a1:1Jo 17:5; 1Jo 1:1-2; Rev 19:131:31Ko 8:6; Kl 1:16-17; Hi 1:2
b1:4Jo 5:261:5Jo 3:191:6Mt 3:1; Lu 1:13-17,76, 3:21:8Jo 1:201:9Jo 8:12; 1Jo 2:81:10Jo 1:3, 17:25; Kl 1:16
c1:12Ga 3:261:13Jo 3:3-6; Je 1:18; 1Pi 1:231:14Ga 4:4; Fl 2:7; Hi 2:14; Ais 60:1-2; Lu 9:32; Jo 2:111:15Jo 1:27,30; Mt 3:111:16Kl 2:101:17Eks 34:28; Ro 6:14, 10:41:18Eks 33:20; Jo 6:46; 1 Ti 6:16; 1 Jo 4:12; Mt 11:271:20Jo 3:28
d1:21Mt 11:14; Diu 18:15, 18; Jo 6:14, 7:40; Ap 3:221:23Ais 40:31:25Mt 21:25; Jo 1:331:27Jo 1:15; Ap 13:251:28Mt 3:6; Jo 10:401:29Jo 1:36; Ais 53:6-7; 1Pi 1:18-191:30Jo 1:15
e1:32Mt 3:161:33Lu 3:2-31:34Mt 3:17, 17:5, 27:541:36Jo 1:29
f1:40Mt 4:18-201:411Sml 2:10; Sam 2:2; Jo 4:25
g1:42Mt 16:18; Mk 3:161:43Mt 8:22; Mk 2:141:45Diu 18:18; Ais 7:14, 9:6; Jer 23:5; Esi 34:23

John 1

Nipaa enum eik mɨtɨk kiutɨp kepu kakwetai hɨm yaaim

Nɨpaa enum eik, God kɨrɨak tɨ wen au, mɨtɨk kiutɨp kepu kerek kakwetai hɨm yaaim. Hɨrak kau ketike God, hɨrakɨt tau niutɨp tɨpɨrakɨt. Menmen mepu wen au, hɨrak kau ketike God. God katɨp mɨtɨk ik, te hɨrak kewis menmen yapɨrwe kerek mepu, hɨrak kɨrɨakem. Menmen meiyam miutɨp ap te hɨremes mekrit au. Hɨrak Haai ke hɨmɨn hak yaaik kɨkaap a  mɨt hɨr nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik. Hɨrak kɨkaap mɨt nertei God, hɨr nanu werek nanɨr ke si mɨr te mɨt hɨr nanɨr yayiwe. Hɨm me mɨtɨk ik hɨram mɨre si mɨrius ein ein. Menmen enum mɨre wɨtaan toto mekre han ke haiu mɨt ap te maminɨnem mamɨwaankem taau.

God keriuwet mɨtɨk kakwepyapɨr menmen im, hɨrak itai kai niuk mɨrak Jon. Hɨrak kan katɨp mɨt me mɨtɨk ik. Hɨrak yaaik kɨre si mɨr, te mɨt yapɨrwe nemtau hɨm me Jon, hɨr nanises mɨtɨk ik. Hɨrak hɨrekes ap mɨtɨk ik au. Hɨrak kan katɨp mɨt hɨm me mɨtɨk ik yaaik kɨre si mɨr.

Mɨtɨk ik hɨrak kɨre si, hɨrak kan tɨ. Hɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr kerek nepu te hɨr nertei God. 10 Nɨpaa God kɨrɨak tɨ keriuwerek, te mɨtɨk ik kan kau tɨ. Mɨt nau tɨ nepɨtari mɨtɨk ik hɨrak Mɨtɨk Iuwe kɨrɨak menmen im au. 11 Hɨrak kan tɨ kerek nɨpaa hɨrak kɨrɨakek, te mɨt nɨrak en ne weiwɨk me b  Isrel neweikɨn sip newetɨwek. 12 Te mɨt han kerek nemtewek nisesik, hɨrak katɨp hɨram werek te hɨr nɨre nɨkerek ne God. 13 Hɨr ap nɨre nɨkerek ne God nentar miye haai ninen au. Hɨr nɨkerek ne God nentar God kehimɨteni hɨr nɨrak.

14 Mɨtɨk ik kan tɨ keit yɨnk kar ke haiu mɨt. Haiu mɨrek hɨrak Mɨtɨk Yaaik kɨre God, hɨrak kerekyei haiu mɨt menmen yaaim, hɨrak katɨp hɨm kemipɨn au. Hɨrak kɨrɨak menmen im yaaim kentar hɨrak Nɨkan kiutɨp kerekek God kɨrɨakek, te hɨrak mɨtɨk kar ek. 15 Jon kewepyapɨrek katɨp mɨt kar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak mɨtɨk nɨpaa hi hetpiyek har ik: ‘Hɨrak kɨkaru kakwepyapɨr hɨm te hɨrak iuwe kinɨna kentar nɨpaa miye wina wen au, hɨrak kepu ketike God.’”

16 Haiu mɨt meit menmen yaaim me God mentar mɨtɨk ik ketenen menmen mɨrak yapɨrwe kewetaiyem keteipim keteipim. 17 Nɨpaa God kewet Moses hɨm lo mɨrak hɨrak kewetaiyem haiu emisesim o au en, haiu mami. Te Jisas Krais kerekek kerekyei yaaim kewetai hɨm mɨrak ham yaaim. 18 Mɨtɨk kiutɨp keiyak ap kɨr God au. Mɨtɨk kiutɨp kerekek hɨrak hɨrekes kɨre God kau ketikerek menep, hɨrak epei kewepyapɨrek keteiknaiyek te haiu mertei God hɨrak kɨre mekak.

Jon Baptais

(Mt.3:1-12; Mk.1:2-8; Lu.3:2-18)

19 Wɨ ham mɨt iuwe naanmɨpre mɨt ne Isrel hɨr neriuwet mɨt pris netike mɨt han ne weiwɨk miutɨp me Livai kerek hɨr nɨkaap pris nɨrɨak menmen, hɨr nan nitehi Jon nar ik: “Ti hatɨp ti keimɨn?” 20 Hɨrak kepakɨn au hɨrak kewepyapɨrem c  ketpor kar ik: “Hi ap Mɨtɨk God kehimɨtena hi akaap mɨt ne Isrel au.” 21 Hɨr pɨke nitɨwekhi, “Ti ap Mɨtɨk God kehimɨtenut ti ekepai haiu mɨt ne Isrel au, te ti keimɨn? Ti mɨtɨk profet Ilaija o au?” Hɨrak ketpor: “Hi ap Ilaija au.” Hɨr nitɨwekhi neteipim: “Ti mɨtɨk profet haiu memeriyut ti enen o au?” Hɨrak katɨp: “Hi mɨtɨk profet ik au.” 22 Hɨr netpɨwek: “Te ti keimɨn? Mɨt kerek neriuwetai haiu man in hanhan nanɨrtei ti atɨp mɨt ti keimɨn. Te ti etpai.” 23 Jon ketpor kar ik: “Hi mɨtɨk ik ek. Hi mɨtɨk herp wit tenhaan weinɨk mɨt ap newi hi hɨnap hatɨp, ‘Yi mɨt einetɨt yayiwe eirɨakem yaaim te Mɨtɨk Iuwe kakitetik kaknen.’” Nɨpaa profet Aisaia hɨrak kewis hɨm im mau tɨwei.

24 Mɨt ne Farisi kerek ninɨn nertei hɨm me Moses hɨr nisesim, hɨr keriyen neriuwet mɨt in nan nitehi Jon menmen im. 25 Te mɨt in hɨr nitehi Jon, “Ti ap Mɨtɨk God kehimɨtenut ti ekaap haiu mɨt ne Isrel, ti Ilaija au, ti mɨtɨk haiu memeriyut au, ti henmak te ti hɨkɨr mɨt miyapɨr neriuwe tɨpar a?” 26 Itai kai Jon ketpor, “Hi hɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar weinɨm, te mɨtɨk kiutɨp kerp nɨmɨn ke yi mɨt yi yepɨtariyek. 27 Hɨrak kisɨsa, te hɨrak Mɨtɨk Iuwe kinɨna, hi hɨre mɨtɨk enuk weinɨk.” 28 Menmen im man meit wit Betani meit menke men pɨnak ein ke mani Jodan kerek Jon kɨkɨri keitai en.

Jisas Nɨkan kɨre Sipsip ke God kaki kakɨsak menmen enum maiu

29 Maain wɨ ham itai kai Jon kɨr Jisas kaknen kakɨrek hɨrak katɨp, “Eiyɨrek! Mɨtɨk ik ek hɨrak kɨre Sipsip ke God. Hɨrak keriuwetek kan in kaki kakɨkrehɨr ke haiu mɨt te hɨrak kakɨsak menmen enum haiu mɨrɨakem. 30 Hɨrak mɨtɨk kerekek kerek nɨpaa hi etpiyek kerek maain kɨkaru kakisɨsa kaknen, hɨrak Mɨtɨk Iuwe kinɨna kentar nɨpaa hɨrak kinɨna kepu ketike God me wɨ miye ap wina wen au. 31 Nɨpaa hi ap hertei hɨrak kakre keimɨn, te hi hɨkɨr d  mɨt har ik ek te hi eteikɨn yi mɨt ne Isrel yi eiyɨrtei hɨrak keimɨn.”

32 Jon katɨp hɨm im em me menmen hɨrak kɨrem. Hɨrak katɨp, “Hi hɨr God Hɨmɨn Yaaik kenke keke nepni kan kɨre hore tapɨ kan kenterik. 33 Hi nɨpaa hepɨtari God kehimɨtanek hɨrak mɨtɨk kerek kakɨkepai, te God keriuweta hi akɨri eiriuwe tɨpar em, hɨrak ketpo, ‘Ti ahɨr God Hɨmɨn Yaaik kakɨnke kaknen kakɨkre mɨtɨk, mɨtɨk ik kerekek kakwet mɨt God Hɨmɨn Yaaik kaku kakreri.’ 34 Hi epei hɨrek, te hi etpi hɨrak Nɨkan ke God.”

Jisas keithis mɨtɨkɨt disaipel tekyaait (4)

35 Teipmen, itai kai Jon wen kepeit mani Jodan ketike mɨtɨkɨt disaipel wiketeret. 36 Hɨrak kɨr Jisas kan ken te hɨrak katɨp, “Mɨtɨk ik hɨrak Sipsip ke God. Hɨrak keriuwetek kan kaki kakɨkaap haiu mɨt.” 37 Mɨtɨkɨt wik temtau Jon katɨp kar e  ik, te hɨrakɨt tises Jisas ten tetikerek. 38 Jisas keweikɨn kɨret tisesik, te hɨrak kitɨwekɨthi, “Yi yayɨr mekam?” Hɨrakɨt tetpɨwek, “Rabai, ti hau heit nein?” (Haiu meweikɨn hɨm Rabai hɨram matɨp Mɨtɨk Iuwe tisa.) 39 Hɨrak katɨp, “Einen eiyɨrem.” Te hɨrakɨt tetikerek tariyakɨt ten tɨr wit kerek hɨrak kewiyen, te hɨrakɨt ten en tetikerek ere wɨtaan (Hɨram epei hɨnkewɨ te hɨrakɨt tetpɨwek menmen im.)

40 Mɨtɨk hak niuk mɨrak Endru hɨrak nɨkik ke Saimon Pita hɨrak mɨtɨk kiutɨp ke mɨtɨkɨt wiketeret hɨrak kemtau hɨm me Jon te hɨrak kises Jisas. 41 Wasenum, mɨtɨk Endru kɨnaaiwɨr Jisas ken kɨnapɨn heiyiuwe kɨrak Saimon, hɨrak ketpɨwek, “Hawɨr epei wɨnapɨn Mɨtɨk Iuwe Mesaia.” (Haiu meweikɨn hɨm Mesaia f  haiu matɨp Krais, Mɨtɨk kerek God kehimɨtanek kakɨkaap haiu mɨt.) 42 Hɨrak ketpɨwek epei au, Endru keithis Saimon keiyɨk ken kɨr Jisas. Jisas kɨrek, hɨrak ketpɨwek, “Ti Saimon nɨkan ke Jon. In ek hi eweikɨn niuk mit mamre Sifas.” (Haiu meweikɨn hɨm hɨram matɨp, “Pita” o “Nan”.)

Jisas kenɨne Filip ketike Nataniel hɨrakɨt tisesik

43 Wɨ ham Jisas kekrit kakno provins Galili. Hɨrak han kitet kakno en te hɨrak kɨnapɨn mɨtɨk Filip ketpɨwek kar ik: “Ti enen eisɨsa!” 44 Filip hɨrak ke wit Betsaida, wit ke Endru ketike Pita. 45 Te Filip kɨnapɨn Nataniel hɨrak ketpɨwek, “Haiu epei mɨnapɨn mɨtɨk kerek nɨpaa Moses kewisɨm mau g  tɨwei mɨrak, hɨrak ketike mɨt profet newisɨm mau tɨwei. Haiu epei mɨnapɨnek, hɨrak Jisas, nɨkan ke Josep ke Nasaret.”

46 Nataniel ketpɨwek, “Menmen mei miutɨp yaaim ap te mamɨke Nasaret mamnen auye!” Filip kewenhi ketpɨwek kar ik: “Ti eno ehɨrek.”

47 Jisas kɨr Nataniel kan kakɨrek, hɨrak katɨp, “Eiyɨrek. Hɨrak mɨtɨk ke Isrel ap kemipɨn au.”

48 Nataniel ketpɨwek, “Ti harkeik te ti herteiya?” Jisas ketpɨwek, “Filip kenɨnut wen au, hi hɨrit kerek ti hau hɨnɨk nu fik ek.”

49 Nataniel ketpɨwek kar ik: “Ti Mɨtɨk Iuwe, ti Nɨkan ke God kerekek. Ti Mɨtɨk Iuwe ehinɨn naanmamrai haiu mɨt ne Isrel.”

50 Jisas ketpɨwek, “Hi hetput hi hɨrit hau hɨnɨk nu fik te me menmen in ti han kiteta hi Mɨtɨk Iuwe a? Hi hetput maain ti ehɨr menmen iuwe minɨn menmen im em.” 51 Te Jisas ketpor, “Hi hetpi werek. Yi maain yayɨr wit ke God kakwep te yi eiyɨr mɨt ensel ne God nanɨniu nanɨkiuwe nanɨntar hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe.”

Copyright information for `AVT