a14:26Ap 13:1-2, 15:4014:27Ap 11:18, 15:4,1215:1Ga 5:215:2Ap 11:30; Ga 2:1
b15:4Ap 14:2715:7Ap 10:1-4315:8Ap 10:44, 11:1515:9Ap 10:34-3515:10Mt 11:30; Ga 3:10, 5:115:11Ga 2:16; Ef 2:5-815:12Ap 14:27; Ga 2:9
c15:14Ap 15:7-915:16-18Emo 9:11-1215:20Eks 34:15-17; Jen 9:4; Lev 17:10-1615:21Ap 13:15
d15:24Ap 15:115:28Mt 23:415:29Ap 15:2015:32Ap 11:27, 13:1, 14:22 [

Acts 15

Mɨt yapɨrwe nises God nererik neit Jerusalem newepnak netpep menmen

Mɨt han ne provins Judia nen wit Antiok natɨp mɨt nises hɨm yaaim me Krais nar ik: “Yi ap yerekir yɨnk ki kar ke nɨpaa Moses ketpim te God ap kaktihis yi eitikerek eiyu au.” Pol ketike Banabas hɨrakɨt tetike mɨt in hɨr newepnak natɨp menmen im yapɨrwe, hɨr nenehan. Hɨr nenehan te mɨt ne weiwɨk me God en han kitet nanriuwet Pol Banabas tekite mɨt han en ne Antiok te hɨr nanɨno wit Jerusalem nanɨr mɨt aposel netike mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne weiwɨk miutɨp me God ein nanitorhi me menmen im. Mɨt ne weiwɨk me God neit Antiok neriuweti nen. Hɨr nepno newep provins Finisia ketike Sameria, hɨr natɨp mɨt en, “Yi mɨt ap ne weiwɨk me Isrel yi eiweikɨn sip eiwet menmen enum eiyises God.” Mɨt en kerek nises hɨm me God nemtewem te hɨr han yaaik neriuwerem. a 

Hɨr nɨpiun Jerusalem epei au, mɨt aposel, mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne weiwɨk me God en netike mɨt en nises hɨm me God nererik newenɨpi God, hɨr han yaaik neriuwe mɨt han nan. Pol ketike Banabas hɨrakɨt tetpor menmen yapɨrwe God kekepikɨt tɨrɨakem. Hɨrakɨt tetpor epei au, mɨt han ne Farisi kerek in ek nises God hɨr ninɨn nises hɨm lo me Moses hɨr nekrit natɨp nar ik: “Mɨt ap ne weiwɨk me Isrel hɨr enrekir yɨnk kɨr hɨr enises hɨm nɨpaa Moses ketpim.”

Hɨr natɨp epei au, mɨt aposel netike mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne weiwɨk me God en hɨr nau nererik newepnak natɨpan menmen im. Hɨr newepnak natɨpan yapɨrwe epei au, Pita kekrit katɨp, “Nai yinan, yi yertei nɨpaa enum eik God ke haiu mɨt kehimɨtena hi hewepyapɨr hɨm yaaim me Krais hetpim men mɨt ap ne weiwɨk me Isrel te hɨr nemtewem nisesim. God hɨrak kertei han ke mɨt keteiknai hɨrak han yaaik te mɨt ap ne weiwɨk me Isrel hɨr nisesik. Haiu merteiyem mentar hɨrak kesiuwe God Hɨmɨn Yaaik kewetɨrek kar ke nɨpaa hɨrak kewetaiyek. God kɨrɨak menmen miutɨp me haiu mɨt metike hɨr mɨt ne weiwɨk ham. Hɨrak kesak menmen enum hɨr nɨrɨakem mentar hɨr nises hɨm mɨrak. 10 In ek yi yenmak te yi einip God han enuk keriuwe menmen me hɨm me Moses yi han kitet mɨt kerek nises God hɨr enisesim? Menmen im hɨram mɨre menmen miyapɨr neremtɨt hɨram nɨmenum, hɨram mamnip han kɨr enum me menmen enum weinɨm. Nɨpaa maamrer nai netike haiu mɨt in ek ap nises menmen me Moses werek werek au. 11 Au, haiu han kitet God kaktaihis kakɨr ke hɨrak kakɨthis mɨt han en kakɨntar Mɨtɨk Iuwe Jisas Krais hanhanai kerekyai yaaim. Hɨm me Moses au.”

12 Pita katɨp epei au, Mɨt nekintɨp nau neit nemtau Banabas ketike Pol hɨrakɨt tetpor menmen yaaim me mɨt his hɨt enum o menmen meiyam enum hɨr nɨre yaain, God b  kekepikɨt te hɨrakɨt tɨrɨakem me mɨt miyapɨr ne weiwɨk ap me Isrel.

13 Hɨrakɨt tatɨp epei au, Jems katɨp hɨm mɨrak kar ik: “Nai yinan, nɨkɨp emnep eiyɨmtau menmen im! 14 Saimon epei ketpai me wɨ God kinɨn keteiknai hɨrak hanhan mɨt ap ne weiwɨk me Isrel hɨrak kari mɨt han ne mɨt han en hɨr mɨt nɨrak. 15 Nɨpaa mɨt profet natɨp me menmen im mar ke haiu metpim. Hɨm mau tɨwei hɨr newisɨm matɨp mar im:

16 
  • ‘Maain hi Mɨtɨk Iuwe God hi pɨke anen akaap mɨt ne weiwɨk me maam kɨr Devit. Hɨr enun nɨre wɨnak epei kewen te hi pɨke ekepi hɨr nanu werek nar ke wɨnak hi pɨke eimaak ekɨrp.
17 
  • Hi hɨrɨak menmen im te mɨt ne weiwɨk ham nerer wit wit nanisɨsa, mɨt kerek hi hehimɨteni hɨr mɨt nai.’
  • 18 
  • Nɨpaa Mɨtɨk Iuwe God kewepyapɨr hɨm im ketpim.
  • 19 “Hi Jems hi han kitet te haiu ap mamɨwaank mɨt han ne weiwɨk ham hɨr neweikɨn sip newet menmen enum nises God. 20 Haiu emwis tɨwei emsiuwerem emno emɨtpor te hɨr ap nanɨm menmen mɨt han newepwar newet tɨpir weinɨm em mentar God keriuwesɨsem hɨram enum. Im metike hɨr ap nariyanhis newenɨnem, hɨr ap nanɨm samiyak mɨt newers tɨmɨr namɨp neriuwe hemkre ap mewen au hɨr ap nanɨm hemkre mei kike au. 21 Me wɨ Sabat yapɨrwe mɨt epei nekine hɨm me Moses neit wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm mɨrak. Mɨt nerer wit wit nekine hɨm mɨrak natɨp mɨt em. Hɨram ap yaaim te mɨt ap ne weiwɨk me Isrel nau netike mɨt ne Isrel nekre wɨnak mɨt nerer ein ein neit nenipi yɨnk enum nentar hɨr ap nises menmen Moses nɨpaa keriuwesɨsem.”

    Mɨt neit Jerusalem nesiuwe tɨwei ken mɨt ap ne Isrel

    22 Hɨr natɨp epei au, mɨt aposel netike mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne God en, hɨr netike mɨt yapɨrwe nises God en hɨr han kitet nehimɨtan mɨt han neriuweti nanɨno Antiok c  nantike Pol, Banabas. Hɨr nehimɨtan Judas, mɨt nekine niuk mɨrak ham Basabas, hɨrak ketike Sailas. Mɨt nises God in han kitet mɨtɨkɨt it hɨrakɨt yaaikɨt. 23 Hɨr newis tɨwei newet mɨt em hɨram matɨp mar im:

    “Haiu mɨt Aposel metike mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne weiwɨk me God in, haiu metike mɨt weinɨn ne weiwɨk mɨrak, haiu yapɨrwe metpi yi yaain, yi mɨt yises God yi ap ne weiwɨk me Isrel yau wit Antiok, Siria, Silisia.
    24 Haiu memtau mɨt han ne haiu mɨt nen wit ki nari han ki keriuwe hɨm hɨr netpiyem te yi han enuk. Haiu ap metpor hɨr nanɨno netpiyem au. 25 Haiu memtewem, te haiu mererik matɨpan menmen im, haiu mehimɨtan mɨtɨkɨt wik mamriuwetet tatno yi mɨt. Hɨrakɨt tatno tatkite taiu yinakɨt yaaikɨt Banabas ketike Pol. 26 Hɨr mɨt han natɨp nanɨksɨp nanɨntar hɨrakɨt tises hɨm me Mɨtɨk Iuwe kaiu Jisas Krais, hɨrakɨt tatɨp mɨt em. 27 Haiu epei meriuweti Judas ketike Sailas. Hɨrakɨt tatɨtpi tatriuwe hɨm mɨrakɨt hɨm mepɨr menmen haiu mewisɨm mau tɨwei ik e.

    28 God Hɨmɨn Yaaik ketike haiu mɨt in haiu han kitetim matɨpan te haiu ap metpi yi eiyises hɨm me Moses yapɨrwe au. Eiyisesim mei kike keremem. 29 Yi ap eiyɨm menmen mɨt newepwarem newet tɨpir weinɨm em. Yi ap eiyɨm hemkre au, o samiyak mɨt namɨp newers tɨmɨr hemkre wen meriuwerem, yi ap eiriyanhis eiwenɨnem au emɨt! Yi ap eirɨak menmen im haiu mewisiyem te yi eiyu werek werek mepɨr keremem.”

    30 Hɨr newis tɨwei epei au, hɨr neriuwet mɨt nen Antiok. Hɨr nɨpiun Antiok, hɨr nari mɨt kerek nises hɨm me Krais hɨr nererik hɨr newetɨr tɨwei ik. 31 Hɨr neit tɨwei nekinaak. Hɨr nekinaak, hɨr han yaaik neriuwe hɨm mau tɨwei. 32 Judas ketike Sailas hɨrakɨt mɨtɨkɨt profet, te hɨrakɨt tetpor yapɨrwe tekepi hɨr han tokik nepu te hɨr nepu werek. 33 Hɨrakɨt tepu en wɨ ham teit wit Antiok. Epei au, mɨt nises God en neriuwetet pɨke ten, hɨrakɨt tetpor tar ik: “God naanmampri.” d  34 Sailas au, hɨrak hanhan kepu en.]

    35 Pol ketike Banabas tepu Antiok me wɨ ham. Hɨrakɨt tetikite mɨt han yapɨrwe hɨr natɨp mɨt hɨm me God newepyapɨrem.

    Pol ketike Banabas tɨnaaipɨsakɨt

    36 Maain wɨ ham Pol katɨp Banabas kar ik: “Hawɨr pɨke euno ewɨr nawɨr yinan nises God nerer wit wit nɨpaa hawɨr wewepyapɨr hɨm yaaim me Krais, te hawɨr wawɨrtei hɨr nepu werek nisesim o au.” 37 Banabas hanhan keithis Jon Mak kaktikerek tariyakɨt tatno, 38 te Pol kɨnaain ap kaktɨwekhis tariyakɨt tatno kentar nɨpaa hɨrak ap kepu ketikeret ere hɨrakɨt tɨrɨak menmen epei au. Au, hɨrak kɨnaiwɨret keit provins Pamfilia. 39 Hɨrakɨt tenehakɨt tenehakɨt han enuk wɨsenum tentar menmen im te hɨrakɨt tɨnaipɨsakɨt ten. Banabas keithis Jon Mak hɨrakɨt tariyakɨt tau sip ten wit Saipras wan kimaak keketik. 40 Pol keithis Sailas tariyakɨt ten. Mɨt nises God en hɨr neriuwetet nitehi God naanmamprewekɨt. 41 Hɨrakɨt teke tɨ ten provins Siria ketike provins Silisia, hɨrakɨt tɨkaap mɨt ne weiwɨk me God ein tekepi hɨr han tokik enu enises God werek werek.

    Copyright information for `AVT