a5:1Jo 8:32, 36; Ga 2:4, 5:13; Ap 15:105:61Ko 7:19; Ga 6:15
b5:8Ga 1:65:91Ko 5:65:10Ga 1:7; 2Ko 11:155:111Ko 1:235:131Pi 2:165:14Lev 19:18; Mt 5:43; Ro 13:9 menmen yaaim me Krais yi yisesim. Mɨt kerek nenehan nenepan me menmen, hɨr enun nar ke miyaak me yaank menepam meketet patɨn maam naan me han em.
c5:16Ro 8:45:17Ro 7:15-23; 1Pi 2:115:18Ro 6:14, 8:145:19-211Ko 6:9-10

Galatians 5

Krais keriyei haiu menpɨn mekeipɨn hɨm lo me Moses, haiu ap pɨke emi

Krais epei keriyei haiu mɨt haiu mɨnaaiwɨr hɨm me nɨpaa ein mar ke mɨt netpan nɨnaaiwɨr wɨnak enuk, te haiu emu werek emises hɨm me Krais. Te yi einakɨn tokim ap eiwis mɨt neriyei yi pɨke eiyisesim hɨm me nɨpaa eiyɨr ke mɨt pɨke nanɨno nanɨkre wɨnak enuk ek au emɨt!

Nɨkɨp emnep eiyɨmtewem. Hi Pol hetpi menmen im. Yi mɨt kerek eiwis mɨt han nanrekir yɨnk ki, te God kaktɨp yi yaain, menmen Krais kerekyiyem kakɨkepi kaktihis, hɨram ap mamkepi te God kaktɨp yi yaain au. Hi etpi hɨm manp eteipim. Mɨt kerek hɨr newis mɨt nerekir yɨnk kɨr, te God kaktɨp hɨr yaain, hɨr enises hɨm ham yapɨrwe me Moses keremem, kerek nɨpaa hɨrak katɨp mɨt ne Isrel em. Yi mɨt kerek yi yises hɨm me Moses, te yi hanhan God kaktɨp yi mɨt yaain, yi epei yeweikɨn sip yewet Krais. Yi yeweikɨn sip yewet menmen yaaim God kerekyiyem weinɨm. Te in ek hɨrak ap kakɨkepi kakrekyi yaaim kakɨkepi au. Haiu mɨt in meriuwe menmen iuwe me God Hɨmɨn Yaaik kekepai, haiu han kitet hɨrak kakises hɨm yaaim mɨrak, te haiu memerɨrɨwek hɨrak kaktɨp haiu mɨt haiu yaain hɨrak kaktaihis. Haiu mɨt metike Jisas Krais haiu niutɨp, te haiu merekir yɨnk kaiu o au, hɨram menmen weinɨm ap te mamkepai God kaktɨp haiu yaain au. Menmen im keremem hɨram iuwe. Haiu han tewenɨnan mɨrɨak menmen yaaim mentar haiu han kitet menmen werek werek me God haiu misesim. a 

Nɨpaa yi yises hɨm yaaim me God werek werek, te in ek neimɨn neiyepet han ki, te yi ap yises hɨm yaaim mɨrak werek werek au a? God kerek kehimɨteni te yi yisesik, hɨrak ap kari han ki te yi ap yises hɨm im yaaim au. Haak ke sak neniuk, hɨrak menmen kike, te yi yenkerek werek werek au, hɨrak kewep keneises sak naan, mɨt ap te nanɨk taau. Menmen enum yi yisesim me yi yerekir yɨnk ki, hɨram kike, te maain hɨram mamɨwaank menmen yaaim in ek yi yisesim. 10 Hi hertei Mɨtɨk Iuwe kakɨkepi, te yi ap han kitet hɨm ham me hɨm nɨpaa hi etpiyem au. Te mɨt kerek hɨr nari han ki God kakrekyor enum mamrer me menmen enum hɨr epei nerekyiyem.

11 Nai yinan, hi wen hatɨp mɨt heriyai heriyai hɨr enrekir yɨnk kɨr enises hɨm yaaim me Krais, nenmak te mɨt kerek nises hɨm me Moses hɨr wen nerekyo enum a? Hi wen hatɨp mɨt enrekir yɨnk kɨr te hɨm me Jisas hɨrak kaa kentar nu tentarakɨt hɨram ap te mamrɨak mɨt in han kɨr kekrit enum neriuwa au a? 12 Hi hanhan hɨr mɨt kerek hɨr nari han ki hɨr nanrekir yɨnk kɨr te mɨt nanriuwesɨsi hɨr ap nanu nantikewi nanri han ki neriuwe hɨm mɨr, te yi yisesim au.

13 Nai yinan, God kehimɨteni yi apei yɨnaaiwɨr menmen enum nɨpaa yi han ki hɨrak kisesim, hɨram mar ke mɨtɨk kau wɨnak enuk, te yi yau werek werek. God keriyei (o keryiyi) yi epei yɨnaaiwɨr menmen im, te yi ap eiwis han ki ekitet menmen enum me tɨ menterim au emɨt! Hɨrak keryiyi yɨnaaiwɨr menmen enum te yi eikepan eiyises menmen yaaim yentar yi han tewenɨnan. 14 Hɨm yapɨrwe nɨpaa God katɨp Moses em, hɨram mɨre hɨm miutɨp im mau mekrerem hɨrak ketpim. Hɨram matɨp mar im: “Yi han etwenɨn eikaap mɨt miyapɨr nau menep yar ke yi han tewenɨn hɨras.” Yi eirɨak menmen mar im, te yi eiyises menmen iuwe hɨm mɨrak metpim. 15 Yi hemkre menepam me menmen yi yenehan yenepan yentar menmen, te yi naanempre hɨras te yi ap eiyɨwaank hɨras eitike b 

God Hɨmɨn Yaaik kɨrɨak menmen yaaim, han kaiu kɨrɨak menmen enum

16 Hi hetpi hɨm im. Yi eiwis God Hɨmɨn Yaaik kakɨkepi yi yayises hɨm yaaim me Krais, te yi ap eiyises menmen enum han ki hanhanem. 17 Hi hetpi hɨm im hentar menmen enum me tɨ han ke mɨt hanhanem, hɨram ap mɨre menmen God Hɨmɨn Yaaik hanhanem. Menmen God Hɨmɨn Yaaik hanhanem ap mɨre menmen enum me tɨ han ke mɨt hanhanem. Te hɨram mɨre mɨt enun nepan mari han ki heriyai heriyai. Hɨram mari han ki heriyai heriyai, te yi ap eiyises menmen werek werek yi hanhan eirɨakem. 18 Yi eiwis God Hɨmɨn Yaaik naanempri kakri han ki ketpi menmen yaaim yi eiyisesim, te yi ap eiyises hɨm me Moses te God kaktɨp yi yaain.

19 Menmen han ke mɨt kɨrɨakem haiu merteiyem, hɨram im: Mɨt miyapɨr nariyanhis newenɨnem, hɨr hanhan me menmen enum im em, hɨr nɨrɨak mɨt miyapɨr yɨnk enuk neriuweri. 20 Hɨr nises tɨpir newenɨpi niuk mɨr, o hɨr nɨrɨak nasi, o han enuk neriuwehan, o hɨr nenehan me menmen, o hɨr hemkre menepam neriuwe menmen, han kekrit te mɨt natɨp enum, mɨt neit menmen yeunɨm nanwet mɨt han em au. Mɨt nenke hasini nises menmen ham menmen ham. 21 Hɨr han kitet menmen enum me mɨt han o hɨr nenep mɨt nani, o hɨr naam tɨpar si enum ere hɨr netaritari, o hɨr nanɨno nanrer wit wit nanine henye me menmen enum, o menmen menmeiyam enum mar im. Nɨpaa hi epei etpi, te in ek hi etpi eteipim. Mɨt kerek hɨr nɨrɨak menmen mar im, hɨr ap nanu nantike God nanɨt menmen yaaim nɨpaa God ketpim kakwet mɨt em au. c 

22 Te menmen God Hɨmɨn Yaaik kɨkaap mɨt enisesim, hɨram im: Mɨt han tewenɨna God ketike mɨt, hɨr han yaaik nanu, han kɨr kau werek werek, hɨr ap han enuk waswas au, hɨr nɨrɨak mɨt menmen yaaim, hɨr nɨkaap mɨt han weinɨm, hɨr nises hɨm nɨpaa hɨr natɨp mɨt hɨr nanisesim. 23 Hɨr hanhan neriuwe mɨt han, hɨr newenɨn han kɨr me menmen. Menmen mar im mɨt nisesim, hɨm lo ap matɨp hɨram enum au. Hɨram matɨp hɨram yaaim. 24 Mɨt hɨr ne Krais Jisas, hɨr nar ke mɨt naa netike Krais nau nu tentarakɨt, te menmen enum me tɨ nɨpaa hɨr nisesim nɨrɨakem, hɨram ap mau mamɨkre han kɨr au. Hɨram menmen enum han ke mɨt nɨrɨakem o menmen enum han kɨr hanhan neriuwerem, te in ek hɨr nepɨrem mamno hɨram mami mamɨt.

25 God Hɨmɨn Yaaik kenipai haiu metike God Haai kaiu haiu mau niutɨp haiu mepu mar ek. Te haiu emwisɨk hɨrak naanemprai han kaiu me menmen yapɨrwe. 26 Haiu ap mewenɨpi niuk maiu haiu iuwe au, haiu ap emkɨakan han emket han em me menmen au, haiu ap hemkre menepam me menmen maiu haiu mɨrɨakem o menmen meiyam au emɨt!

Copyright information for `AVT