak (5) hɨr nɨwaai nɨpɨn neiyep mar 39 nentar hi hatɨp mɨt hɨm me Krais. 25 Mɨt iuwe ne gavman ne Rom hɨr netauhis mar wikak hɨr nɨwaai nɨpɨn neiyep neriuwerek nentar hi hatɨp mɨt hɨm me Krais. Wɨ ham mɨt netauhis newɨr nan neiyep menep hi hahi henterim. Nɨpaa hi hau sip mar wikak, hɨram men wan ke nɨmɨn mewep haiu meniuwe menterer tɨpar. Nɨpaa me wɨ im hi heniuwe henterer wan he hɨnkewɨ ere wanewik ere pɨke hɨnkewɨ. 26 Wɨ yapɨrwe hi hitet yayiwe hen ein ein, mani mɨniu menep hɨram mamiyep hi hahi, mɨt enun nekintɨp menmen hɨr nɨsawɨn newenanaan naniyep nankintɨp menmen mai. Mɨt ne weiwɨk mai me Isrel hɨr hanhan naniyep hi hahi, mɨt han ap ne weiwɨk me Isrel hɨr hanhan naniyep. Hi heit wit, mɨt, hanhan naniyep hi hahi. Hi heit yaank weinɨk menmen eim sk miyak hɨram menep mamiyep. Hi heit wan ke nɨmɨn menep wan kisɨsau yipɨr hi hahi. Mɨt han nemipɨn hɨr natɨp hɨr nai yinan ne Krais menep hɨr nerewaank menmen hi hɨrɨakem. 27 Hi hɨrɨak menmen iuwe ere his hɨt nanamɨr meiyewo. Wɨtaan yapɨrwe, hi ap hɨwaai au, hi hepu hitehi God menmen. Wɨ ham hi nɨnpɨ meiyo hentar hi ap heit menmen mei au, o e 

28 Menmen im keremem meteikni hi hɨrɨak menmen iuwe me God hinɨn mɨt aposel nemipɨn au. Hekrit hekrit hi han kitet mɨt miyapɨr ne weiwɨk miutɨp me God nerer wit wit hɨr nepu werek werek o au. 29 Nai yinan ne Krais, hɨr nɨrɨak menmen enum, te hi herteiyem hi hanhani. Wɨ ham mɨtɨk hak kari han ke mɨtɨk hak, te hɨrak kɨrɨak menmen enum, hi han enuk heriuwe mɨtɨk kerek kari han kɨrak.

30 Hi ewenɨpi niuk mai me menmen te hi awenɨpi niuk mai me menmen mamteikɨn mɨt hi ap hepu werek werek au, menmen enum yapɨrwe merewaank. 31 God kerek hɨrak Haai ke Mɨtɨk Iuwe Jisas Krais, hɨrak niuk mɨrak iuwe mamu tipmain tipmain enum eik, hɨrak kertei hi ap hewisesik au. Hi hɨrɨak menmen mɨrak iuwe. 32 Nɨpaa wɨ hi hepu wit Damaskas, mɨtɨk gavman ke mɨtɨk iuwe King Aretas, hɨrak kɨnat mɨt hɨr nanɨno naanmamre ya weipɨr ke nɨwa meweikɨn wit kɨr hɨr nemeriyau hi anen, te hɨr nantauhis nanwisa ekre wɨnak enuk. 33 Hɨr nantauhis nanwisa ekre wɨnak enuk, te nai han yinan ne Krais hɨr newisa hekre wapnake o basket iuwe, hɨr nen nɨwa kewekɨn wit, hɨr nɨnaaiwɨr waai hi hekiuwe ere hiun tɨ heik kesikekre enuk te hi hetpaan hɨnaaiwɨrek hi hɨrɨr hen.

Copyright information for `AVT