a9:1Eks 26:1-309:2Eks 25:23-40
b9:3Eks 26:31-339:4Eks 30:1-6, 25:10-16, 16:33; Nam 17:8-11; Diu 10:3-59:5Eks 25:18-22 kentarim. Hɨmɨn wik me ensel mehimɨtan menmen iuwe me God merhɨhe mau mekre haau im e. In ek hi hɨnapen etpi menmen yapɨrwe miutɨp miutɨp hɨr nɨrɨakem neriuwerem au. Yi epei yerteiyem werek werek.
c9:6Nam 18:2-69:7Eks 30:10; Lev 16:2-349:8Hi 10:19-209:9Hi 10:1-29:10Lev 11:2,25, 15:18; Nam 19:11-139:11Hi 3:1, 10:1 hɨrak ap keit hemkre me samiyak kewepwarem kewet God em kɨre pris nɨrɨakem au. Hɨrak keit hemkre mɨrak epei mewen keiyɨm ken haau kerek God kewi kewepwarem kewet God em. Hɨrak ken kekrerek kewen hemkre miutɨpen mekrerek, hɨram yaaim te hɨrak ap pɨke kaknipem au. Hɨram yaaim te hɨrak kekepai kaktaihis haiu mamtikerek mamu tipmain tipmain enum eik.
d9:13Lev 16:3, 14-16; Nam 19:9, 17-19; Hi 10:49:141Pi 1:18-19; 1Jo 1:7; Hi 6:19:151Ti 2:5; Hi 8:6 mamɨr ke nɨpaa God ketpim hɨm iuwe. Jisas kaa te haiu mamɨt menmen yaaim im.
e9:19Eks 24:3, 6-8; Lev 14:4,69:20Eks 24:89:21Lev 8:15,199:22Lev 17:11; Ef 1:7 hemkre hɨram mɨrɨakem hɨram mɨre yaaim. Haiu mertei mɨt newen hemkre me menmen keremem te God kakɨsak menmen enum maiu mekre han kaiu, o au en, taau.
f9:23Hi 8:5, 10:19:241Jo 2:19:27Jen 3:199:28Hi 10:10; Ais 53:12; 1 Pi 2:24; Fl 3:20; 2 Ti 4:8 me maiu au. Hɨrak pɨke kaknen kakɨthis haiu mɨt miyapɨr kerek misesik memeriyɨwek kaknen.

Hebrews 9

Hetpris ke nɨpaa ein kewet God menmen

Haiu wen han ekitet menmen me wɨ nɨpaa God kinɨn kewet maamrer nai ne Isrel kontrak ke hɨm mɨrak hɨr enisesim. Hɨrak katɨp hɨm manp me menmen markeik te hɨr enisesim enwenɨnpi niuk mɨrak. Hɨrak katɨp hɨm ham me wɨnak mɨt nimaak te newenɨpi niuk mɨrak nekrerek. Hɨr newɨr sel hɨram mɨwapɨn wɨnak ik. Haau wik meit nɨmɨn. Haau kerek mau menep ya weipɨr hɨr nenewem ‘Haau mɨt nehimɨtanem me God.’ Menmen metenen si heurekan metike kɨnaan niu mei kerek mɨt newepwarem newet God em, hɨram mɨwaai mekre haau im. a  Hɨr nɨmɨan laplap meiyam mau weipɨr mɨwapɨn haau ham mau mɨkaru. Hɨr nenewem ‘haau me God kewi.’ Hɨr neriuwesɨsem te mɨt ap nanɨnori au emɨt! Menmen ham im mau mekre haau im e. Hɨr newen gol sisi meweikɨn mɨre tɨpar mentar kɨnaan kerek hɨr nesi menmen mɨre semi yairep hɨram menterim. Kɨnaan im mepu metike bokis hɨr newen gol menterik hɨr nenewek “bokis ke kontrak” nentar nan hɨm me God mewim hɨram mɨwaai mekrerek. Mɨt nime mɨn kiutɨp kɨre gol hɨr newisɨk kekrerek. Mɨt nɨpaa newis menmen ham mana kerek nɨpaa God kewet mɨt ne Isrel em neit wit weinɨk mɨt auri, hɨr newisɨm mekrerek. Menmen im mau mekre bokis metike nu paap ke Eron kerek nepei kaa nɨpaa God kenip tɨwei hɨram mewo miyakɨrem. Im metike nan wik nɨpaa God kewis hɨm mɨrak mewim kewet Moses em mɨt enisesim, menmen im yapɨrwe mɨpwaai mepɨkre bokis ik e. Hɨmɨn me mɨtɨkɨt ensel wik hakɨt niuk mɨrakɨt Serapim kerek mɨt newis gol mɨwapɨnem hɨram merp mentɨr bokis mau niu naanmɨpre kɨnaan kerek God kesak menmen enum me haiu mɨt b 

Hɨr nemani menmen im werek werek hi nepei hetpiyem, mɨt pris hekrit hekrit hɨr nen haau iuwe me God menep ya weipɨr, hɨr newepwar menmen newet God em. Te mɨtɨk iuwe hetpris kiutɨp kerekek hɨrak ken haau kike kerek mɨkaru mɨrapɨt me haau iuwe, wɨ miutɨp me tito miutɨp. Hɨrak ken kekre haau im ketenen hemkre me samiyak hɨrak kewepwarem te hɨrak kakwet God em hɨrak kakɨsak menmen enum hɨrak ketike mɨt ne Isrel netaritari nɨrɨakem. Hɨm me God nɨpaa hɨrak kewet Moses em hɨram ap mewis mɨt hɨr nanɨno haau kike kerek mɨt nehimɨtan God kewi au. Marim God Hɨmɨn Yaaik keteiknai wɨ kerek mɨt wen nises hɨm me Moses, hɨr netike God ap nekiyan nau neit au. Hɨm im me Moses meriuwesɨs mɨt nanɨno nanɨkre haau kike hɨram mɨre hɨmɨn meteiknai wɨ im menmen yapɨrwe mɨt pris newepwarem newet God em hɨram ap mamnip han ke haiu mɨt enun kakre yaaik. 10 Hɨm mɨrak im hɨram naanmɨprai me menmen haiu mamɨm o tɨpar haiu mamɨm o mamɨrkeik haiu mamkɨr te God katɨp haiu mɨt yaain. Menmen im hɨram hɨm me naanmɨprai ere wɨ God pɨke kaknip menmen yapɨrwe hɨram yaaim.

Jisas Krais kewepwar hemkre mɨrak kewet God em

11 Te Krais epei kan kɨre Hetpris kaiu kewetai menmen mɨrak yaaim epei man. Hɨrak kɨrɨak menmen mar ke pris hɨrak ken kekre wɨnak ke God keit wit kɨrak, hɨrak yaaik kinɨn wɨnak ke God kau tɨ me nɨpaa ein. Hɨrak kinɨn wɨnak kau tɨ kentar ɨt ap nimaak, hɨrak ap menmen me tɨ au. Hɨrak kɨrɨak menmen me wit ke God. 12 Me wɨ nɨpaa kerek Krais kaa ken kekre haau kerek God hɨrekes kewi, c  13 Markeik te hemkre me meme o bulmakau mamkaap haiu mɨt? Hɨram mamkepai mamɨr im. Mɨt han hɨr netenen menmen God katɨp: “Yi mɨt ap yetenen menmen im,” te maain God kaktɨp hɨr yɨnk kɨr enuk kakɨnterim. Yɨnk kɨr enuk ere mɨt pris hɨr eninɨn enɨt hemkre me meme metike hemkre me bulmakau, im metike si waniu (o win) me yɨnk me bulmakau nɨkik hɨr neiyɨm nen newɨrem mentar yɨnk ke mɨt in. Epei au, hɨm me God matɨp hɨr pɨke yaain nentar menmen im mesak menmen enum mau yɨnk kɨr. 14 Hemkre me meme metike bulmakau mesak menmen mau yɨnk kaiu keremem te Krais hɨrak iuwe kinɨn meme metike bulmakau, hemkre mɨrak yaaim minɨn hemkre mɨram, hɨram mesak menmen enum mekre han kaiu. God Hɨmɨn Yaaik kekepik hɨrak kerek yaaik kɨrɨak menmen enum au te hɨrak kewepwar hemkre mɨrak kewet God em. Te hemkre mɨrak yaaim mamkaap haiu mɨt hɨram mesak menmen enum mekre han kaiu, te haiu emises God werek werek kerek kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik.

Hemkre me Jisas mɨkaap hɨm ham yaaim God kewetaiyem

15 Jisas kɨkaap hɨm ham yaaim mɨt enisesim hɨram mɨkaru man mentar nɨpaa hɨrak kaa kesak menmen enum haiu mɨt kerek mises hɨm ham me nɨpaa enum haiu mɨrɨakem. Jisas kau nɨmɨn ke haiu mɨt metike God kɨkaap hɨm ham yaaim mɨt enisesim hɨram mɨkaru man te haiu mɨt kerek God kehimɨteni haiu mɨt nɨrak haiu mamtikerek mamu tipmain tipmain enum eik mamɨt menmen yaaim mɨrak d 

16 Haiu mertei mɨtɨk hak kertei maain hɨrak kaki, hɨrak kewis menmen mau tɨwei matɨp markeik te hɨrak kakɨnke tɨ metike menmen yapɨrwe hɨrak naanmɨprewem kakwet nɨkerek nɨrak em. Menmen im hɨrak kewisɨm mau tɨwei hɨram niuk mɨrak “Tɨwei me han.” Maain kerekek wɨ haai kaki, nɨkerek nɨrak nanɨt menmen mamɨr ke nɨpaa hɨrak kewisɨm mau tɨwei. 17 Haai wen kepu, te tɨwei kerek hɨrak kewisɨm em hɨram wen mepu weinɨm. Te maain hɨrak kaki, tɨwei hɨram mehimɨtan menmen me nɨkerek hɨr nantɨwem. 18 Marim nɨpaa mɨt nenep samiyak hɨram maa hemkre mɨram mewen hɨram menip hɨm im mekrit mau meit. Haiu matɨp hɨm im hɨram ap mekepai werek au kerek God kinɨn katɨp Moses em hɨrak hanhan mɨt enisesim te mɨt wen nenep menmen maa te hɨm im mekrit mau meit. 19 Wɨ nɨpaa Moses kenip hɨm im mekrit mau meit hɨrak kinɨn katɨp mɨt ne Isrel hɨm yapɨrwe God ketpɨwekem hɨrak kewisɨm mau tɨwei te mɨt miyapɨr nanisesim. Hɨrak ketpor epei au, Moses keit hemkre me bulmakau nɨkim metike meme kerek hɨr epei namɨp hemkre mɨram mewen, hɨrak keit tɨpar metikerem, hɨrak kesi tepnek me sipsip mɨre yɨwir metike timen niuk mɨram Hisop, keiyɨm ken kemtɨt mau hemkre hɨrak kewisɨm mentar tɨwei hɨm me God kewet Moses em mau mekrerem, kewisɨm mentar im metike yɨnk ke mɨt miyapɨr yapɨrwe. 20 Hɨrak wen kewisɨm mentar tɨwei metike mɨt miyapɨr, hɨrak ketpor kar ik: “Samiyak menmen nepei maa hemkre mɨram mewen hɨram meteikni yi epei yewenhi yatɨp yi eiyises hɨm me God nɨpaa hɨrak katɨp yi eiyisesim.” 21 Marim hɨrak keit hemkre im metike tɨpar kewisɨm mentar wɨnak ke God ketike menmen yapɨrwe mekrerek kerek mɨt nererik newenepi God neriuwerem. 22 Tɨs, hɨm Moses kewisɨm mekre tɨwei hɨram matɨp menep menmen yapɨrwe nɨpaa hɨram ap yaaim mɨt newenɨpi God neriuwerem e 

Krais kewepwar hemkre mɨrak kakɨsak menmen enum me haiu mɨt

23 Menmen weinɨm im mau tɨ hɨram mar ke hɨmɨn me menmen iuwe meit wit ke God, Moses kewen hemkre menterim te hɨram mɨre yaaim. Te menmen mau wit ke God hɨram iuwe te hemkre im menipem yaaim au. Hemkre ham maminɨnem mamnip menmen iuwe mau wit ke God hɨram yaaim te haiu mɨt mamtike God mamkiyan mamu mamɨt. 24 Krais nepei kenipem hɨram yaaim kentar hɨrak ap ken kekre wɨnak kerek mɨt nimaak kau tɨ nehimɨtanek me God au. Hɨrak ken wit ke God kerek in ek hɨrak kau keit menep ninaan me God kitɨwekhi me haiu mɨt miyapɨr. 25 Krais ken kekre haau me God kewi kewepwar hemkre mɨrak miutɨpen keremem. Hɨrak ap kewepwarem yapɨrwe kar ke nɨpaa mɨtɨk pris kɨrɨakem au. Me wɨ miutɨp miutɨp me tito yapɨrwe hɨrak pris ken haau kerek mɨt nehimɨtanek me God kau kekererem hɨrak kewepwar hemkre me samiyak mei kewet God em. Te Krais au, miutɨpen keremem. 26 Hɨrak ap ken haau me God kewi yapɨrwe kar ke mɨtɨk iuwe pris kɨrɨakem au. Hɨrak ken kewepwar hɨrekes yapɨrwe te hɨrak kaki kakɨntar nu tentarakɨt yapɨrwe me wɨ nɨpaa God kɨrɨak tɨ ketike nepni ere in. Au, in ek hɨrak kan kau tɨ kaa miutɨpen kerekek hɨram werek. Me wɨ menep menmen me nɨpaa hɨram epei au mamɨsi, hɨrak kan kakɨsak menmen enum mau mekre han kaiu keriuwe hemkre mɨrak mewen hɨrak kewepwarem kewet God em miutɨpen keremem. 27 Mɨt miyapɨr yapɨrwe nani te maain hɨr nanɨr God, hɨrak skelim menmen mɨt miyapɨr in nɨrɨakem. 28 Marim Krais kaa miutɨp kewepwar hɨrekes kewet God hemkre mɨrak te kakɨsak menmen enum f 

Copyright information for `AVT