a27:1Ap 25:1227:2Ap 19:2927:3Ap 24:23
b27:10Ap 27:22
c27:22Ap 27:10,3127:24Ap 23:1127:26Ap 28:1
d27:31Ap 27:2227:34Mt 10:3027:35Mt 15:36; 1Ti 4:4-5

Acts 27

Mɨt neithis Pol neiyɨk nan newisɨk kau sip kakno wit iuwe Rom

Me wɨ hɨr mɨt iuwe ne gavman han kitet natɨpan haiu mamu sip manno Itali, hɨr neithis Pol ketike mɨt han nekre wɨnak enuk hɨr newet mɨtɨk kepten niuk mɨrak Julias newetɨwek enun in. Julias hɨrak kepten naanmɨmpre 100 mɨt ne ami hɨr soldia kerek mɨt nenewor “Mɨt ne mɨtɨk iuwe Sisa ke Rom.” Haiu mɨt men mau sip me wit Adramitiam, menep te hɨram mɨnaaiwɨr Sisaria mamno mamrer wit wit me wan me provins Esia. Haiu mau en epei au, hɨram merekir wan men. Mɨtɨk niuk mɨrak Aristakas ke wit Tesalonaika ke provins Masedonia hɨrak ketikewai mau sip men. Wɨ ham haiu mɨpiun wit Saidon. Julias hɨrak kɨrɨak Pol yaaik kewisɨk ken kakɨr nɨrak yinan te hɨr enwetɨwek menmen mei te hɨrak kau sip werek werek kakno. Haiu mɨnaaiwɨr Saidon men Saipras. Nɨme mɨniu man mewep te haiu merekir wan men yinak in me Saipras kerek nɨme ap mɨniu meitai au. Haiu merekir wan meperp provins Silisia ketike Pamfilia ere mɨpiun wit Maira keit provins Lisia.

Haiu meit ein, mɨtɨk kerek naanmɨpre 100 mɨt ne ami kɨnkatɨn sip ham ere kɨr miutɨp me wit Aleksandria mamno Itali. Hɨrak kɨr sip epei au, hɨrak kewisai haiu mewim. Haiu mewim, sip merekir wan men main main me wɨ ham mentar nɨme mɨniu iuwe meiyepetai te haiu mɨrak menmen iuwe mesipat wit Naidas. Nɨme meiyepetai te haiu mamno ein au, te haiu meweikɨn mekiuwe wit Krit kerek wan kimaak keketik kau nɨmɨn. Haiu mekiuwe pɨnak nɨme ap mɨniu meitai mesipat Salmoni. Haiu men mesiurɨr menep tenhaan haiu mɨrɨak menmen iuwe mɨpiun wit niuk mɨrak “Wan yaaik sip mamno pasis” hɨrak menep wit niuk a  mɨrak Lasia. Haiu mepu wit eik wɨ yapɨrwe ere wɨ kerek mɨt ne Isrel nɨnapen menmen han tewenɨn God kakɨsak menmen enum hɨr nɨrɨakem, hɨram epei man men. Hɨram wɨ me hauwɨ hɨtan te wan sɨr mewenɨn iuwe, te Pol katɨp mɨt kar ik: 10 “Yi mɨt, hi hertei haiu mamnaaiwɨr wit ik mamno mamrekir wan hɨram ap yaaim. Au, enum. Maain sip metike menmen mekrerek, wan kakɨwaankem. Eim keremem au. Haiu mɨt han mami.” 11 Pol katɨp epei au, mɨtɨk iuwe naanmɨmpre 100 mɨt ne ami ap kises hɨm mɨrak au. Hɨrak kemtau hɨm me mɨtɨk kerek naanmɨmpre mɨt bos kru nɨrɨak menmen nau sip, hɨrak ketike mɨtɨk kerek ketenen stia ke sip keweiknenik te sip mamno. 12 Wit ik hɨrak ap wit yaaik te sip mamu in me hawɨ hɨtan, te mɨt yapɨrwe nau sip hanhan nɨnaaiwɨr wit nanɨno nerekir wan ere hɨr nɨpiun Finiks. Hɨrak wit keit Krit hɨrak yaaik ke sip mamu en mɨsawɨn te ap mɨniu au. Hɨr hanhan nanu en ere hawɨ hɨtan epei au.

Nɨme mɨniu wan kewenɨn wɨsenuk

13 Maain nɨme wenituk mɨniu te mɨt han kitet hɨr nanises menmen nɨpaa hɨr natɨpanem. Hɨr nesiupan waai neriyaak kan sip hɨr nɨnaaiwɨr wit hɨr nesiurɨr menep tenhaan, nitet Krit. 14 Haiu mepno kike, nɨme mɨniu mɨre yuwerep meke wit Krit man. 15 Nɨme mɨniu mɨre yuwerep man kerek mɨt nenewem “No ista” hɨram menep sip te mɨtɨk ap keweikɨn stia ke sip werek werek au. Hɨram mewep nɨme ke nɨmɨn mamno au, te haiu mewisɨm meit nɨme mɨniu meriuwetem men. 16 Haiu men ere mesipat wit Koda kerek wan kimaak keketik kau nɨmɨn. Haiu mesipat Koda ke his enkik, hɨrak keiyepet nɨme kike te haiu mari bot kike kisɨsai meriyaak meriyaak ere haiu meit bot eik mewisɨk kɨwaai kentar sip, haiu mesenkekik meriuwe waai hɨrak kau keit. 17 Hɨrak kau keit, hɨr neit waai neiyɨm nemenkek sip te ap mamwep au. Hɨr nɨnaain sip mamno mamtɨn tenhaan me wan meperp b  wit iuwe Afrika mamwep te hɨr nesiupan laplap sel me sip newisɨm mɨwaai. Epei au, hɨr newis nɨme yuwerep meriuwetem men. 18 Yuwerep kɨniu wan wen kewenɨn te wanewik hɨr nenke menmen mekre sip newɨrem mekre wan. 19 Wɨ ham epei man, hɨr hɨras neit menmen yapɨrwe me sip hɨr nenkerem newɨrem mekre wan. 20 Me wɨ yapɨrwe haiu ap mɨr wepni o hɨr, te nɨme wen mɨniu wɨsenum. Haiu han kitet maain haiu mami.

21 Mɨt nau sip ap naam menmen me wɨ yapɨrwe nentar yuwerep, Pol kerp nɨmɨn ke mɨt ketpor kar ik: “Yi mɨt, nɨpaa hi hetpi yi ap einaaiwɨr wit Krit te sip ap mamriwaank au. Te yi ap yemtau hɨm mai. 22 In ek hi etpi yi han tokik eiyu. Haiu mɨt ap mami au. Sip keremem mamɨnke mamɨkre wan. 23 Hi hertei menmen im hentar nepɨp wɨtaan God kerek hi hisesik ewenɨpi niuk mɨrak hɨrak keriuwet ensel mɨtɨk hak kan kerp menep ketikewa ketpo kar ik: 24 ‘Pol ti ap hɨnaain au. Ti ehɨrp ninaan me mɨtɨk iuwe Sisa. God kentar hɨrak yaaik, hɨrak kakwis mɨt yapɨrwe nau sip netikewit hɨr ap nani au.’ 25 Yi mɨt ap yɨnaain au. Hi hises hɨm me God, hi hertei menmen mamnen mamɨr ke nɨpaa hɨrak ketpewem. 26 Nɨme mamriuwetai haiu mamno sip mamtɨn tenhaan emɨt wit kerek wan kimaak keketik kau nɨmɨn.”

27 Wɨ hiswiyen tekyaait (14) epei men, hawɨ yuwerep mɨniu man meit wan eik niuk mɨrak Edria. Me wɨ nɨmɨn hɨram nɨme meriuwet sip mepno, mɨt naanmɨpre sip han kitet haiu epei man menep tɨ. 28 Hɨr han kitet haiu epei man menep tɨ, te hɨr newɨr waai nesenkek nan mewik mekre tɨpar nɨnɨn mak kɨram, hɨram matɨp 40 mita kesikekre. Maain hɨr pɨke newɨrem hɨram matɨp 30 mita kesikere. 29 Hɨr nɨnaain sip kerek haiu mewim mamno mamnep nan iuwe me tenhaan te hɨr neiyɨk nan iuwe tekyaait (4), hɨr nesenkek waai mewim, hɨr newɨrem mekre wan mɨkaap sip mamno main main. Epei au, hɨr hanhan wanewik o eksiupan waswas. 30 Mɨt naanmɨpre sip hanhan nɨnaaiwɨr sip te hɨr neit bot kike c  nesiuwerek kepno kentar tɨpar hɨr newisesik natɨp hɨr nanwɨr waai kakri paan me sip metenenim. 31 Au, Pol katɨp mɨtɨk kepten naanmɨpre 100 mɨt ne ami, hɨrak ketike mɨt nɨrak kar ik: “Mɨt in naanmɨpre sip hɨr nɨrɨr nanɨno, yi yapɨrwe yayi.” 32 Hɨrak katɨp epei au, mɨt ne ami nerekir waai metenen bot kike te hɨrak kenterer tɨpar ken.

33 Menep kaksiupan hɨrkiwo (o hɨr kaa), Pol kitehi mɨt nanɨm menmen ketpor kar ik: “Yi epei yemerɨr hawɨ yuwerep kaktɨn kakɨt me wɨ hiswiyen tekyaait (14), yi ap yaam menmen au. 34 Hi hitihi hɨm manp yi eiyɨm menmen te hɨram mamkepi yi manpenun eiyu te yayi au. Yi eiyu werek werek.” 35 Pol katɨp menmen im epei au, hɨrak keit bret kitehi God hɨrak katɨp God hɨrak han yaaik keriuwerem kerp ninaan me mɨt. Epei au, hɨrak kaam. 36 Hɨrak kɨpaam, hɨr mɨt en han tokik nau hɨr neit menmen meiyam naam. 37 Haiu mɨt mar 276 haiu mepu sip im e. Haiu mɨt maam ere werek, mɨt newɨr wit (hɨram mɨre rais), hɨr newɨrem men mekre wan te hɨr nɨkaap sip ap nɨmenum au.

Sip mewep meit tenhaan

39 Nepei wanewik, mɨt naanmɨpre sip nɨr tɨ te hɨr nepɨtari hɨr neit neiyɨn. Hɨr nɨr wan mɨre tenhaan yaaim mekrerem, te hɨr han kitet nanɨno ein neriuwet sip mamtɨn mamɨt tenhaan. 40 Hɨr nɨrem epei au, hɨr neremir waai nan mewim, hɨram menke mekre wan, hɨr nesiupan waai metenen stia. Epei au, hɨr nɨkɨam laplap sel meit paan ke sip te nɨme mamɨnpep meiyɨm mamno tenhaan. 41 Au, sip men menep tenhaan, hɨram mɨnatɨn meit. Sip paan kɨram mɨnatɨn meit ap mepno au, te wan sɨr mewenɨn menep sip mɨkaru mewepim. 42 Mɨt ne ami nimenɨpɨn nanɨnep mɨt enun ne wɨnak enuk hɨr hɨras nɨpaa neriyei neri nanɨno Rom te hɨr ap nanri wan nanɨno tenhaan meit tɨ nɨrɨr nanɨno. 43 Au, mɨtɨk kepten iuwe naanmɨpre 100 soldia ke ami hɨrak hanhan kɨkaap Pol te hɨrak keweni nɨrɨak menmen im. d  Hɨrak katɨp mɨt kerek nertei nari tɨpar hɨr nehɨn nɨripe tɨpar nerwak nanɨno tenhaan eik. 44 Mɨt han au, hɨr netenen nu o menmen ham me sip mewep hɨr nenterim nanɨno tenhaan. Marim haiu yapɨrwe men mɨpiun tenhaan ke pɨn eik.

Copyright information for `AVT