a25:23Mt 10:18; Mk 13:925:24Ap 22:22, 25:2,7
b26:5Fl 3:5-626:6Ap 23:6, 28:2026:9Ap 8:3
c26:18Ais 35:5, 42:7,16; Ef 2:2; Kl 1:13; Ap 20:3226:20Mt 3:826:21Ap 21:30-3126:22Lu 24:44-47
d26:231Ko 15:2026:26Jo 18:2026:31Ap 23:29; 25:2526:32Ap 25:11

Acts 26

Pol katɨp Agripa hɨm mɨrak

Mɨtɨk Festas katɨp epei au, mɨtɨk Agripa katɨp Pol kar ik: a  “Hi hetput ti hatɨp ekaap hɨrekes.” Pol kɨkɨam his katɨp mɨt kar ik:

“Mɨtɨk iuwe Agripa. Hi han yaaik hentar petepin hi herp ninaan mit hatɨp hɨm ekaap hɨrekes me menmen mɨt ne Isrel nesiuwau hɨm. Hi han yaaik iuwe hentar ti hertei werek werek menmen haiu mɨt ne Isrel misesim. Ti hertei markeik te haiu mɨt han kitet hɨm ham, mɨt han au, han kitet hɨm ham, te hi hituthi ti ap han ekiteta waswas au. Ti emtau hɨm mai.

“Mɨt yapɨrwe ne Isrel nertei menmen yapɨrwe hi hɨrɨakem nɨpaa hi kike ere in, me wɨ hi hepu wit kerek miye wina weitai metike wɨ hi hepu Jerusalem. Nɨpaa ein hɨr nerteiya te hɨr han kɨr hɨr netputem. Hɨr nertei nɨpaa hi hises menmen me Farisi, menmen im hɨram minɨn menmen ham haiu mɨt mɨrɨakem haiu misesim mewenɨpi niuk me God meriuwerem. In ek hi herp in mɨt nesiuwau hɨm nentar hi han kitet God kakɨkaap haiu mɨt kakɨr nɨpaa hɨrak katɨp maamrer naiu em. Mɨt ne weiwɨk hiswiyen wik (12) me Isrel hɨr wɨtaan wanewik newenɨpi niuk me God nemerɨr mɨtɨk kaknen kakɨkaap haiu mɨt kakɨr nɨpaa God ketpim. Mɨtɨk iuwe Agripa, mɨt ne Isrel nesiuwau hɨm nentar hi hises hɨm me mɨtɨk kerek kakɨkaap haiu mɨt ne Isrel. Yi mɨt ne weiwɨk me Isrel, yi yenmak te yi ap han ekitet God kɨkɨan mɨt nɨpaa naa?

“Nɨpaa hi han kitet hi hises menmen yaaim hi hɨrɨak menmen yapɨrwe te hi hewaank menmen me Jisas ke Nasaret kerek mɨt nisesik. 10 Hi hɨrɨak menmen im heit Jerusalem. Mɨt iuwe pris newenhi te hi eno ewis mɨt yapɨrwe nekre wɨnak enuk. Maain mɨt ne kaunsil natɨp hɨr nani, hi hewenhi hatɨp hɨram yaaim te hɨr nani. 11 Wɨ yapɨrwe hi hɨrɨak mɨt enum nanɨp nekre wɨnak ke mɨt ne Isrel hɨr nererik nekine hɨm me Moses neitai. Hi are enipi hɨr enweikɨn sip enwet hɨm me Krais. Hi han enuk wɨsenuk heriuwerei te hi hen wit yanɨmɨn enɨp.

Pol katɨp Jisas kari han kɨrak hɨrak kisesik

12 “Me menmen im hi hen wit Damaskas. Hi hetenen tɨwei me mɨt iuwe pris natɨp hɨram yaaim te hi eno ein ari mɨt nises hɨm me Krais. 13 Hi hitet yayiwe hepno hepno ere wepni kan kau nɨmɨniuwe hi hɨr menmen mɨre si iuwe minɨn wepni hɨram meke nepni man mɨr meweiknɨna hetike mɨt kerek nan netikewa. 14 Haiu yapɨrwe menke mɨwaai tɨ, hi hemtau hɨm ke mɨtɨk ketpo keriuwe hɨm me mɨt ne Isrel netpim, hɨrak katɨp kar ik: ‘Sol, Sol henmak te ti herewaank? Ti hɨre bulmakau kewɨr hɨt kenep paap b  tɨknuk ke mɨtɨk kɨrak ti hewaank hɨrekes.’ 15 Hi hitɨwekhi, ‘Mɨtɨk Iuwe ti keimɨn?’ Hɨrak Mɨtɨk Iuwe katɨp kar ik: ‘Hi Jisas kerek ti herewaank. 16 Te ti ekrit ehɨrp. Hi hewepyapɨr hɨrekes ti hɨra hentar hi hehimɨtenut ti erɨak menmen mai. Ti eno etɨp mɨt han menmen ti epei hɨrem hi heteiknutem, im metike menmen maain hi eteiknutem. 17 Hi naanmamprut te mɨt ne Isrel nantike mɨt han ne weiwɨk ham hɨr ap te nanitep. Hi eriuwetit ti eno mɨt ap ne weiwɨk me Isrel. 18 Ti etpor hɨm mai hɨr nanisesim nar ke mɨt nɨnapɨpɨ hɨr nesiupan nanamɨr. Ti eweikɨn han kɨr hɨr ap nises menmen enum mɨr toto au. Hɨr nanises menmen yaaim me God mɨre wepni kɨr. Hɨr nanɨnaaiwɨr Seten hɨr nanises God te hɨr enisɨsa hi ahɨsak menmen enum mɨr hɨr nɨrɨakem te God kaknipi hɨr nanu nɨmɨn ke mɨt God kehimɨteni hɨr nɨrak.’

Pol katɨp Agripa menmen hɨrak kɨrɨakem.

19 “Mɨtɨk iuwe Agripa, hi epei hɨr menmen im meke wit ke God man te hi ap eweikɨn sip ewet hɨm im. 20 Au, hi hinɨn hewepyapɨr menmen im heit wit Damaskas ketike wit Jerusalem. Epei au, hi hen herer wit wit kerek mɨt ne Isrel newi, wit im metike wit mɨt ap ne weiwɨk me Isrel newim. Hi hatɨp mɨt hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum enises God, hɨr enrɨak menmen yaaim neteikɨn mɨt hɨr epei neweikɨn sip newet menmen enum. 21 Mɨt ne weiwɨk me Isrel nitauhi hi heit wɨnak iuwe ke God hɨr naniyep nentar hi hɨrɨak menmen im. 22 Te God epei kekepa nɨpaa ere petepin in ek, te hi herp in hatɨp hɨm yaaim mamno mɨt yapɨrwe, hɨr niuk mɨr iuwe, hɨr mɨt au weinɨn. Menmen hi hetpim hɨram menmen keremem nɨpaa mɨt profet netike mɨtɨk Moses katɨp hɨram mannen. 23 Hɨr natɨp mɨtɨk God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap haiu mɨt, hɨrak c  kaki maain God kakɨkaak hɨrak kakɨkrit kakinɨn mɨt yapɨrwe ne weiwɨk me Isrel, mɨt au ne weiwɨk ham, God kaktorhis hɨr nanu werek werek. Hɨm yaaim im hɨram mɨre si mamkaap mɨt nanɨr ein werek werek, hɨram mamkaap mɨt nertei werek menmen yaaim God kɨrɨakem.”

Pol katɨp kari han ke Agripa te hɨrak kakises hɨm me God

24 Pol wen katɨp menmen im, mɨtɨk Festas kɨnap ketpɨwek kar ik: “Pol ti hetaritari! Menmen yapɨrwe ti hen skul herteiyem hɨram menipit ti enuk han ken sip.” 25 Pol ketpɨwek, “Mɨtɨk iuwe, hi ap hetaritari au. Menmen hi hetpim hɨram hɨm yaaim me mɨtɨk kertei werek kerekek. 26 Mɨtɨk iuwe Agripa, hi ap hɨnaain hetput menmen im hentar ti hertei menmen im. Ti hertei menmen im hentar menmen im epei man meit wit kike au, man meit wit iuwe mɨt yapɨrwe nɨrem. 27 Mɨtɨk iuwe Agripa ti hises hɨm me mɨt profet? Hi epei hertei ti hisesim herteiyem mekre han.” 28 Mɨtɨk Agripa keremirɨwek hɨm ketpɨwek kar ik: “Me wɨ im ti han kitet ti ari han kai te hi ehises hɨm me Jisas Krais?”

29 Pol ketpɨwek, “Me wɨ in ek o maain, hi hitehi God te ti hetike mɨt yapɨrwe nau in nemtau hɨm mai yi eiyises hɨm yaaim me Krais te yi eiyɨr ke hi te hi ap hanhan sen mewi mɨpre hɨram mɨwaai his mai.”

30 Pol katɨp epei au, mɨtɨk iuwe Agripa ketike mɨtɨk gavman Festas, ketike Benasi wetike mɨt yapɨrwe nɨr nekrit nanɨno witeik. 31 Hɨr nekrit nanɨno witeik, hɨrakɨt tatɨpakɨt tar ik: “Mɨtɨk ik ap kɨrɨak menmen enum te hɨrak kaku wɨnak enuk o kaki au.” 32 Agripa katɨp Festas kar ik: “Mɨtɨk ik ap kitehi mɨtɨk iuwe Sisa kakɨmtau hɨm mɨrak te ti esupanek kakno.” d 

Copyright information for `AVT