a3:28Ro 10:12; 1Ko 12:133:29Ro 4:134:3Ga 3:23; Kl 2:204:4Ef 1:10; Jo 1:14; Ro 1:34:5Ga 3:134:6Ro 8:15-16 hɨm iuwe mar ik: “Ti Haai kaiu! Ti Haai kaiu!”
b4:7Ro 8:17; Ga 3:294:81Ko 8:4-64:10Ro 14:5; Kl 2:164:131Ko 2:3 emwet Pol em emkepik kɨr ein ein werek werek, te haiu emketim.”
c4:16Emo 5:104:22Jen 16:15, 21:24:23Ro 9:7-94:24Ro 8:15; Ga 5:1 Hega hɨre wehimɨtan hɨm nɨpaa God kewet Moses em keit mɨniu (o neiyɨp) niuk mɨrak Sainai. Niuk ik Hega hɨram mehimɨtan mɨniu (o neiyɨp) Sainai meit wit Arebia. Wit Jerusalem ke mɨt ne Isrel ketike mɨt miyapɨr nau nekrerek hɨr nar ke mɨte ip Hega. Hega wine nɨkan, te hɨrak ekrɨak menmen ekɨr ke miye pɨrak wɨrɨakem. Hɨrak ekrɨak menmen me mɨt te hɨrak ap kakɨt pewek emrerim au. Te mɨt miyapɨr kerek nises hɨm me Moses hɨrak kehimɨteni, hɨr nises hɨm me Moses, hɨr han kitet God katɨp hɨr yaain. Te hɨm ap mamkepi hɨr nɨre yaain au. Hɨram mamɨwaanki.
d4:26Hi 12:22; Rev 3:12, 21:2,10 Jerusalem keit wit ke God ap kises hɨm me Moses au. Hɨrak kɨnaaiwɨr menmen im. Haiu mɨt miyapɨr kerek mises hɨm yaaim me Krais, hɨre miye paiu, haiu mɨre nɨkerek nɨre.

Galatians 4

Krais kekepai haiu wok mɨt haiu mamre nɨkerek ne God

Hɨm mai hɨram im. Nɨkan ke mɨtɨk hak hɨrak kakɨt menmen me haai ɨrak naanmamprewem, te hɨrak wen kike, hɨrak kaktɨwem au. Hɨrak kɨre mɨtɨk kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe naanmɨrewek o haai kɨrak weinɨm. Hɨrak wen kike hɨrak ekises hɨm me mɨt hɨr naanmɨprewek ketike menmen mɨrak ere wɨ haai kɨmat hɨrak kaktɨwem. Nɨpaa haiu mɨre nɨkerek ein e. Haiu mises hɨm me God nɨpaa ensel newet haiu mɨt em, hɨr ninɨn naanmɨprai nar ke mɨt naanmɨre mɨt nekre wɨnak enuk. Te maain wɨ epei man nɨpaa God kehimɨtanem, te hɨrak keriuwet nɨkan kɨrak kan tɨ keweikɨn kɨre mɨtɨk. Mɨte hap hɨre winaak hɨrak kɨre nɨkan kiutɨp ke Isrel, te hɨrak ekises hɨm nɨpaa Moses katɨp mɨt ne Isrel em. Hɨrak kɨrɨak menmen im te hɨrak kakɨkepai kaktaihis haiu mɨt kerek mises hɨm me Moses, te haiu mamnaaiwɨr hɨm im naanmɨprai haiu mamre nɨkerek iuwe ne God, haiu mamɨt menmen hɨrak nɨpaa ketpai kakwetaiyem.

Yi nɨkerek nɨrak iuwe, te God keriuwet God Hɨmɨn Yaaik kerek kau kekre han ke nɨkan kɨrak Jisas, hɨrak kan kekre han ki. God Hɨmɨn Yaaik kenipai haiu han yaaik matɨp God a  Tɨs, in ek yi ap yɨre mɨt enun nepu nekre wɨnak enuk au. Yi nɨkerek iuwe ne God keriyen. Yi yises Krais, te yi nɨkerek iuwe ne God, te yi eiyɨt menmen yapɨrwe God kehimɨtenaiyem haiu nɨkerek nɨrak.

Pol han kitet mɨt ne provins Galesia

Nɨpaa yi ap yertei God, yi mɨt ap ne weiwɨk me Isrel. Yi yises hɨm me tɨpir o menmen hɨram ap te mamweikɨn mamre God taau. Te in ek yi yertei God. Yi hɨras yerteiyek au. Hɨrak kehimɨteni yi nɨrak. Te yi yenmak yi hanhan pɨke eiyises hɨm weinɨm hɨram mar ke menmen weinɨm me tɨpir nɨpaa yi yisesim a? 10 Yi yises menmen im, yi han kitet God katɨp yi yaain yayɨntar menmen yi yɨrɨakem hɨram mises menmen me wɨ o wenke o tito nɨpaa Moses katɨp yi mɨt yi eiyisesim einapen menmen me wɨ im. 11 Hi han kitet yi mɨt, hi hɨnaain menmen hi herekyiyem hɨram mamre weinɨm mentar in ek hɨm im yi yisesim, hɨram hɨm weinɨm mar ke hɨm weinɨm nɨpaa yi yisesim.

12 Nai yinan, hi hetpi hɨm manp. Hi hanhan yi eiweikɨn sip eiwet hɨm me Moses eiyɨr ke hi. Hi epei heweikɨn sip hewetɨwem, te hi har ke yi mɨt kerek nɨpaa hɨm me Moses ap minɨn naanmɨpri au. Nɨpaa yi ap yerekyo enum au, te in ek hi hertei yi ap eirekyo enum. 13 Yi yertei nɨpaa hi hinɨn han hɨri hentar hi hɨnap, te hi heweikɨn han kai ap hen wit hak au. Hi han hetpi hɨm yaaim me Krais. 14 Menmen enum meiyep hi hɨnap hɨram enum me han ki, te yi ap yɨneina yeweikɨn sip yeweto au. Yi yetauhis yi yatɨp yar ik: “Ti yaaik har ke mɨtɨk ensel ke God.” Yi yetauhis yar ke Krais Jisas kaknen yi eitɨwekhis. 15 Nɨpaa yi han yaaik hi han hɨri hekepi. In ek yi han kiteta mekam a? Hi etpi menmen im me yi mɨt. Nɨpaa hi hepu hetikewi yi hanhan yeriuwa iuwe, te yi han kitet yar ik: “Haiu emketet nanamɨr kaiu b  16 Nɨpaa yi hanhana iuwe yar ek, te in ek hi hɨre mɨtɨk kepan ke yi mɨt hentar hi hetpi hɨm yaaim a? Taauye!

17 Mɨt han ein kerek hanhan yi yerekir yɨnk ki hɨr newenɨnɨpi hanhani me menmen yaaim au. Hɨr hanhan nanri han ki, te yi ap han kiteta au. Hɨr hanhan yi hanhani yaitɨp hɨr yaain yar ke hɨr natɨp hɨr hanhani. 18 Te yi eiyisesi yi yetike mɨt han hanhanan me menmen yaaim, hɨram werek. Hɨram yaaim te hi hepu o au, yi eirɨakem. 19 Nai yinan yaain, hi pɨke hɨre mɨte weteiknen wawine nɨkan hak. Hi pɨke han enuk har ke nɨpaa hi han enuk hemerɨr yi mɨt ere yi yises Krais werek werek. In ek hi pɨke han enuk hemeryi yi mɨt pɨke eiyises Krais werek werek, yi eitikerek eiyu han kiutɨp. 20 Hi hanhan hi hahu etikewi, te hi ap hetpi hɨm manp heriuwe tɨwei im keremem. Au, hi hanhan hahɨrp ninaan mi hertei han ki, te hi etpi hɨm hɨram mamkepi. Au, hi hepu yanɨmɨn, te hi hepɨtari hi heni o hi hetpi hɨm yaaim.

Hɨm tok piksa me Sera wetike Hega

21 Yi mɨt kerek yi hanhan eiyises hɨm lo me Moses eiyɨrteiyem werek werek, hi hetpi hɨm me hɨm lo mɨrak. 22 Hɨm me God mau tɨwei matɨp Ebraham kine nɨkerek hɨrakɨt wik. Hega kerek hɨre wɨrɨak menmen me Sera, hɨre wine nɨkan kiutɨp, Sera hɨre wine nɨkan hak kiutɨp kɨkaru, te hɨre winɨn mɨte pe Ebraham. Hega wɨkaru. 23 Nɨkan kɨrak kerek mɨte Hega winaak, hɨre winaak wentar Ebraham keriya kɨwaai ketikerep kerepep, te hɨre wetu. Te nɨkan kɨrak kerek Sera winaak, hɨre winaak wentar God katɨp hɨm yaaim hɨrak kekepiye te maain Ebraham kɨwaai ketikerep hɨre wetu. 24 Hɨm im hɨram mɨre piksa meteiknai menmen. Miyapɨr wik hɨr nehimɨtan hɨm wik nɨpaa God kewetei haiu mɨt em. c  26 Sera hɨre wɨre hɨm ham God kewet Ebraham em. Hɨre wehimɨtan wit Jerusalem ke wit ke God. Hɨre wepu werek war ke mɨte ap wau wekre wɨnak enuk, te hɨre enu tenmɨn (o rumaa). Wit d  27 Hɨm me God mau tɨwei matɨp Jerusalem keit wit ke God maain kaknen kakinɨn wit Jerusalem in ek kau tɨ. Haiu mertei hɨm im yaaim mentar hɨm me God Aisaia kewisɨm hɨram matɨp hɨm tok piksa mehimɨtan wit wik tɨre miyapɨr wik. Hɨram matɨp mar im:

  • “Ti mɨte tenmɨn (o rumaa) ap nɨpaa ti hine nɨkerek, ti han yaaik ehu. Ti enepɨp esikeyaanmi han yaaik, ti mɨte ap nɨpaa ti epɨtu te ti eteiknen. Hɨre kerek wepu war ke mɨte ap weit mɨtɨk au, hɨre wawine nɨkerek yapɨrwe naninɨn nɨkerek ne mɨte wepu war ke mɨte kerek hɨre weit mɨtɨk ek wine nɨkerek yapɨrwe.”
28 Nai yinan, yi yertei Aisak hɨrak nɨkan ke Ebraham kentar hɨm God ketpɨwekem. Mar im haiu mɨre nɨkerek ne Ebraham mentar hɨm nɨpaa God ketpɨwekem. 29 Nɨpaa nɨkan mɨte Hega winaak wentar mɨtɨk kɨre kɨwaai ketikerep weinɨm, hɨrak kɨrɨak enum me nɨkan hak God kɨkaap mɨte tenmɨn (o rumaa) Sera te hɨre winaak. In ek mɨt nises hɨm me Moses nerekyei haiu mɨt kerek God Hɨmɨn Yaaik kekrai, hɨr nerekyei enum, nar ke nɨpaa nɨkan eik enuk kɨrɨak enum me nɨkan yaaik ek. 30 Hɨm me God mau tɨwei matɨp mekam? Hɨram matɨp,

  • “Eiyɨpɨr mɨte wɨrɨak menmen me mɨte hap weinɨm hɨre wetike nɨkan kɨre enuk. Nɨkan kɨre ap kakɨt menmen me haai kɨrak ketike nɨkan nɨpaa God kɨkaap mɨte enun tenmɨn (o rumaa) hɨre winaak.” Te yi eiweikɨn sip eiwet hɨm enum mɨt in enun netpiyem me yi eirekir yɨnk ki. Hɨm im mewaank han ki enuk mar ke mɨt hɨr nepu wɨnak enuk.
31 Te nai yinan, haiu ap mɨre nɨkerek ne mɨte wɨrɨak menmen me mɨte hap weit pewek weriuwerem weinɨm au. Te haiu ap emises hɨm me nɨpaa mɨt ne Isrel nisesim. Au, haiu mɨre nɨkerek ne mɨte enu tenmɨn (o rumaa) kerek God kekepye, hɨre wine nɨkan, 4:27 Ais 54:1 4:28 Ro 9:7; Ga 3:29 4:30 Jen 21:10; Jo 8:35 4:31 Ga 3:29 kentar haiu han kitet God kakises hɨm mɨrak kekepai kaktaihis kar ke nɨpaa hɨrak ketpim.
Copyright information for `AVT