a6:13Jer 26:117:2-5Jen 11:31-12:77:5Jen 15:187:6Jen 15:13-14; Eks 12:407:7Eks 3:12
b7:8Jen 17:9-147:9Jen 37:11,28, 39:1-3,21-237:10Jen 41:37-44; Sam 105:217:11Jen 41:547:12Jen 42:1-57:13Jen 45:1-4,167:14Jen 45:9-117:15Jen 46:1-7, 49:33
c7:16Jen 23:2-20, 33:19; Jos 24:327:17-18Eks 1:7-87:19Eks 1:10-227:20Hi 11:23; Eks 2:27:21Eks 2:3-107:24-29Eks 2:11-15, 21-22
d7:29Eks 18:3-47:30-35Eks 3:107:36Eks 7:3, 14:21; Nam 14:337:37Ap 3:227:38Eks 19:3; Diu 5:5, 9:10; Ap 7:53
e7:39Nam 14:37:40-41Eks 32:1-6,237:42Jer 19:13; Emo 5:25-27
f7:44Eks 25:407:45Jos 3:14-17, 18:1, 23:97:462Sml 7:1-16; Sam 132:1-57:471Kin 6:1,147:49-50Ais 66:1-27:51Eks 32:9; Jer 9:26; Ais 63:10
g7:522Kro 36:16; Mt 23:317:53Ap 7:38; Ga 3:19; Hi 2:27:54Ap 5:337:55Mt 22:44; Ap 2:33-34, 5:317:56Kl 3:1

Acts 7

Stiven katɨp mɨt ne kaunsil hɨm mɨrak

Mɨtɨk iuwe hetpris kinɨn mɨt pris han, hɨrak kitehi Stiven kar ik: “Menmen mɨt in netpaiyem nɨpaa ti hetpim o au?”

Stiven kewenhi ketpor kar ik: “Nai yinan yetike haairer, yi eiyɨmtau hɨm mai. Nɨpaa enum eik Ebraham hɨrak maam nɨpu kaiu ken wit Heran wen au, hɨrak kepu wit Kaldia, God hɨrak yaaik kerhɨhe kewepyapɨr hɨrekes katɨp Ebraham kar ik: ‘Ti enaaiwɨr wit kit ik e, haairer, paaprer nit, ti eno tɨ hak hi tewen ateiknutek.’ Hɨrak katɨp epei au, Ebraham kɨnaaiwɨr wit ke mɨt ne Kaldia ken kau wit Heran. Hɨrak kau en ere haai kɨrak epei kaa te maain God kesiuwerek ken wit kerek yi mɨt in yewi. Hɨrak kau en me wɨ eim, te God ap kewetɨwek tɨ kei kike kiutɨp au. God katɨp Ebraham hɨrak kakwetɨwek tɨ kaktike nepenyerer nɨrak hɨr nantɨwek. Wɨ God katɨp Ebraham hɨm im, Ebraham ap kine nɨkerek wen au. God katɨp Ebraham hɨm im, hɨrak katɨp kar ik: ‘Nɨkerek ni nanu tɨ hak ere 400 tito. Hɨr nanu enum mɨt nanrekyor enum, hɨr nanre mɨt enun nekre wɨnak enuk hɨr nanrɨak menmen nanɨt pewek mererim au. Maain hi anep mɨt kerek nanrɨak nepenyerer ni enum, hi anɨp erekyor a  enum te hi eriyei nepenyerer ni nanɨnaaiwɨr wit enuk ek nanɨnen tɨ ik nanises hɨm mai nanwenanɨpi.’ Hɨrak katɨp epei au, God kewet Ebraham hɨm hɨrak kakisesim me hɨrak kerekir yɨnk kɨrak keteikɨn mɨt hɨrak kises God hɨrakɨt tekiyakɨt tau teit. Maain hɨrak kine nɨkan kɨrak Aisak. Hɨrak kepu me wɨ hispɨnak wikak (8), haai kɨrak kerekir yɨnk kirak. Maain hɨrak Aisak kɨre iuwe, hɨrak kine Jekop, te hɨrak kerekir yɨnk kɨrak. Maain Jekop kɨre iuwe hɨrak kerekir yɨnk ke nɨkerek hiswiyen wik nɨrak (12). Hɨr maamrer nɨpu naiu.

“Maain hɨr nɨre iuwe hɨr han menepep nɨkik kɨr Josep te hɨr nesiuwerek ken his me mɨt nanɨno Isip hɨr neit pewek mererik. Josep kɨrɨak menmen keit pewek mererim au, te God kau ketikerek naanmɨprewek. 10 God kekepik keriuwe menmen enum yapɨrwe epei man mɨt nerekyɨwekem. Wɨ kerek Fero mɨtɨk iuwe ke wit iuwe Isip kari Josep kan kɨrek, God kekepik hɨrak katɨp hɨm yaaim kertei menmen werek werek. Fero epei kɨrek hɨrak kehimɨtanek hɨrak kinɨn naanmɨpre wit iuwe Isip ketike wɨnak yapɨrwe me mɨtɨk iuwe Fero.

11 “Maain wɨ man tɨ hawɨ au te ni mɨr mewo au maa meit wit Isip kekite wit Kenan. Menmen im mewaank mɨt yapɨrwe, maamrer nɨpu naiu nɨnatɨn menmen au. 12 Maain Jekop kemtau menmen meit wit Isip, hɨrak keriuwet nɨkerek, hɨr maamrer nɨpu naiu, hɨr ninɨn nen Isip nanɨt menmen. 13 Maain hɨr pɨke nen neteipim te Josep kewepyapɨr hɨrekes ke heiyiuwerer nɨrak kerek hɨr han kitet nɨpaa ein hɨrak kaa. Marik Fero kertei Josep heiyiuwerer nɨrak, haai kɨrak hɨr nepu. 14 Josep katɨp heiyiuwerer nɨrak kar ik: ‘Yi eitɨp haai kai hɨrak ketikewi, miyapɨr ni nɨkerek ni yi einen eiyu wit Isip.’ Mɨt miyapɨr hɨr yapɨrwe nar ke 75 mɨt. 15 Epei au, Jekop ketike nɨkerek nɨrak nepenyerer nɨrak b  nekiuwe nen Isip nau en ere hɨrak ketike nɨkerek nɨrak, kerek maamrer nɨpu naiu, hɨr ne mɨt hɨr naa. 16 Nepenyerer neit herwe yɨnk neiyɨk nen wit Sikem hɨr newisɨm mekre han kerek nɨpaa Ebraham kewɨr pewek ketnik ke mɨt ne weiwɨk miutɨp me mɨtɨk Hemo.

17 “Wɨ epei man menep kerek God kakises hɨm nɨpaa hɨrak katɨp Ebraham em me kakwetɨwek tɨ me wit Kenan, mɨt haairer ne weiwɨk maiu hɨr nɨre yapɨrwe neit wit Isip. 18 Hɨr nɨre yapɨrwe ere mɨtɨk Fero hak kinɨn naanmɨpre Isip. Hɨrak ap kises menmen nɨpaa Josep kɨrɨakem au kɨneinɨm kentar nɨpaa enum eik Josep kaa. 19 Hɨrak kewises maamrer naiu, hɨrak kewaanki. Hɨrak kenipor hɨr newɨr nɨkerek hemkre tu nen wit eik te hɨr au nani. 20 Me wit im e, Moses miye pɨrak hɨre winaak hɨrak yaaik wetpen. Miye haai naanmɨprewek neit wɨnak ere wenke wikak. 21 Wenke wikak o, miye haai nɨrak newisɨk keit wit eik nises hɨm me mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre Isip. Hɨrak kaa au. Nɨki pe mɨtɨk iuwe Fero hɨre wɨrek weriyaak wetɨwekhis naanmɨprewek hɨrak kɨre nɨkan kɨre. 22 Mɨt ne Isip neteiknɨwek menmen yapɨrwe hɨr nerteiyem te hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe katɨp hɨm yaaim kɨrɨak menmen yaaim kertei menmen yapɨrwe.

23 “Maain Moses kepu 40 tito epei au, hɨrak kare kakno kakɨr nɨrak yinan ne weiwɨk miutɨp mɨrak me Isrel. 24 Hɨrak ken en kɨr mɨtɨk ke Isip kɨrɨak mɨtɨk ke Isrel menmen enum te hɨrak Moses kekepik kenep ke Isip kakɨp kaa. 25 Hɨrak han kitet mɨt ne weiwɨk miutɨp mɨrak nanɨrtei God kehimɨtanek te hɨrak kakɨkepi hɨr nanɨnaaiwɨr Isip te hɨr au netari. 26 Wɨ ham hɨrak kɨr mɨtɨkɨt wik te weiwɨk miutɨp mɨrak tenepakɨt te hɨrak kereksir ketpɨwekɨt kar ik: ‘Emɨt! Yi mɨtɨkɨt yi te maam kiutɨp. Yi ap te yi yɨrɨakakɨt enum emɨt!’ 27 Au, hɨrak kerek kɨrɨak keiyak enum keriuwet Moses ken ketpɨwek kar ik: ‘Ti enopɨn. Keimɨn kehimɨtenut ti mɨtɨk iuwe naanmamprai erehirawɨr hawɨr wenepakɨt me menmen? c  28 Ti han kitet ti eiyep har ke nepɨp ti enep kei ke Isip a?’ 29 Moses kemtau menmen mɨtɨk ketpɨwekem, hɨrak han kitet mɨtɨk iuwe kakɨmtau hɨrak kenep mɨtɨk ke Isip kaa te hɨrak kɨnaain kɨnaaiwɨr Isip kɨrɨr ken yanɨmɨn kɨpiun wit Midian kau en. Hɨrak kau en o, hɨrak kine nɨkerek hɨrakɨt wik.

30 Hɨrak kepu wit Midian kau en ere 40 tito. Wɨ ham, ensel ke God kɨsawɨn kekre nu, hɨrak kenip si metnen mau nu keit wit tenhaan weinɨk menep mɨniu (o neiyɨp) Sainai. Hɨrak kewepyapɨr hɨrekes kekre nu kerek Moses kɨrek si metnen mewik. 31 Moses kɨrek si metnen mewik, te hɨrak kehɨnhɨn ken menep kakɨrek. Hɨrak ken menep kakɨrek, hɨrak kemtau God ketpɨwek. 32 Hɨrak ketpɨwek kar ik: ‘Hi God ke maamrer nɨpu nit. Hi God ke Ebraham, Aisak, Jekop.’ Moses hɨrak kepɨrpɨr kɨnapen kɨkɨamnaan kɨrek au. 33 Mɨtɨk Iuwe God ketpɨwek kar ik: ‘Ti eket su mit. Tɨ ik ti herp en, hɨrak tɨ holi hi hehimɨtanek hɨrak kai hentar hi hewik. Hi hanhan ti han ekitɨta. 34 Hi epei hɨr menmen enum mɨt nɨrɨak mɨt ne weiwɨk miutɨp mai neit Isip. Hi hemtau hɨm mɨr hɨr natɨp nenepɨp te hi han akepi. Ti enen in ewisa hi heriuwetit ti eno Isip.’

35 “Moses hɨrak mɨtɨk kerek mɨt ne Isrel nɨpaa netpɨwek nar ik: ‘Keimɨn kehimɨtenut ti naanmamprai erehirai haiu mɨt menehan menepan me menmen? Taau!’ Hɨrak kerekek God keriuwetek ken naanmɨpri, ensel ke God kekre nu sitaak hɨrak kekepik. 36 Hɨrak kekepik, hɨrak Moses keriyei mɨt nɨnaaiwɨr Isip, hɨrak kɨrɨak menmen yaaim iuwe mirakel nɨpaa mɨt nɨrem au keit wit Isip ketike Wan kɨre Yɨwir, ketike wit tenhaan weinɨm ere 40 tito. 37 Moses kerekek hɨrak katɨp mɨt ne Isrel kar ik: ‘God hɨrak kakweti mɨtɨk hɨrak profet kakɨr ke hi hɨrak keriuweta, hɨrak ke yi mɨt te yi yayɨmtau hɨm mɨrak.’ 38 Moses nɨpaa kepu ketike mɨt ne Isrel nererik nau wit tenhaan weinɨm, kerek mɨt newi au. Hɨrak kepu ketike maamrer naiu netike d  ensel kerek ketpɨwek keit miniu (o neiyɨp) niuk mɨrak Sainai. Hɨrak keit hɨm me God hɨram mamkaap mɨt nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik hɨrak kewetaiyem.

39 “Au, maamrer nai nɨneinɨk nises hɨm mɨrak au. Hɨr neweikɨn sip newetɨwek, nekre han kɨr hɨr hanhan pɨke nanɨno Isip, 40 te hɨr natɨp Eron nar ik: ‘Ti eime menmen mɨre bulmakau hɨram mamɨr ke God kaiu hɨram maminɨn mamno naanmamprai. Haiu mepɨtari Moses hɨrak kerek keriyai meit Isip kerai kan, hɨrak kepeit mɨniu (o neiyɨp) o hɨrak keit neiyɨn o mekam makɨp. Ekɨt en ekɨt!’ 41 Me wɨ im hɨr nime nu mɨre bulmakau, hɨr nenep samiyak neit hemkre neiyɨm nehɨnek, nemaniyek naam teipe menmei menmei miunewek neiyɨm nɨrɨre. 42 Hɨr nemaniyek nɨrɨre o, God e  keweikɨn sip kewetɨr kewisi hɨr newenɨpi hɨr mau nepni. Hɨm God hɨrak kewet mɨt profet em hɨr newisɨm mau tɨwei matɨp mar im:

  • ‘Yi mɨt ne Isrel. Me 40 tito yi ap yenep samiyak yeit hemkre yeiyɨm yehɨnem au. Yi yewet tɨpir ham em.
43 
  • Yi yɨnan weisaak me yɨnk me meme me tɨpir Molok kerekek. Hi au. Yi yɨnan menmen mɨre me tɨpir Refan yi yɨrɨakem. Im em hɨram mɨre ninaan mau teinɨk mi yi yimaam yewenɨpi niuk mɨr. Hi au. Te maain hi tewen eriuwet mɨt nepan ne wit Babilon hɨr nanɨnen nantihis nanri nanɨno yi eisipat wit kɨr yi eino ein.’
  • 44 “Maamrer naiu neremɨme weisaak kɨr neit wit tenhaan weinɨm mɨt ap newi. Weisaak ik keteiknor hɨrak God kau ketikeri. Hɨr epei nimaak kar ke nɨpaa God katɨp Moses keteiknɨwek han kɨrak hɨrak kimaak. 45 Maain nɨkerek nɨr neit weisaak kɨr ke haairer te hɨr netike Josua neiyɨk nen, hɨr nari tɨ ke mɨt ap ne weiwɨk me mɨt ne Isrel. God kepɨr mɨt in nen naa te mɨt ne Isrel nekrehɨr kɨr. Weisaak kɨr kepu keit wit Isrel ere wɨ Devit naanmɨpre mɨt en. 46 God hanhan Devit te Devit kitɨwekhi kakime wɨnak ke God kerek maam nɨpu kaiu Jekop kewenɨpiyek. 47 Au, Solomon, Devit nɨkan kɨrak hɨrak kime wɨnak eik e.

    48 “God hɨrak mɨtɨk iuwe ap kepu wɨnak mɨt nimaak. Au, mɨtɨk profet Aisaia kewis menmen im:

    49 
    • ‘Mɨtɨk Iuwe God hɨrak katɨp kar ik: “Nepni hɨram mɨre yeno kai hi hau en, hi hinɨn naanmɨpre menmen, tɨ hɨram mɨre tapɨn hi hewis hɨt menterim. Te yi yayime wɨnak karkeik te hi ehu en?
    50 Hi ehu wit karkeik? Hi hɨrekes epei hewis menmen yapɨrwe.” ’ 51 “Yi mɨt enun nɨkɨp paan tokini. Yi yɨre mɨt enun ap yises hɨm God ketpiyem. Yi yar ke maamrer ni. Yi yetikeri ap yises hɨm me God Hɨmɨn Yaaik au. 52 Yi eikine niuk me mitɨk profet kiutɨpen ke mɨt profet yapɨrwe kerek nɨpaa ein nepu te maamrer ni ap nerekyor enum. f  Taauye! Hɨr nenep mɨt en kerek nɨpaa newepyapɨr hɨm natɨp Mɨtɨk Yaaik Krais God kehimɨtanek hɨrak kaknen kakɨkepai. Yi hɨras epei yenep mɨtɨk ik. 53 Yi keriyen yeit hɨm me God ensel kewetiyem te yi ap yisesim au.”

    Mɨt newɨr nan nenep Stiven hɨrak kaa

    54 Mɨt ne kaunsil nemtau hɨm Stiven epei ketpor, hɨram merekiror han hɨr han enuk neriuwerek yehes matɨn mekeipepam. 55 Stiven kerek God Hɨmɨn Yaaik kau kekre han kɨrak iuwe hɨrak kɨkɨamnaan kɨr menmen iuwe me God, hɨrak kɨr Jisas kerp God his yaaim mɨrak kerek mɨt iuwe nerpai. 56 Stiven kɨrek, hɨrak katɨp kar ik: “Yi eiyɨmtau. Hi hɨr nepni mewep hi hɨr wit ke God kau yaain. Mɨtɨk Jisas, hɨrak Mɨtɨk ke wit ke God hɨrak kerp his yaaim mɨrak.”

    57 Hɨrak katɨp menmen im epei au, hɨr mɨt yapɨrwe nɨnap nenepɨp nemesɨs nɨkɨp nɨnapen nemtau hɨm im, hɨr g  nesiuknen nererik neweiknɨwek netenenik 58 neriyaak ken wit eik ere nɨnaaiwɨr nɨwa ke wit Jerusalem, hɨr newɨr nan nakɨp. Mɨt nɨpaa newepyapɨrek nenke saket mɨr nokim newisɨm mɨwaai hɨt me mɨtɨk pipɨak hak niuk mɨrak Sol, hɨrak naanmɨpre saket mɨr te hɨr nenep Stiven. 59 Hɨr wen newɨr nan nakɨp, hɨrak Stiven kitehi God katɨp kar ik: “Mɨtɨk Iuwe Jisas ti ehɨt hɨmɨn kai.” 60 Hɨrak kitehɨr kewen ninɨp kɨnap hɨm iuwe, “Mɨtɨk Iuwe ti ap han ekitet menmen enum hɨr nerekyewem.” Hɨrak katɨp menmen im epei au, hɨrak kaa. Mɨtɨk Sol hɨrak han yaaik hɨr nakɨp kaa.

    Copyright information for `AVT