a19:2Lu 23:11
b19:3Jo 18:2219:4Jo 18:3819:6Jo 18:31
c19:7Lev 24:16; Jo 5:18, 18:3119:9Mt 26:62-63, 27:12; Lu 23:919:11Jo 10:18; Ap 2:23; Ro 13:119:12Lu 23:2; Ap 17:7
d19:24Sam 22:1819:25Mt 27:55-5619:26Jo 13:2319:28Sam 22:1519:29Sam 69:21
e19:31Diu 21:22-23
f19:35Jo 21:2419:36Eks 12:46; Nam 9:12; Sam 34:2019:37Sek 12:10; Rev 1:719:38Jo 7:13, 12:4219:39Jo 3:1-2

John 19

Hɨr mɨt en nɨnap natɨp menmen epei au, mɨtɨk Pailat keit Jisas ken nɨmɨn katɨp mɨt nɨrak ne ami hɨr nanwaai nɨpɨn nankɨp. Hɨr nakɨp epei au, hɨr neit waai nekepen nimaak kɨre teperiye nekiun kau paan kɨrak. Epei au, hɨr neit laplap a  mɨre yɨwir neriuwetɨwekem nar ke mɨt iuwe ne gavman neriuwetem, te hɨr nan nitɨtɨweknaan natɨp, “Haiu hanhan mɨtɨk iuwe king kinɨn naanmɨpre mɨt ne Isrel kaku tipmain tipmain enum eik.” Epei au, hɨr nɨwaai his nakɨp.

Epei au, hɨrak Pailat pɨke ken witeik katɨp mɨt en kar ik: “Yi eiyɨmtau. Hi etɨwekhis eiyɨk enen witeik te yi yertei hi epɨtari menmen miutɨp hɨrak kɨrɨakem te hɨrak kaki kakɨnterim.” Hɨrak katɨp epei au, Jisas ketpaan kan witeik keriuwe waai nekepen kau paan kɨrak laplap mɨre yɨwir mau yɨnk kɨrak. Jisas kan witeik, Pailat katɨp, “Yi eiyɨrek. Hɨrak mɨtɨk ik e.”

Mɨt iuwe pris netike mɨt kerek naanmɨpre wɨnak iuwe ke God nɨrek, hɨr nɨnap natɨp nar ik: “Yi eiwenkekik eku nu tentarakɨt. Yi eiwenkekik eku nu tentarakɨt.” Hɨr nɨnap natɨp, te Pailat ketpor, “Yi yaitɨwekhis eiwenkekik eku nu b  tentakakɨt. Hi epɨtari menmen enum hɨrak kɨrɨakem, te hɨrak kaki kakɨnterim.”

Mɨt iuwe ne Isrel natɨp nar ik: “Hɨm lo mekre tɨwei haiu misesim hɨram matɨp hɨrak eki ekɨntar hɨrak katɨp hɨrak Nɨkan ke God.”

Pailat hɨrak kemtau hɨm im, te hɨrak kɨnaain wɨsenum kentar Jisas katɨp hɨrak Nɨkan ke God. Hɨrak kari Jisas keiyɨk kan wɨnak iuwe eik kentar hɨrak han kitet Jisas hɨrak Nɨkan ke God. Te hɨrak kitɨwekhi kar ik: “Ti ekine wit kit keik.” Jisas au, kekintɨp keit. 10 Pailat ketpɨwek, “Ti henmak te ti etpo au? Ti epɨtari hi iuwe te hi esiupenit o hi ewenkekit ehu nu tentarakɨt a?”

11 Jisas ketpɨwek, “Ti iuwe hinɨna hentar God kewisit ti hɨrɨakem. Mɨtɨk kerek keriuweta hi han hau his mit hɨrak kɨrɨak menmen enum wɨsenum. Ti au hɨrɨak enum kike.”

12 Pailat kemtau hɨm im hɨrak han kitet karkeik te hɨrak kaksiupan Jisas. Au, mɨt ne Isrel netpɨwek nar ik: “Ti esiupanek ti ap ekaap mɨtɨk iuwe Sisa keit Rom. Keimɨn katɨp hɨrak mɨtɨk iuwe kinɨn mɨt, hɨrak mɨtɨk enuk kepan ke Sisa.”

13 Pailat kemtau hɨm im, hɨrak keithis Jisas keiyɨk ken witeik kau yeno ke mɨtɨk iuwe masistret keit wit niuk mɨrak “Ya nan” (Mɨt ne Isrel nekine wit ik “Gabata”) 14 Wɨ im hɨram wɨ mɨt ne Isrel nemani menmen me wɨ Pasova kerek hɨr hantewenɨn nɨpaa God kenep mɨt ne Isip te hɨr mɨt ne Isrel au. Wepni kau nɨmɨn iuwe, te Pailat ketpor kar ik: “Yi eiyɨr mɨtɨk iuwe king ki ik e.”

15 Hɨr pɨke nɨnap netpɨwek, “Akɨp! Akɨp! Ti ewenkekik eku nu tentarakɨt.”

Pailat kitorhi, “Mekam? Yi hanhan hi ewenkek mɨtɨk iuwe king ki eku nu tentarakɨt a?”

Mɨt iuwe pris pɨke netpɨwek nar ik: “Sisa kerekek hɨrak mɨtɨk iuwe kaiu. Mɨt han au.”
16 Hɨr natɨp menmen im epei au, Pailat kewet mɨt nɨrak ek te hɨr netɨwekhis neriyaak nen newenkekik kaku nu tentarakɨt. c 

Mɨt hɨr newenkek Jisas kentar nu tentarakɨt

(Mt.27:32-44; Mk.15:21-32; Lu.23:26-43)

17 Mɨt ne ami nɨrak hɨr netɨwekhis, hɨrak kekerɨr nu kɨrak hɨrak keiyɨk ken wit niuk mɨrak “Wit Herwe Paan” kerek mɨt ne Isrel nenewek “Wit Golgota.” 18 Hɨr newenkekik keit ein. Hɨr newenkek mɨtɨkɨt wiketeret tentar nu tentarakɨt tetikerek. Kiutɨp kau ken his yaaim kiutɨp kau ken his henkik, Jisas kekre nɨmɨn. 19 Pailat kewis hɨm mau menmen katɨp mɨt nɨrak hɨr newisɨk kentar nu tentarakɨt. Hɨm mɨrak matɨp mar im: “IK JISAS KE NASARET, MƗTƗK IUWE KE ISREL.” 20 Mɨt yapɨrwe ne Isrel nekine menmen im nentar wit kerek Jisas mɨt newenkekik kau nu tentarakɨt hɨrak menep wit iuwe Jerusalem. Hɨm hɨr newisɨm mekre hɨm me mɨt ne Isrel, hɨm me mɨt Grik metike hɨm me mɨt ne Rom. 21 Mɨt iuwe pris ne Isrel nen natɨp pailat nar ik: “Ti ap ewis mɨtɨk iuwe king ke Isrel au. Ti ewis mɨtɨk ik katɨp hɨrekes mɨtɨk iuwe king ke Isrel.”

22 Pailat pɨke ketpor kar ik: “Menmen hi nepei ewisɨm emɨrem emu!”

23 Mɨtɨkɨt te ami tewenkekik epei au, hɨrakɨt tekyaait teit Jisas klos mɨrak tenkerem tewetakɨtem. Hɨr neit laplap saket nokim mɨrak kerek mɨre miutɨp hɨr mewim au. 24 Te mɨtɨkɨt te ami tatɨp tar ik: “Haiu ap mamwepim au. Haiu emretɨt satu eiyɨk emwɨrem te haiu emɨrem emɨrtei keimɨn kaktɨwem, ti o hi.” Hɨrakɨt tɨrɨak menmen im, te hɨm me God mau tɨwei nɨpaa mɨt profet newisɨm hɨrak mamnen. Hɨm im matɨp mar ik:

  • “Hɨr mɨt nenke klos mai newetan. Hɨr neretɨt Satu me laplap nokim mai.” Te mɨtɨkɨt te ami tɨrɨak menmen im.
25 Jisas miye pɨrak werp wetikewa hi Jon kerek Jisas hanhan keriuwa. 26 Te hɨrak katɨp miye pɨrak, “Mɨte, nɨkan kit kerp in kereptit.” 27 Nepei au, hɨrak katɨp hi mɨtɨk disaipel kɨrak har ik: “Ip e hɨre miye pit.” Me wɨ ik Jisas ketpim ere maain, hɨre wen wau wetikewa wau weit wɨnak kai.

Jisas kaa

(Mt.27:45-56; Mk.15:33-41; Lu.23:44-49)

28 Jisas katɨp epei au, hɨrak kertei hɨrak kɨrɨak menmen yapɨrwe epei au kerek nɨpaa mɨt profet newisɨm mau tɨwei. Menmen miutɨp keremem mau tɨwei. Hɨrak hanhan hɨram mamnen mamɨr nɨpaa mɨt newisɨm, te hɨrak katɨp, “Hi hɨm niu enuk (o mar kewenkɨka hɨm) ehɨm tɨpar mei.” 29 Mɨn kiutɨp kepu tɨpar si enum mekrerek. Mɨt en neit mosong nɨkɨam newenem mekre tɨpar nesenkekim mentar nu d  heneik ke nu hisop (hɨram mɨre mapɨk) hɨr neriuwetem men hɨm mɨrak. 30 Jisas kaam tɨpar si enum. Epei au, hɨrak katɨp kar ik: “Menmen God katɨp hi hɨrɨakem hɨram epei au.” Hɨrak katɨp epei au, hɨrak kitehɨr kaa keriuwet hɨmɨn kɨrak ken.

Mɨtɨk ke ami kan kewɨr yipo keneper hɨrepit me Jisas

31 Mɨt iuwe ne Isrel nen nitehi Pailet hɨrak kaksiuwe mɨt e  nɨrak nanwen hɨt nɨan ne mɨt nau nu tentarakɨt hɨr nani waswas nentar ik ek wɨ kerek mɨt nemani menmen me wɨ Sabat. Hɨr nɨnapen mɨt en wen nanu nanɨt nanɨntar nu tentarakɨt ne wɨ Sabat nentar Sabat im hɨram wɨ Pasova mekrit, hɨram wɨ yaaim holi iuwe. 32 Hɨr nitehi Pailat epei au, hɨrak keriuwet mɨt hɨr nen newen hɨt me mɨtɨk ke his yaaim, mɨtɨk ke his henkik kerek hɨr newenkekikɨt tau nu tentarakɨt tetike Jisas. 33 Hɨr nan nɨr Jisas hɨrak epei kaa, te hɨr ap newen hɨt mɨrak. 34 Mɨtɨk kiutɨp ke mɨt ne ami hɨrak kewɨr yipo kɨrak kakɨp keneper hɨrepit me Jisas te tɨpar metike hemkre mewen. 35 (Hi mɨtɨk kerek hi hɨr menmen im hi hewisɨm mau tɨwei te yi eiyɨrtei Jisas hɨrak Nɨkan ke God. Menmen hi hewisɨm hɨram yaaim. Hi ap hemipɨn au. Hi atɨp werek.) 36 Menmen epei man mɨre hɨm me God mau tɨwei nɨpaa mɨt profet newisɨm hɨram matɨp. Hɨm im matɨp mar im:

  • “Mɨt ap nanwen hemik mei mɨrak miutɨp au.”
37 Hɨm ham mau tɨwei matɨp mar im: “Mɨt nanɨr mɨtɨk kerek nɨpaa hɨrnewɨr yipo nankɨp neneper hɨrepit.”

Mɨtɨkɨt tewis Jisas herwe yɨnk mɨrak mekre han kewen kɨnɨk

(Mt.27:57-61; Mk.15:42-47; Lu.23:50-56)

38 Mɨt nɨrɨak menmen im epei au, mɨtɨk Josep ke wit Arimatia kitehi Pailat hɨrak kakɨnke Jisas herwe yɨnk kɨrak keit nu tentarakɨt. Josep hɨrak kises hɨm me Jisas, te hɨrak kepakɨnem kentar hɨrak kɨnaain mɨt iuwe ne Isrel. Pailat kewenhi, te hɨrak ken keit yɨnk kɨrak keiyɨk ken. 39 Mɨtɨk Nikodimas kerek nɨpaa ken kɨr Jisas ke wɨtaan ken ketike Josep, hɨrak keit 50 kilo me tɨpar me nu wik mɨnɨn yaaim. 40 Hɨrakɨt teit Jisas herwe yɨnk kɨrak, hɨr nesenkekik mekre f  laplap yaaim metike nu tɨpar. Mar im mɨt ne Isrel nemani herwe yɨnk ke mɨt, hɨr newisɨk kekre han. 41 Wit kerek mɨt newenkek Jisas kau nu tentarakɨt, ni mepu menep han kewen kɨnɨk kepu kerek herwe ap mei mɨwaai mekrerek ap nɨpaa ein au. 42 Te hɨrakɨt tewis Jisas herwe yɨnk kɨrak kekrerek tentar wɨ im hɨram wɨ kerek mɨt nemani menmen me wɨ Sabat. Wɨ ham mepeit te hɨrakɨt tɨntatɨn wit hak tewisɨk kekrerek au.

Copyright information for `AVT