a2:19Ro 7:62:20Jo 13:1; Ga 1:4 epei metpiyem werek werek hɨram mar ke yi epei yɨrek hɨrak kaa kentar nu tentarakɨt.
b3:6Jen 15:6; Ro 4:33:8Jen 12:3; Ap 3:253:9Ro 4:16 God han enuk keriuweri kakɨwaanki kakɨntar hɨm yaaim mɨrak mau tɨwei matɨp mar im: “Mɨt kerek nises hɨm me God nɨpaa Moses kewisɨm mau tɨwei, hɨr enises hɨm mɨrak enepim, o au en, God kakɨwaanki.”
c3:10Diu 27:263:11Ro 1:17; Ga 2:163:12Ro 10:53:13Ro 8:3; 2Ko 5:21; Ga 4:5; Diu 21:23 mau tɨwei au. Hɨram mamu mamɨt mamɨr ke nɨpaa hɨrakɨt tewisɨm.
d3:16Jen 12:7; Ap 7:53:17Eks 12:402:18Ro 4:14, 11:63:19Ro 5:20; Ap 7:38
e3:21Ro 8:2-43:22Ro 3:9-19, 11:323:23Ga 4:33:24Ro 10:43:26Jo 1:123:27Ro 6:3, 13:14 kitet menmen im hɨram weinɨm. Haiu mɨt yapɨrwe haiu mɨpɨran mentar haiu ne Krais Jisas.

Galatians 3

Mekam mekepi yi yau werek werek- Hɨm me Moses o Hɨm me Krais

Yi yetaritari mɨt ne Galesia! Yi yenmak te yi yewis mɨt han nari han ki te yi ap yises hɨm yaaim me Krais a? Haiu a  Hi hare ehitihi menmen ham miutɨp. Yi epei yeit God Hɨmɨn Yaaik kan kekre han ki yentar yi yises hɨm nɨpaa Moses kewet mɨt em o yentar yi yemtau hɨm yaaim me Krais nɨpaa yi yisesim a? Hɨm yaaim me Krais keremem! Yarkeik te yi yetaritari! God Hɨmɨn Yaaik kekepi kari han ki te yi yinɨn yises hɨm yaaim me Krais, te in ek yi han kitet yi wen eiyises menmen mɨrak werek werek eiriuwe menmen mi manpenuk enuk a? Taauye! Menmen yaaim iuwe God kerekyiyem kekre han ki hɨram weinɨm a? Au, hɨram menmen iuwe. Kenmak te hɨrak God kerek keweti Hɨmɨn Yaaik kɨrak, hɨrak kɨrɨak menmen yaaim mɨrak mirakel me his me yi mɨt? Hɨrak kɨrɨakem kentar yi yises hɨm nɨpaa Moses kewet mɨt em o yi yises hɨm yaaim me Krais nɨpaa yi yemtewem a? Me Krais keremem!

Haiu mertei menmen im mentar hɨm me God nɨpaa mɨt profet newisɨm hɨram matɨp Ebraham kemtau hɨm me God ketpɨwekem hɨrak katɨp, “Hɨm me God hɨram yaaim. Maain hɨrak kakrɨakem.” Ebraham han kitet kar ik te God katɨp hɨrak yaaik. Yi eiyɨrtei im e. Mɨt kerek hɨr han kitet God kakises menmen hɨrak ketpim, hɨr keriyen hɨr hɨras nepenyerer ne Ebraham nentar hɨr han kitet God nar ke nɨpaa Ebraham han kitetik. God nɨpaa enum eik kertei hɨrak han kitet mɨt ap ne Isrel hɨr yaain nanɨntar maain hɨr han kakitet hɨrak kakises hɨm mɨrak. Te hɨrak kinɨn katɨp Ebraham hɨm yaaim mɨrak maain mamnen hɨrak ketpɨwek hɨm mar im: “Maain hi arɨak yaaim me mɨt niutɨp niutɨp nerer wit wit henterit.” Ebraham han kitet menmen im God ketpɨwekem, hɨrak kakrekyorem, te God katɨp hɨrak yaaik. Te neimɨn han kitet God kakrɨak menmen hɨrak ketpim, te hɨrak kaktɨp hɨr yaain nanɨr ke nɨpaa hɨrak katɨp Ebraham hɨrak yaaik.

10 Te mɨt kerek wen nises hɨm nɨpaa Moses kewet mɨt em, b  11 Hɨm me God mau tɨwei matɨp: “Mɨt kerek hɨr han kitet God kakrɨak menmen hɨrak ketpim, hɨrak kaktɨp hɨr yaain, hɨr nantike God nanu werek werek.” In ek, haiu mertei God ap katɨp mɨtɨk hak kiutɨp hɨrak yaaik kentar hɨrak kises hɨm nɨpaa hɨrak kewet Moses em au. 12 Menmen me mɨt nises hɨm me Moses, hɨram ap mar ke mɨt han kitet God kakrɨak menmen hɨrak nepei ketpim. Au, hɨm me God mau tɨwei matɨp mar im: “Mɨt kerek nises hɨm me God Moses kewet mɨt em, hɨr enisesim enepim te hɨr nanu werek nanɨnterim.”

13 Krais hɨrak kekrehɨr kaiu, mɨt newaankek hɨrak kaa te hɨrak kekepai haiu mɨnaaiwɨr menmen enum hɨm me Moses matɨp mamwep. Hɨm me God mau tɨwei matɨp, “Mɨtɨk kerek mɨt natɨp hɨrak kaki hɨr nanwenkekik kaku nu, menmen im meteiknai haiu mɨt God kehimɨtanek hɨrak kakɨwaankek kakɨt.” 14 Te God kenip mɨt hɨr newaank Krais te menmen yaaim God nɨpaa katɨp Ebraham em Jisas Krais kekepim hɨram mamnen mɨt ap ne weiwɨk me Isrel. Hɨrak Krais kɨrɨakem mar em, te haiu mɨt haiu mamɨt Hɨmɨn Yaaik kɨrak nɨpaa hɨrak katɨp kaksiuwerek kaknen, mentar haiu han kitet God kakrɨak menmen hɨrak nɨpaa katɨp hɨrak kakisesim.

Hɨm Moses kewetaiyem ap mekrehɨr hɨm nɨpaa God kewet Ebraham em au

15 Nai yinan, hi eteikni menmen im hi hetpiyem meriuwe menmen mɨt nɨrɨakem. Mɨtɨkɨt wik tatɨpakɨt menmen hɨrakɨt tatisesim, hɨrakɨt tatwisɨm mamu tɨwei me gavman. Ap te mɨtɨk keiyak kaknen kakwis hɨm ham ke hɨm im kaktɨp enum hɨrakɨt tewisɨm c  16 Mar im God katɨp hɨm yaaim men Ebraham ketike nepenyek kɨrak. Hɨm me God mau tɨwei ap matɨp “nepenyerer nɨrak yapɨrwe” au. Hɨram matɨp “nepenyek kerekek,” te hɨrak nepenyek kɨrak kiutɨp kerekek hɨrak Krais. 17 Menmen hi hetpi, han kai kar ik. Nɨpaa God katɨp Ebraham hɨm yaaim, God hɨrekes kakisesim. Hɨr mɨt newen tito tito neneiwewim ere God kewet Moses hɨm ham hɨram mɨkaru man mar ke 430 tito. Hɨm im ap mekrehɨr minɨn hɨm nɨpaa God katɨp Ebraham em, te hɨram weinɨm au. Hɨram wen mepu. 18 Haiu mamɨt menmen yaaim em God nɨpaa katɨp kakwet Ebraham em mamɨntar haiu mises hɨm me God hɨrak nɨpaa katɨp Moses em, te hɨm yaaim God katɨp Ebraham em hɨram enum memipɨn weinɨm. Au, hɨram mamkepai haiu mamɨt menmen au. Haiu mamɨt menmen yaaim mamɨntar hɨm God katɨp Ebraham em. Me Moses taau!

19 Hɨm im yaaim kenmak te God katɨp Moses hɨm a? God katɨp haiu mɨt hɨm im, te hɨram meteiknai menmen haiu mɨrɨakem hɨram enum. Hɨm me Moses mau tɨwei naanmɨpre haiu mɨt ere nepenyek ke Ebraham kaknen kerek nɨpaa God katɨp hɨm yaaim me hɨrak. Mɨt ensel God kewetɨr hɨm, hɨr natɨp Moses em. Moses hɨrak kerp nɨmɨn ke mɨt netike God katɨp mɨt hɨm mɨrak hɨr newenhi nanisesim. 20 Te God hɨrekes katɨp Ebraham hɨm yaaim. Mɨtɨk hak ap kerp nɨmɨn ketpɨwek hɨm au. Te God hɨrekes katɨp Ebraham menmen hɨrak kakrekyɨwekem. Mɨtɨk ap kerp nɨmɨn kenip Ebraham kewenhi kakises menmen au. God katɨp hɨrak kakrekyɨwekem weinɨm. Hɨm im God katɨp Ebraham em hɨram minɨn hɨm God katɨp Moses em mentar menmen im. (Mɨt ne Isrel ap nanises hɨm nɨpaa hɨr newenhi nanisesim, God ap te kakwetɨr menmen. Te hɨrak kakwet Ebraham menmen mɨrak weinɨm.) d 

Hɨm me Moses naanmɨprai metaihis haiu mamno mamises Jisas

21 Mekam? Hɨm Moses kewet mɨt em hɨram meremir hɨm yaaim God kewet Ebraham em? Taau! Hɨm lo ham nɨpaa mepu hɨram werek te mamkaap mɨt hɨr nantike God nankiyan nanu han kiutɨp, te God kaktɨp hɨr yaain nentar hɨr nises hɨm im em. Te hɨram mepu au. 22 Hɨm me God mau tɨwei matɨp, “Mɨt yapɨrwe kerek hɨr nɨrɨak enum hɨr nanɨwaank nanɨt.” Hɨram mamtɨp mar im te mɨt kerek hɨr nanises Jisas Krais, God kaktɨp hɨr yaain nanɨntar hɨr han kitet hɨrak kakises hɨm nɨpaa hɨrak ketpim.

23 Nɨpaa hɨm me Krais man wen au, hɨm me Moses kewet mɨt em naanmɨprai haiu emisesim ere God kakwepyapɨr menmen yaaim me Krais haiu emisesim. 24 Te hɨm Moses kewet mɨt em hɨram meteiknai haiu enun, hɨram menipai haiu hanhan mɨrɨr mamno haiu mamisesik, te God kaktɨp haiu yaain ap mamraiwaank mamɨntar haiu han kitet hɨrak kakises menmen nɨpaa hɨrak katɨp hɨrak kakisesim. 25 In ek, hɨm yaaim me Krais epei man, te hɨm me Moses kerek nɨpaa mepu mekepai, in ek hɨram nepei au meit.

Hɨm hɨram menipai mɨre nɨkerek ne God

26 Yi yapɨrwe yi nɨkerek ne God yentar yi han kitet hɨrak kakises menmen nɨpaa hɨrak katɨp hɨrak kakisesim. Yi yetike Krais yi yau han kiutɨp yi nɨkerek ne God yentar nɨpaa yi mɨt miyapɨr 27 kerek mɨt han nɨkri neriuwe tɨpar hɨr nekine niuk me Krais, yi yaain yɨre Krais. Te God han kiteti yar ke hɨrak han kitet Krais. 28 Haiu mepu mar ik, te in ek mɨt hɨr ap nenke hasini pɨnan ne weiwɨk me Isrel o mɨt ap ne Isrel, o mɨt hɨr nɨrɨak wok ne mɨt hɨr naanmɨpri, o mɨt hɨr nɨrɨak wok nanɨt pewek mererim. Au, God han e  29 Yi ne Krais, te yi nepenyerer ne Ebraham. Te maain yi eiyɨt menmen yaaim nɨpaa God katɨp kakwet Ebraham em.

Copyright information for `AVT