a10:44Ap 11:15, 15:810:46Ap 2:4, 19:610:47Ap 8:3610:48Ap 2:3811:3Ap 10:28; Ga 2:12
b11:5-15Ap 10:9-4811:14Ap 16:3111:15Ap 2:411:16Ap 1:511:18Ap 13:48, 14:27
c11:19Ap 8:1-411:21Ap 2:4111:22Ap 4:3611:23Ap 13:43, 14:2211:24Ap 2:41, 6:511:25Ap 9:3011:261Pi 4:1611:27Ap 13:1, 15:32

Acts 11

Pita katɨp mɨt nises hɨm me God neit Jerusalem me menmen hɨrak kɨrɨakem

Mɨt aposel netike mɨt kerek nises hɨm me God neit provins Judia nemtau mɨt ap ne weiwɨk me Isrel epei nises hɨm yaaim me God. Ewaai meruri Pita pɨke kan wit Jerusalem, mɨt kerek natɨp mɨt nises hɨm me God nerekir yɨnk kɨr hɨr nitɨwekhi nenerek natɨp nar ik: “Ti henmak te ti hau hetike mɨt ap ne weiwɨk me Isrel, yi yekiyan yaam menmen? Hɨram au emɨt.”

Au, Pita kewepyapɨr ketpor menmen yapɨrwe epei man kerek God kɨrɨak Konilias em. Hɨrak katɨp kar ik: “Hi hepu wit Jopa, hi hepu ein hi hitehi God menmen, au hi hɨtyak hɨr menmen mɨre laplap mekiuwe man, hɨr a  newɨr waai neriyaam nen yinak nen yinak, nen pɨnak nen pɨnak mekiuwe man merp menep hi herpai. Te hi hɨr samiyak, manpen, pewen, kɨrin metike hore mei me yaank mekrerem. Hi hɨr samiyak mekrerem, hi hemtau mɨtɨk ketpo kar ik: ‘Pita ti ekrit enep mei ehɨm.’ Hi hewenhi har ik: ‘Mɨtɨk iuwe auye. Nɨpaa ere in hi ap haam menmen im kerek hɨm me Moses meriuwesɨsim mar im: Yi mɨt ne Isrel ap eiyɨm samiyak im.’ Mɨtɨk keit nepni pɨke ketpo kar ik: ‘Menmen God katɨp hɨram mɨre yaaim, ti ap etɨp hɨram enum au emɨt.’ 10 Menmen man marim ere mar wikak, te hɨram pɨke mɨniu men nepni. 11 Hɨram pɨke men nepni, mɨtɨkɨt wikak kerek mɨtɨk ke Sisaria keriuwetet, hɨrakɨt ten terp wɨnak hi hewik. 12 God Hɨmɨn Yaaik ketpo hi ap han ekitet menmen au. Hi eno etikeret kerekek. Mɨtɨkɨt hispɨnak kiutɨp (6) terp in tetikewa hɨrakɨt tetikewa mariyan men wit Sisaria haiu men mekre wɨnak ke mɨtɨk Konilias. Haiu men wɨnak ke mɨtɨk Konilias, 13 hɨrak ketpai hɨrak kɨr ensel kerp wɨnak kɨrak ketpɨwek kar ik: ‘Ti esiuwe mɨtɨk kakno wit Jopa kakɨnkatɨn mɨtɨk niuk mɨrak Saimon Pita. 14 Hɨrak kaknen kaktɨp hɨm mamkaap ti etike mɨt miyapɨr nau wɨnak ki yi eiyises hɨm me God te maain God kaktihis.’ 15 Hi han kekrit hare etpor menmen, au God Hɨmɨn Yaaik kan kau kekre han kɨr kar nɨpaa kan kau haiu mɨt in. 16 Hɨrak kan kewi, hi han kitet hɨm nɨpaa Mɨtɨk Iuwe Krais katɨp. Hɨrak katɨp kar ik: ‘Jon kɨkɨr mɨt keriuwe tɨpar te hi tewen esiuwe God Hɨmɨn Yaaik kaknen kaku yi mɨt.’ 17 Haiu mertei nɨpaa haiu mises hɨm me Mɨtɨk Iuwe Jisas Krais, hɨrak kesiuwe Hɨmɨn kɨrak yaaik. In ek God epei kewet mɨt ap ne weiwɨk me Isrel menmen yaaik ik nɨpaa hɨrak kewetaiyem. Hi keimɨn te hi hatɨp God ekɨt? Taauye!”

18 Mɨt en nemtau hɨm Pita ketpim, hɨr ap wen nenerek au. Hɨr newenɨpi niuk me God natɨp nar ik: “God epei kewis b  mɨt ap ne weiwɨk me Isrel hɨr nanweikɨn sip nanwet menmen enum te hɨr nanu nanɨt nantikerek nanɨr ke haiu mɨt in.”

Mɨt kerek nises hɨm me Krais neit Antiok hɨr nɨrɨak menmen

19 Me wɨ mɨt nenep mɨtɨk Stiven hɨrak kaa, mɨt nanɨwaank mɨt miyapɨr kerek nises hɨm me God. Au, hɨr nɨrɨr. Han nɨrɨr nen menep, han au nen yanɨmɨn ere hɨr niun wit Finisia, wit Saipras, wit Antiok natɨp mɨt ne Isrel nau en keriyen hɨm yaaim me Krais. 20 Mɨt han kerek nises hɨm me God hɨr ne wit Saipras ketike provins Sairini, hɨr nen wit Antiok newepyapɨr hɨm yaaim me Mɨtɨk Iuwe Jisas, hɨr natɨp mɨt ne Isrel netike mɨt ap nei ne Isrel netporem. 21 Mɨtɨk Iuwe God kekepi te mɨt yapɨrwe nemtau hɨm neweikɨn sip newet menmen enum hɨr nises Mɨtɨk Iuwe Krais.

22 Mɨt ne weiwɨk me God neit Jerusalem nemtau hɨm me menmen im epei man, te hɨr nesiuwe Banabas ken wit Antiok kɨr menmen. 23 Hɨrak ken kɨri, hɨrak kɨr God kerekyor yaaim, hɨrak han yaaik keriuweri hɨrak ketpor hɨm manp te hɨr wen enises Mɨtɨk Iuwe ekɨkre han kɨr iuwe. 24 Banabas hɨrak mɨtɨk yaaik, God Hɨmɨn Yaaik kau kekre han kɨrak iuwe, hɨrak kises God werek werek, te mɨt yapɨrwe nises hɨm me Mɨtɨk Iuwe Krais.

25 Mɨt yapɨrwe nises hɨm me Krais te Banabas ken wit Tasas kɨnkatɨn Sol. 26 Hɨrak kɨnkatɨn Sol ere kɨnapɨnek keriyaak pɨke keiyɨk ken wit Antiok, hɨrak pɨke ken wit Antiok kau en tito kiutɨp, hɨrakɨt tau en tekite mɨt ne weiwɨk me God teteikɨn mɨt yapɨrwe menmen, tetpor hɨm me God. Hɨr neit wit ik e, mɨt han ninɨn nekine niuk me mɨt nises hɨm me Krais, hɨr mɨt Kristen.

27 Me wɨ im, mɨt han profet kerek newepyapɨr hɨm me God, nɨnaaiwɨr wit Jerusalem nekiuwe nen wit Antiok. 28 Mɨt nan nererik nemtau hɨm me God, mɨtɨk kiutɨp c  ke mɨt in niuk mɨrak Agabas hɨrak kekrit kerp nɨmɨn hɨr mɨt nau nererik en, God Hɨmɨn Yaaik ketpɨwek te hɨrak kewepyapɨr menmen im: Maain wɨ mamnen te hawɨ ap kaknen kakrer wit wit au, menmen mamu ni ap mamwo au mami. (Menmen im epei man me wɨ mɨtɨk iuwe gavman ke Rom Klodias hɨrak kinɨn naanmɨpre mɨt.) 29 Mɨt nises hɨm me God en han kitet hɨr niutɨp niutɨp nenke pewek mɨr nanɨsiuwerem mamno wit Judia kerek hawɨ ap kan keit ein menmen me ni ap mewo au. Hɨram maa. 30 Hɨr nenkerem nemaniyem, hɨr newet Banabas ketike Sol pewek im hɨrakɨt teiyɨm ten tewet mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne God neit Jerusalem, tewetɨrem.

Copyright information for `AVT