a8:391Kin 18:128:40Ap 21:89:1Ap 8:3
b9:5Ap 5:39
c9:11Ap 21:399:13Ap 8:39:14Ap 9:1-2,21; 1Ko 1:29:15Ap 25:13,23, 27:24; Ro 1:59:162Ko 11:23-28
d9:21Ap 8:3, 26:109:22Ap 17:3, 18:5,289:23Ap 23:129:252Ko 11:32-229:26Ga 1:17-199:27Ap 9:4,20; 1Ko 9:1, 15:8
e9:30Ap 11:25; Ga 1:21

Acts 9

Sol keweikɨn sip kewet menmen enum kises hɨm me Jisas

Filip wen kɨrɨak menmen, mɨtɨk Sol wen katɨp enum kaknep mɨt miyapɨr nises hɨm me God. Hɨrak ken kɨr mɨtɨk iuwe pris kerek kinɨn naanmɨpre pris yapɨrwe, hɨrak kitɨwekhi kakɨt tɨwei keiyɨm kakno wɨnak me mɨt ne weiwɨk me Isrel hɨr nau nererik nekine hɨm me Moses neit wit Damaskas. Tɨwei ik katɨp hɨram yaaim te Sol kɨr mɨt miyapɨr kerek nises hɨm nɨpaa Jisas ketpim, hɨrak kaktorhis kakriyei kakri kaknen wit Jerusalem. Hɨrak keit tɨwei epei au, hɨrak ken wit Damaskas. Hɨrak kepno menep, si mewenɨn waswas moke nepni man mɨr meweiknɨwek. Hɨrak kenkewɨn kɨwaai tɨ kemtau mɨtɨk keit ein katɨp a  kar ik: “Sol Sol ti henmak te ti erekyo enum?” Sol kitɨwekhi kar ik: “Mɨtɨk Iuwe ti keimɨn?” Hɨrak ketpɨwek kar ik: “Hi Jisas kerek ti herkyo enum. Ti ekrit eno wit Damaskas. Maain ti heit en, mɨtɨk hak kaknen kakɨtput menmen ti ehisesim.”

Hɨr mɨt kerek netike Sol nitet yayiwe nen, hɨr nerp neit. Hɨr nemtau hɨm te hɨr ap nɨr mɨtɨk keimɨn katɨp. Jisas ketpɨwek nepei au, Sol kekrit kesiupan nanamɨr te hɨrak ap kɨr menmen au. hɨrak nanamɨr toto, te mɨt netikerek netɨwekhis neriyaak neiyɨk nen Damaskas. Hɨr nɨpiun Damaskas, me wɨ wikak Sol epei kɨr menmen au, hɨrak ap kaam tɨpar o menmen au.

10 Mɨtɨk kiutɨp kises hɨm me Jisas kau wit Damaskas niuk mɨrak Ananaias. Hɨrak kepu kɨtyak kɨr Mɨtɨk Iuwe Jisas kan ketpɨwek menmen kar ik: “Ananaias.” Hɨrak kekɨke kar ik: b  “Mɨtɨk Iuwe hi hepu.” 11 Mɨtɨk Iuwe ketpɨwek, “Ti ekrit eno wit niuk mɨrak “Ya wit kɨpɨrak,” ti eno wɨnak ke Judas ti eitɨwekhi ke mɨtɨk ke wit Tasas niuk mɨrak Sol. Hɨrak prea kitauhi menmen kepu ek. 12 Hɨrak epei kɨtyak kɨr mɨtɨk niuk mɨrak Ananaias kan kewis his menterik te hɨrak pɨke kakɨr ein ein.”

13 Ananaias pɨke ketpim, “Mɨtɨk Iuwe, mɨt yapɨrwe netpo me mɨtɨk ik e menmen enum yapɨrwe hɨrak kɨrɨakem me mɨt nises hɨm mi neit Jerusalem. 14 Hɨrak epei kan in ketenen tɨwei ke mɨt iuwe pris, hɨr natɨp hɨram yaaim te hɨrak kakɨthis mɨt miyapɨr neimɨn newenɨpi niuk mit.”

15 Hɨrak Mɨtɨk Iuwe Krais ketpɨwek kar ik: “Ti eno kerekek hentar hi epei ehimɨtanek kakwepyapɨr hɨm mai kaktɨp mɨt ap ne weiwɨk me Isrel em, hɨr netike mɨt iuwe nɨr netike mɨt han ne weiwɨk me Isrel. 16 Hi hɨrekes tewen eteiknɨwek mekam mamnen mamkɨp kakɨntar hɨrak kaktɨp mɨt miyapɨr hɨm mai.”

17 Mɨtɨk Iuwe katɨp epei au, Ananaias ken wɨnak ke Sol kewik, hɨrak kewis his menterik ketpɨwek kar ik: “Kai yinak Sol, Mɨtɨk Iuwe Jisas kerek keweputyapɨr hɨrekes keit yayiwe te ti hɨrek, hɨrak hɨrekes keriuweta hi han. Hɨrak keriuweta te hi ekepit ti pɨke ehɨr ein ein, God Hɨmɨn Yaaik kaku kakɨkre han kit.” 18 Hɨrak katɨp epei au, menmen mɨre saauk hɨar mekre nanamɨr kɨrak mɨnatɨn, te Sol pɨke kɨr ein ein. Hɨrak kekrit ken, Ananaias kɨkɨrek. 19 Epei au, hɨrak kaam menmen hɨrak pɨke manpenuk keit.

Sol katɨp mɨt hɨm yaaim me Krais keit Damaskas

20 Sol hɨrak kepu ketike mɨt han nises hɨm me God neit Damaskas me wɨ ham. Waswas hɨrak ken wɨnak ke mɨt ne weiwɨk me Isrel hɨr nau nererik nekine hɨm me Moses, hɨrak kewepyapɨr hɨm me Jisas katɨp mɨt hɨrak Nɨkan ke God. 21 Mɨt nemtau hɨm mɨrak hɨr han kekrit natɨpan nar ik: “Mɨtɨk ik kerekek hɨrak keit Jerusalem kenep mɨt kerek c  nises hɨm me Jisas a? Hɨrak kan in te kakɨthis mɨt kerek newenɨpi niuk mɨrak kakriyei kakri kakno kakwet mɨt iuwe pris en?” 22 Sol keriuwe hɨm iuwe hɨrak ketpim kari han ke mɨt yapɨrwe keteiknor Jisas hɨrak Mɨtɨk Iuwe Krais kerek God nɨpaa kehimɨtanek te hɨr mɨt ne weiwɨk me Isrel nau Damaskas hɨr ap nemɨnp hɨm mɨrak.

23 Wɨ yapɨrwe epei men, mɨt han ne weiwɨk me Isrel nau en nererik natɨpan nimenɨpɨn Sol nankɨp te 24 mɨt han netpɨwek menmen hɨr nanrɨakem. Wɨtaan wanewik hekrit hekrit hɨr nerp ya weipɨr ke wit Damaskas nekiwɨwek hɨr nankɨp. 25 Au, wɨtaan hak mɨt kerek nises hɨm mɨrak me Jisas hɨr netɨwekhis newisɨk kekre wɨpo wɨsenuk hɨr nɨkaaip waai nɨnaiwɨrek ken kekre hei ke han iuwe keit wit eik keweikɨn wit Damaskas kekiuwe kerp tɨ hɨrak kɨrɨr.

Sol keit wit Jerusalem

26 Sol kɨnaaiwɨr Damaskas epei ken wit Jerusalem, hɨrak kare kaku kaktike mɨt en nises hɨm me Krais. Au, hɨr ap nemtau hɨm mɨrak. Hɨr nɨneinɨk nentar hɨr han kitet hɨrak ap kises hɨm me Krais. Hɨr han kitet hɨrak kan kemipɨn kakwenaani kakɨr neimɨn hɨr nises Krais hɨrak kakwisi nanɨno wɨnak enuk. 27 Hɨr nɨneinɨk te mɨtɨk Banabas ketɨwekhis keriyaak keiyɨk ken mɨt aposel ketpor Sol kitet yayiwe hɨrak kɨr Mɨtɨk Iuwe Jisas, hɨrak ketpɨwek menmen. Hɨrak wen ketpor Sol katɨp mɨt hɨm me Krais ketpor hɨm manp keit wit Damaskas. 28 Hɨrak ketpor epei au, hɨr newis Sol kau ketikeri te hɨrak ken kɨr ein ein keit Jerusalem katɨp hɨm iuwe ketpor hɨm me Jisas. Hɨrak ap kɨnapen au. 29 Hɨrak ketike mɨt ne weiwɨk me Isrel kerek hɨr nertei hɨm Grik, hɨr natɨpan nenehan me Jisas te hɨr nererik nimenɨpɨnek nankɨp. 30 Wɨ kerek mɨt nises hɨm me Jisas ein nemtewek, d  hɨr neithis Sol neriuwetek kekiuwe ken wit Sisaria newisɨk kau sip neriuwetek ken nɨrak en wit Tasas. 31 Me wɨ im mɨt ap nenep mɨt nises hɨm yaaim me Jisas te hɨr mɨt yapɨrwe nau neit provins Judia, Galili ketike Sameria hɨr nau werek werek. God Hɨmɨn Yaaik kekepi hɨr nɨnakɨn tokim hɨr nari mɨt han nises hɨm me Jisas Krais hɨr han kitet hɨrak yaaik.

Pita kɨkaap Inias hɨrak kɨre yaaik

32 Pita keke tɨ ken kerer wit wit. Wɨ ham hɨrak ken kɨr mɨt nises hɨm me God neit wit Lida. 33 Hɨrak ken kɨr mɨt neit wit Lida, hɨrak kɨr mɨtɨk niuk mɨrak Inias. Mɨtɨk ik kɨwaai yeno me tito hispɨnak wikak (8) kentar his hɨt maa te hɨrak ap kekrit au. 34 Pita ketpɨwek kar ik: “Inias, Jisas kenipit ti hɨre yaaik. Ekrit ewen laplap ewisɨm emɨntar yeno.” Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk kekrit waswas. 35 Mɨt yapɨrwe nau wit Lida kekite wit iuwe Seron nɨrek hɨrak kɨre yaaik te hɨr neweikɨn sip newet menmen enum nises Mɨtɨk Iuwe Jisas.

Mɨte Dokas waa Pita pɨke kɨkɨa (o kekip) wekrit wepu

36 Mɨte piutɨp niuk mɨre Tabita wepu wit Jopa. Me hɨm Grik hɨr mɨt nenewe Dokas. Hekrit hekrit hɨre wɨrɨak menmen yaaim hɨre wɨkaap mɨt enun menmen auri, hɨre wises hɨm me God. 37 Me wɨ Pita kepu wit Lida, mɨte ip wɨnap hɨre waa. Mɨt miyapɨr han en nises menmen me maamrer nɨr hɨr nɨkɨr yɨnk kɨre newisiye wɨwaai wekre haau mau wɨnak kau niu. 38 Wit Lida hɨrak menep kɨrapɨt wit Jopa te mɨt nises hɨm me God neit ein nemtau mɨt natɨp Pita kepu Lida, te hɨr nesiuwe mɨtɨkɨt wik ten tetpɨwek tar ik: “Ti etikawɨr euno wit kawɨr waswas.” 39 Hɨrakɨt tatɨp epei au, Pita kekrit ketikeret ten. Hɨrakɨt ten tiun wɨnak eik, hɨr neriyaak ken haau kau niu ein. Miyapɨr yapɨrwe kerek mɨkaan nɨr epei naa, hɨr nerp en nɨkɨtep. Hɨr nɨr Pita epei kan, te hɨr nan neweiknɨwek neteiknɨwek menmen nɨpaa me wɨ hɨre wepu Dokas wekerwo laplap wewet mɨt miyapɨr em neriuwetem. e  40 Pita keriuweti nen witeik, hɨrak kitehɨr kewen ninɨp kitehi God me hɨre. Epei au, hɨrak kerenaan katɨp herwe yɨnk kɨre kar ik: “Tabita ti ekrit.” Hɨrak katɨp epei au, hɨre wesiupan naan. Hɨre wesiupan naan wɨr Pita, te hɨre wekrit wau yeno. 41 Hɨre wekrit wau yeno, Pita kɨkɨa hɨre wekrit werp, hɨrak kenɨne miyapɨr mɨt nɨr epei naa nɨpaa ein, hɨr netike mɨt han en nises hɨm me God kewetɨr mɨte ip pɨke wan. 42 Mɨt yapɨrwe neit Jopa nemtau hɨm im te hɨr nises hɨm yaaim me Mɨtɨk Iuwe Krais. 43 Pita kepu wɨ yapɨrwe kau wɨnak ke Mɨtɨk itai kɨrak Saimon kerek kenip yɨnk me samiyak yaaim me yerkesi.

Copyright information for `AVT