a19:11Ko 3:619:2Ap 2:38, 8:16; Jo 7:3919:4Mt 3:1-2,ll19:6Ap 8:17
b19:92Ko 6:14-18, 19:10; 2Ti 1:1519:11Ap 14:319:12Ap 5:1519:13Mk 9:3819:15Mk 1:24,3419:17Ap 5:5,11
c19:20Ap 12:2419:21Ap 23:11; Ro 1:13
d19:22Ro 16:23; 2Ti 4:2019:232Ko 1:819:24Ap 16:1619:26Ap 17:2919:29Ap 20:4, 27:2; Kl 4:10; Fm 24
e19:312Ti 1:15

Acts 19

Pol katɨp mɨt miyapɨr neit wit Efesas hɨm yaaim me Krais

Mɨtɨk Apolos wen kepu wit Korin, Pol kepno ken kiun provins Galesia ketike Frisia ere kɨpiun wit Efesas. Kɨpiun Efesas, hɨrak kɨr mɨt han nises hɨm me Jisas. Te hɨrak kitorhi kar ik: “Nɨpaa yi yises hɨm me Jisas God Hɨmɨn Yaaik kan kau kekre han ki o au?” Hɨr newenɨwekhi nar ik: “Haiu ap memtau God Hɨmɨn Yaaik kepu au.” Pol pɨke kitorhi, “Hɨr nɨkri nekine niuk me keimɨn?” Hɨr natɨp nar ik: “Hɨr nɨkrai nekine niuk me Jon.”

Pol katɨp kar ik: “Jon kɨkɨr mɨt kerek neweikɨn sip newet menmen enum, hɨrak katɨp mɨt ne weiwɨk miutɨp me Isrel hɨr enises hɨrak mɨtɨk kerek maain kaknen. Hɨrak niuk mɨrak Jisas, hɨrak Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek kɨkaap haiu mɨt.” Hɨr nemtau menmen im, hɨr newis Pol kɨkɨri keriuwe tɨpar kekine niuk me Mɨtɨk Iuwe Jisas. Hɨrak kɨkɨri epei au, Pol kewis his menteri te God Hɨmɨn Yaaik kan kau kekre han kɨr keneisesi hɨr natɨp hɨm ham nɨpaa hɨr nerteiyem au, hɨr natɨp hɨm me God. Pol kɨrɨak menmen im me mɨt nar ke hiswiyen wik (12).

Hɨrak kɨrɨak menmen im epei au, Pol ken wɨnak kerek mɨt ne weiwɨk me Isrel nau nererik nekine hɨm me Moses. Hɨrak katɨp mɨt hɨm me God, hɨrak ap kɨnaain mɨt au. Hɨrak ketpor ere wenke wikak, hɨrak ketikeri newepnak natɨpan. Hɨrak kare kakri han kɨr te hɨr han kitet menmen hɨrak ketpor me God kinɨn naanmɨpre mɨt. Mɨt han au enun han tokik hɨr nɨnapen nanisesim, hɨr natɨp enum me menmen me God mɨt in nisesim me ninaan me hɨr mɨt yapɨrwe. a  Hɨr natɨp enum te Pol ketike mɨt hɨr nises hɨm mɨrak nɨnaaiwɨr mɨt en. Hekrit hekrit Pol ken wɨnak skul ke mɨtɨk Tirinas ketike mɨt hɨr newepnak natɨpan hɨm me God. 10 Hɨrak kɨrɨak menmen marim me tito wik, te mɨt yapɨrwe nau provins Esia, hɨr mɨt ne Isrel, hɨr mɨt han ne weiwɨk ham nemtau hɨm yaaim me Mɨtɨk Iuwe Krais.

Hɨm me nɨkerek ne mɨtɨk Siva

11 God kɨrɨak menmen yaaim keriuwe Pol kɨkaap mɨt keriuwerem. 12 Mɨt han neit laplap hankisip o laplap iuwe mɨwaai yɨnk ke Pol hɨr neiyɨm nen mɨt nɨnap te mɨt han nɨnap hɨr nɨre yaain, mɨt han herwe mersɨsi hɨram metpaan menpɨn mekeipnor hɨr nɨre yaain.

13 Mɨt han ne weiwɨk me Isrel hɨr nepno neprer wit wit nepɨr herwe enum mekre mɨt. Wɨ ham mɨt han in hɨr nanɨpɨr herwe nanriuwe niuk me Jisas. Hɨr natɨp herwe enuk nar ik: “Haiu metpi mekrehɨr ke Jisas kerek Pol katɨp mɨt en ek. Yi einopɨn ekeipɨn mɨtɨk ik.” 14 Hɨr nɨkerek hispɨnak wik (7) ne mɨtɨk iuwe pris niuk mɨrak Siva ke weiwɨk me Isrel, hɨr keriyen nɨrɨak menmen marim. 15 Au, herwe enuk ketpor kar ik:, “Hi hertei Jisas, hi hertei Pol, te yi mɨt yi neimɨn a?” 16 Mɨtɨk kerek herwe enuk kersɨsek kekrit kanɨp wɨsenum kerekir yɨnk kɨr kewep klos mɨr te hɨrak kinɨni. Hɨr nɨrɨr nɨnaaiwɨr wɨnak hemkre merer yɨnk kɨr hɨr ne yɨnk weinɨk nɨrɨr. 17 Mɨt han yapɨrwe ne Isrel, mɨt han ne weiwɨk ham, hɨr nau wit Efesas nemtau me menmen im te hɨr nepɨrpɨr newenɨpi niuk me Jisas. 18 Mɨt miyapɨr yapɨrwe kerek nises hɨm me God nan newepyapɨr menmen enum hɨr nepei nɨrɨakem. 19 Mɨt miyapɨr han, kerek netenwo henpɨn o marila menmei marim, hɨr neit tɨwei mɨr meteiknor menmen im hɨr neiyɨm nan newɨrem mekre si me ninaan me mɨt yapɨrwe. Mɨt han newenhis pewek me mɨt newɨrem neiyɨm neit tɨwei im hɨram mar 50,000 pewek silva. b  20 Marim hɨm me Mɨtɨk Iuwe Krais men merer wit wit te mɨt miyapɨr yapɨrwe nisesim.

Mɨt ne wit Efesas nesikeyaanmi nare nanɨnep Pol

21 Menmen im epei man, God Hɨmɨn Yaaik kari han ke Pol c  te hɨrak han kitet kakno provins Masedonia kaktike Akaia. Te maain, hɨrak kakno wit Jerusalem. Pol katɨp kar ik: “Hi ano wit Jerusalem epei au, te hi eno wit Rom.” 22 Pol keriuwet mɨtɨkɨt wik hɨrakɨt tekepik, hɨrakɨt tinɨn ten Masedonia, hɨrak wen kepu provins Esia.

23 Me wɨ im, mɨt han neit wit Efesas han enuk nentar mɨt nises hɨm me Mɨtɨk Iuwe Krais. 24 Mɨtɨk hak niuk mɨrak Demitrias hɨrak kime menmen keriuwe silva. Hɨrak kime wɨnak kike kike silva kɨre wɨnak iuwe ke tɨpir niuk mɨre Atemis mɨt nen newepnɨpi niuk mɨre nekrerek. Menmen hɨrak kimaam hɨrak ketike mɨt han nesiuwerem men mɨt hɨr neit pewek yapɨrwe mererim. 25 Te hɨrak kenɨne mɨt nime menmen me silva netike mɨt han hɨr nɨrɨak menmen mar ke hɨr nɨrɨakem hɨr nererik, hɨrak ketpor kar ik: “Yi mɨt yi yertei haiu meit pewek me menmen metike menmen meiyam meriuwe menmen im haiu mɨrɨakem. 26 Yi epei yɨr menmen, yi yemtau menmen mɨtɨk ik Pol kɨrɨakem keit wit kaiu Efesas kerekek au. Ke provins Esia Pol kari han ke mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr neweikɨn sip newet menmen, hɨrak ketpor kar ik: ‘Menmen mɨt nimaam mɨre teinɨk ninaan mewik hɨram ap mɨre God au. Hɨram memipɨn.’ 27 Menmen im Pol ketpim maain hɨram mamnip mɨt hɨr han ekitet menmen haiu mɨt in mɨrɨakem hɨram enum. Im keremem au. Wɨnak yaaik ke teinɨk ninaan mewik iuwe me mɨte paiu Atemis maain mamre niuk weinɨm te mɨt nanisesye au. Mɨt yapɨrwe neit Esia netike mɨt nerer wit wit newenɨpi niuk mɨre.”

28 Mɨt yapɨrwe nemtau hɨm mɨrak epei au, hɨr han enuk nenepɨp natɨp nar ik: “Atemis pe Efesas hɨre yaaip iuwe.” 29 Mɨt nerer wit wit ke wit iuwe Efesas nenepɨp natɨp. Mɨt han nen neithis Gaias ketike Aristakas hɨrakɨt te provins Masedonia kerek tekite Pol tepno ein ein, hɨr neriyakɨt neiyɨt nen wit kerek mɨt nau d  nererik nemtau menmen. 30 Pol hɨrekes hanhan kakno ein kaktɨp mɨt menmen te mɨt han en nises hɨm me God newenek. 31 Mɨt han hɨr mɨt iuwe gavman ne provins Esia kerek nɨre nɨrak yinan o wariyakɨt nɨrak hɨr nesiuwe hɨm netpɨwek hɨrak ap kakno kaktɨp mɨt menmen au emɨt.

32 Mɨt han neit wit mɨt nererik newik hɨr natɨp hɨm ham, mɨt han natɨp hɨm ham nentar hɨr yapɨrwe nepɨtari nenmak te hɨr nererik nau en. 33 Mɨt han ne weiwɨk me Isrel neriuwet mɨtɨk niuk mɨrak Aleksanda kerp kinɨn kentɨr kɨnaan te mɨt han en han kitet hɨrak kerekek kinɨn kɨrɨak menmen enum im. Hɨrak kɨkɨam his kesinor hɨr enkintɨp enɨmtau menmen hɨrak kakɨtpim. 34 Au, mɨt en nertei Aleksanda hɨrak ke Isrel, hɨr yapɨrwe natɨp nerekirɨwek hɨm natɨp nar ik: “Atemis pe Efesas hɨre yaaip iuwe.” Hɨr nenepɨp narek ere 2 aua.

35 Maisiu kike, kuskus ke wit Efesas hɨrak kenip mɨt en nekintɨp nau neit hɨrak ketpor kar ik: “Yi mɨt ne Efesas. Mɨt yapɨrwe nertei wit kaiu ik e hɨrak wit naanmɨpre wɨnak iuwe ke teinɨk ninaan mewik me mɨte iuwe yaaip Atemis wetike nan mɨt newenɨpiyek nɨpaa kau nepni kenke kan. 36 Mɨtɨk kei ap kaktɨp menmen im hɨram memipɨn au, te yi mɨt eikintɨp yi ap yɨrɨak menmen enum waswas au emɨt. 37 Yi epei yeithis mɨtɨkɨt wik it te hɨrakɨt ap tekintɨp menmen meit wɨnak ke Atemis o netpɨwe enum au. 38 Mɨtɨk Demitrias ketike mɨt hɨr nɨrɨak menmen mɨrak nare nansiuwe hɨm mɨtɨk hɨr enɨno mɨt iuwe masistret hɨr nanmerɨr wɨ hɨr nanɨmtau hɨm me mɨt. Hɨr nansiuwe hɨm ein, 39 o au en, yi hanhan eitɨp hɨm meiyam em, yi wen eimerɨr wɨ me haiu mɨt ne wit Efesas haiu mererik memtau hɨm me mɨt iuwe ne witeik. 40 Mɨt iuwe ne Rom hɨr nansiuwe hɨm nantɨp haiu mɨt mɨrɨak enum mesiuwe hɨm mesikeyaanmi. Haiu mɨt iuwe ap te metpor yi yenmak yi yɨrɨak menmen marim au.” 41 Hɨrak katɨp epei au, hɨrak kesiuwe mɨt en hɨr nen wit kɨr eik. e 

Copyright information for `AVT