a20:331Sml 12:3; 1 Ko 9:11-1220:34Ap 18:3; 1Te 2:920:35Mt 10:820:36Ap 21:520:38Ap 20:2521:4Ap 20:23
b21:5Ap 20:3621:8Ap 6:5, 8:4021:9Ap 2:1721:10Ap 11:2821:11Jo 21:18; Ap 20:23, 21:3321:12Mt 16:2221:13Ap 20:24
c21:18Ap 15:2,13; Ga 1:1921:19Ap 15:1221:20Ap 35:1,21:21Ap 16:3; Ga 2:3
d21:24Nam 6:1-21; Ap 18:1821:25Ap 15:28-2921:261Ko 9:2021:28Ap 6:13; Esi 44:721:29Ap 20:4; 2Ti 4:20

Acts 21

Pol ketike wariyakɨt tɨrak tau sip tatno Jerusalem

Haiu metpor “Eiyu en,” te haiu mau sip mɨnaiwɨri men. Haiu mɨnaiwɨri men, haiu merekir wan metɨn ke nɨmɨn mesipat wit Kos. Wɨ ham haiu mesipat wit Ros. Haiu mesipat wit Ros, haiu men ere mɨpiun wit Patara. Haiu mɨpiun wit Patara, haiu menke mɨnaaiwɨr sip im mɨnmatɨn sip ham mamrei mamno Finisia te haiu man mewim men. Haiu men ere haiu mɨr Saipras te haiu mesipatek men pɨnak ke his yaaim wen mepno ere mɨpiun provins Siria. Haiu menke mɨnaaiwɨr sip meit wit Taia, wit kerek mɨt nau sip nanɨnke menmen mekre sip. Haiu epei men mɨr mɨt han nises hɨm me Mɨɨk Iuwe Krais te haiu mau metikeri me wɨ hispɨnak wik (7). God Hɨmɨn Yaaik kɨkɨak han ke mɨt en te hɨr natɨp Pol ap kakno wit Jerusalem. a  Au, wɨ hispɨnak wik (7) haiu mɨnaiwɨri men. Hɨr mɨt netike miyapɨr nɨkerek nɨr neriuwetai ere haiu men tenhaan ek. Haiu men tenhaan ek, haiu mewen ninɨp mitehɨr haiu mitehi God menmen. Haiu meketanhis haiu metpor “Eiyu en.” Haiu metpor epei au, haiu men mau sip, hɨr mɨt en pɨke nen witeik.

Agabas katɨp Pol menmen God Hɨmɨn Yaaik keteiknɨwekem keit wit Sisaria

Haiu mau sip pɨke men mɨnaaiwɨr wit Taia men ere mɨpiun wit Tolemes. Haiu mɨpiun Tolemes, haiu men mɨr mɨt en nises hɨm me Krais haiu mau metikeri wɨ miutɨp. Wanewik haiu mɨt metike Pol mɨnaaiwɨr Tolemes men ere mɨpiun wit Sisaria. Haiu mɨpiun Sisaria, ein ek haiu men mau wɨnak ke Filip mɨtɨk kerek katɨp mɨt miyapɨr hɨm yaaim me Krais. Hɨrak kiutɨp ke mɨt hispɨnak wik (7) nɨpaa mɨt nehimɨteni naanmɨpre menmen me miyapɨr mɨkaan nɨr epei naa. Hɨrak kine nɨkerek hɨram (o hɨram) tekyaait (4), hɨr neit mɨkaan wen au, hɨr newepyapɨr menmen maain mamnen.

10 Haiu mepu en wɨ ham, mɨtɨk profet niuk mɨrak Agabas kɨnaaiwɨr provins Judia kan Sisaria. 11 Hɨrak kan Sisaria, hɨrak keit waai let ke Pol keiyɨk kesenkek hɨrekes his hɨt mɨrak keriuwerem. Hɨrak kesenkek his hɨt keriuwerem te hɨrak katɨp kar ik: “God Hɨmɨn Yaaik katɨp kar ik: ‘Mɨtɨk ke let ik e maain kakno wit Jerusalem, mɨt ne weiwɨk me Isrel nantɨwekhis nansenkekik kar ik nanwet mɨt ne weiwɨk ham ek.’”

12 Hɨrak katɨp epei au, haiu metike mɨt han en metpɨwek mewenek mar ik: “Ti ap eno wit Jerusalem au ekɨt.” 13 Au Pol kewenhi kar ik: “Yi yenmak yi yɨkɨt yari han kai? Hi han kitet hɨram yaaim te hi ano wɨnak enuk kerekek au. Hi han kitet hɨram yaaim te hi hatɨp mɨt miyapɨr hɨm me Mɨtɨk Iuwe b  Jisas mɨt han hɨr naniyep hi hahi, hɨram menmen weinɨm.” 14 Haiu metpɨwek metpɨwek au. Hɨrak ketaihɨm kewɨrem, haiu mekintɨp merp matɨp mar ik: “Han kit. Haiu hanhan menmen me Mɨtɨk Iuwe Krais hɨram mamnen.”

Pol katɨp mɨt iuwe ne mɨt ne God neit Jerusalem hɨm mɨrak

15 Haiu mepu en wɨ ham. Epei au, haiu memani menmen maiu, haiu mɨnaiwɨri men wit Jerusalem. 16 Mɨt han nises hɨm me Krais nau neit wit Sisaria nan netikewai, hɨr nen newisai neit wɨnak ke mɨtɨk kerek haiu mamu mamtikerek niuk mɨrak Neson, hɨrak nɨpaa ke wit Saipras. Hɨrak kises hɨm me Krais nɨpaa enum eik ere in. 17 Maain haiu mɨpiun wit Jerusalem, mɨt en nises hɨm me Krais han yaaik hɨr netaihis.

18 Hɨr netaihis haiu mau wɨ ham, hɨrak Pol ketikewai men mɨr Jems. Mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt nises hɨm me Krais nererik newenɨpiyek, hɨr nau netikerek. 19 Pol ketpor hɨr yaain, ketpor hɨr yaain epei au, hɨrak ketpor menmen God kekepik hɨrak kɨrɨakem ke mɨt ap ne weiwɨk me Isrel.

Pol kemtau hɨm me mɨt iuwe hɨrak ken wɨnak iuwe ke God

20 Pol ketpor epei au, hɨr newenɨpi niuk me God. Epei au, hɨr natɨp Pol nar ik: “Ti epei hertei mɨt ne weiwɨk me Isrel hɨr mɨt yapɨrwe nises hɨm me Krais, hɨr wen nises hɨm me Moses. 21 Mɨt han epei nemipɨn netpor ti epei atɨp mɨt han ne weiwɨk me Isrel nau nerer wit wit ke mɨt ne weiwɨk ham, hɨr enweikɨn sip enwet hɨm me Moses, hɨr ap enrekir yɨnk ke nɨkerek nɨr, hɨr ap enises menmen haiu mɨt ne weiwɨk me Isrel in misesim. 22 Maain mɨt in nanɨrtei ti hepu, te ti erɨak mekam? 23 Haiu metpi menmen haiu han kitetim. Mɨtɨkɨt tekyaait it et hɨrakɨt epei tatɨp God tɨmat wɨ hɨrakɨt teriuwesɨs menmen. c  24 Ti eno etikeret yi eirɨak menmen hɨm me Moses matɨp te God kaktɨp menmen im epei au, yi yaain. Ti ewɨr pewek me mɨtɨkɨt it te mɨtɨk pris kakrekyɨwekɨtem. Epei au te hɨr mɨt enime paan kɨrakɨt. Ti erɨak menmen mamɨr im te mɨt yapɨrwe enɨrtei hɨm hɨr nemtewem hɨram weinɨm, ti wen hises hɨm me Moses. 25 Me mɨt nises hɨm me God hɨr ap ne weiwɨk me Isrel, nɨpaa haiu epei mewisor tɨwei metpor hɨr ap enises hɨm yapɨrwe nɨpaa Moses kewisɨm. Ham im keremem. Haiu han kitet hɨr ap nanɨm menmen mɨt newepwar menmen newet tɨpir em, hɨr ap nanɨm hemkre o miyak mɨt newers tɨmɨr hemkre ap mewen au, hɨr ap netike mɨt miyapɨr nanriyanhis newenɨnem au emɨt.” 26 Hɨr natɨp epei au, Pol keithis mɨtɨkɨt it wɨ ham hɨrak keriyakɨt ten tɨrɨak menmen hɨm me Moses katɨp te God katɨp hɨrakɨt tɨre yaaikɨt. Epei au, hɨrakɨt ten wɨnak iuwe ke God tatɨp mɨt pris me wɨ hɨrakɨt tɨmat ere hɨrakɨt tɨre yaaikɨt te hɨrakɨt tatwet God menmen.

Mɨt ne Isrel neithis Pol kekre wɨnak iuwe ke God

27 Maain wɨ hispɨnak wik (7) menep epei au, hɨram wɨ mɨtɨkɨt tɨmat menmen hɨrakɨt tɨrakem hɨram epei au mesi, mɨt han ne Isrel kerek nau provins Esia hɨr nan nɨr Pol kekre wɨnak iuwe ke God. Hɨr nɨkɨak han ke mɨt miyapɨr en neithis Pol nɨnap natɨp nar ik: 28 “Yi mɨt ne Isrel. Yi eikepai. Mɨtɨk ik hɨrak mɨtɨk kerek kepno keprer wit wit katɨp mɨt yapɨrwe hɨr mɨt ne weiwɨk me Isrel netike hɨm me Moses, wɨnak iuwe ke God hɨram menmen weinɨm. In ek hɨrak epei keithis mɨtɨk ap ke Isrel keiyɨk kan kekre haau mɨt narik ap te nanɨno nɨmɨn ek au. Mɨt iuwe neriuwesɨsek, nehimɨtanek ne haiu mɨt ne Isrel keriyen.” 29 Hɨr natɨp menmen im nentar hɨr epei nɨr mɨtɨk Trofimas kitet wit Jerusalem ketike Pol te hɨr han kitet Pol ketɨwekhis ten wɨnak ke God teit nɨmɨn. Pol kɨrɨak menmen im au. d 

30 Mɨt yapɨrwe neit Jerusalem en nesikeyaanmi (o nesikewari) nesiuknen nan nererik neithis Pol neriyaak neiyɨk nen witeik. Hɨr neriyaak neiyɨk nen witeik, mɨt neiyepet weipɨr ke wɨnak ke God.

Mɨtɨk iuwe ke ami ke Rom keithis Pol keriyaak keiyɨk ken wɨnak enuk

31 Mɨt yapɨrwe nererik hɨr wen nanɨnep Pol kaki, mɨt han nen natɨp mɨtɨk iuwe Ofisa ke ami ke Rom nar ik: “Mɨt yapɨrwe neit Jerusalem hɨr nenepan.” 32 Hɨrak kemtau menmen im epei au, hɨrak keithis mɨt han ne ami ninɨn naanmɨpre mɨt ne ami nar l00, hɨr netike soldia ne ami yapɨrwe nesiuknen nekiuwe nen nɨr mɨt en. Hɨr nekiuwe nen nɨr mɨt en, hɨr nɨrek ketike mɨt ne ami yapɨrwe, hɨr nenep Pol au. Hɨr nerp neit. 33 Mɨtɨk iuwe ke ami kan Pol ketɨwekhis katɨp mɨt nɨrak hɨr nesenkekik neriuwe sen ain wik. Epei au, hɨrak kitorhi kar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak keimɨn? Hɨrak kɨrɨak mekam?” 34 Mɨt han natɨp hɨm ham, mɨt han natɨp hɨm ham te hɨrak ap kertei menmen werek kentar mɨt nesikeyaanmi yapɨrwe te hɨrak katɨp mɨt nɨrak hɨr nɨnanek neiyɨk nanɨno wɨnak ke ami kɨr. 35 Hɨr neiyɨk nen ere nɨpiun lata me wɨnak, mɨt ne ami nɨnanek nau niu nentar mɨt nesikeyaanmi (o nesikewari) yapɨrwe nanri Pol kaknen te hɨr nankɨp. 36 Hɨr nisesik nɨnap natɨp nar ik: “Yi eikɨp kaki.”

Pol katɨp mɨt kenmak hɨrak kɨrɨak menmen

37 Hɨr neit Pol nanrik nanɨno nɨmɨn ein, Pol katɨp mɨtɨk iuwe ke ami keriuwe hɨm Grik ketpɨwek kar ik: “Hi hanhan hetput menmen hɨram werek?” Mɨtɨk iuwe eik ketpɨwek kar ik: “Ti harkeik te ti hertei hɨm Grik? 38 Hi han kitet ti mɨtɨk ke Isip kerek nɨpaa ein kari han ke 4,000 mɨt te hɨr netike gavman ne Rom nare nanɨnepan hɨr neit hɨne me his, yipo henmik nɨrɨr nen wit tenhaan weinɨm.” 39 Pol kewenhi kar ik: “Hi au. Hi mɨtɨk ke weiwɨk me Isrel, miye wina weit wit Tasas ke provins Silisia, hi mɨtɨk ke wit niuk mɨrak iuwe. Ti ewisa hi etɨp mɨt menmen mai o au?” 40 Hɨrak kewenhi te Pol kerp kentɨr leta kɨkɨamhis keweni ketpor kar ik: “Eikintɨp.” Hɨr nekintɨp, te hɨrak ketpor keriuwe hɨm me mɨt ne Isrel.

Copyright information for `AVT