a2:211 Ko 6:192:22Lu 25:6-8; Jo 12:16, 14:262:23Jo 7:312:25Mk 2:83:1Jo 7:50, 19:393:2Mt 22:16; Jo 9:16
b3:3Mt 18:3; 1 Pi 1:233:5Esi 36:25, 27; Ta 3:53:6Sam 51:5; Jo 1:133:8Ekl 11:5
c3:11Jo 3:32, 8:263:12Lu 22:673:13Pro 30:4; Ro 10:63:14Nam 21:9; Jo 8:28, 12:32
d3:15Jo 20:313:16Ro 5:8, 8:32; 1 Jo 4:9-10; Jo 3:36, 10:283:17Lu 19:10; Jo 5:22, 12:47; Ap 17:313:18Jo 3:36, 5:243:19Jo 1:5, 9, 8:123:20Ef 5:11-133:22Jo 4:1-2
e3:24Mt 4:123:26Jo 1:26-343:27Jo 19:11, 1 Ko 4:7, Hi 5:43:28Jo 1:20, 23; Mt 11:103:29Mt 9:15

John 3

Jisas ketike Nikodimas tewepnak

Mɨtɨk niuk mɨrak Nikodimas kepu. Hɨrak mɨtɨk hak ke mit ne Farisi kerek hɨr ninɨn nises hɨm me Moses. Hɨrak mɨtɨk iuwe hak ke mɨt kerek ninɨn naanmɨpre mɨt ne Isrel. Wɨtaan ham hɨrak kan kɨr Jisas ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk luwe, haiu mertei God keriuwetit ti han tɨ heteiknai menmen. God kekepit ti hɨrɨak menmen. Mɨt neiyan ap te a  nanrɨak menmen iuwe mamɨr ke tɨ hɨrɨakem taau!” Jisas ketpɨwek kar ik: “Hi hetput hɨm im em hɨram yaaim. Mɨtɨk ap kakweikɨn yaaik kakɨr ke nɨkan miye winaak ek, hɨrak ap te kaku kaktike God taau!”

Nikodimas kitɨwekhi kar ik: “Markeik te mɨtɨk nepei enuk ke mɨtɨk hɨrak pɨke kakre mɨtɨk pipɨak. Hɨrak pɨke kaku kakɨkre tu ke miye pɨrak te hɨre pɨke wawinaak?”

Jisas kewenhi ketpɨwek kar ik: “God ap te kakinɨn naanmampre mɨt ere mɨt han nankɨri nanriuwe tɨpar, God Hɨmɨn Yaaik kakrɨak hɨmɨn kɨr hɨrak yaaik. Mɨtɨk kerek miye winaak, hɨrak kɨre mɨtɨk kerekek. Mɨtɨk God Hɨmɨn Yaaik kakrɨakek hɨmɨn kɨrak hɨrak yaaik, hɨrak kɨre God. Ti ap han kekrit epɨpɨr entar hɨm im hi hetputem me yi yapɨrwe God Hɨmɨn Yaaik ekrekyi hɨmɨn ki hɨrak kakre yaaik. Nɨme mɨniu mepno in mepno ein. Yi yemtau hɨram matɨp, te yi ap yertei hɨram meke nein man, te mamno nein. b  God Hɨmɨn Yaaik hɨrak kɨre nɨme. Haiu mepɨtari karkeik hɨrak kɨrɨak menmen kɨkaap mɨt au.”

Nikodimas kitɨwekhi kar ik: “Mamɨrkeik te menmen im em manmen?”

10 Jisas ketpɨwek, “Ti mɨtɨk iuwe tisa ti hertei menmen yapɨrwe hinɨn mɨt ne Isrel, te ti ap hertei menmen im au a? Menmen mit! 11 Hi hetput werek. Haiu matɨp menmen haiu epei merteiyem, haiu matɨp menmen haiu epei mɨrem. Te yi yeweikɨn sip yewet menmen haiu metpiyem. 12 Hi nepei hetpi menmen me tɨ im e te yi ap han kiketim yisesim au. Te hi hetpi me menmen me wit ke God, mamɨrkeik te yi yayɨmtau menmen hi etpiyem me wit ke God yi yayisesim a? Taauye! 13 Mɨtɨk keiyak ap nɨpaa ken wit ke God heven au. Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk luwe kerekek, hi hɨnaaiwir wit kɨrak hekiuwe han tɨ ik e. 14 Nɨpaa Moses kɨkɨak manpen kau niu keit wit weinɨk mɨt ap newi. Mar im, mɨt nanwenkɨka hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk luwe nanwisa antar nu tentarakɨt. c  15 Te mɨt yapɨrwe kerek nises God, hɨr nanu nantikerek tipmain tipmain enum eik.

16 “God hanhan mɨt ne tɨ ik iuwe te hɨrak keriuwet nɨkan kɨrak kiutɨp kerekek kan tɨ ik. Te neimɨn kerek nanisesik, hɨr ap nani au. Hɨr nanu nanɨt nantike God tipmain tipmain enum eik. 17 God ap kesiuwe hi Nɨkan kɨrak hi han tɨ ik skelim mɨt au. Hi han hahi akaap mɨt ne tɨ ik. 18 Neimɨn nisɨsa hi Nɨkan ke God ap te God skelim hɨr nanɨno si au. Te neimɨn kerek ap nisɨsa hi Nɨkan ke God ehu, hɨrak God epei skelim mɨt in nentar hɨr ap han kitet he Nɨkan kiutɨp kerekek kɨrak ahɨsak menmen enum hɨr nirɨakem. 19 God skelim mɨt kakɨr ik. Hɨm mai yaaim mɨre wepni kɨr, hi han tɨ ik heteikɨn mɨt menmen me God. Te hɨr hanhan menmen enum me tɨ hɨram mɨre wɨtaan toto. Menmen yaaim em me God au. Hir hanhan menmen enum me tɨ nentar hɨr nɨrɨak menmen enum enum. 20 Neimɨn hɨr nɨrɨak menmen enum hɨr nɨre mɨt enun nepan ne menmen yaaim me God. Te hɨr ap nanɨnen nanises hi Nɨkan ke God nanɨntar hɨr nɨnapen hi ewepyapɨr menmen enum hɨr nɨrɨakem. 21 Te neimɨn hɨr hanhan nanrɨak menmen yaaim, hɨr nanɨnen hi Nɨkan ke God kerek hɨm mai yaaim hɨram mɨre wepni te hɨr nanteikɨn mɨt yapɨrwe hɨr nɨrɨak menmen yaaim God katɨp hɨr enrɨakem.”

Jon kewepyapɨr Jisas hɨrak keimɨn

22 Jisas katɨp Nikodimas epei au, Jisas ketike mɨt disaipel nɨrak nɨnaaiwɨr Jerusalem nen wit hak kike ke Judia. Hɨrak kau en ketikeri wɨ ham, hɨr nɨkɨr mɨt miyapɨr neriuwe tɨpar. 23 Jon hɨrak kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar menep tɨ niuk mɨrak Inon, hɨrak menep wit Selim. Hɨrak kɨkɨr mɨt in kentar tɨpar yapɨrwe meitai. d  Mɨt nen nanɨrek te hɨrak kɨkɨri. 24 (Mɨtɨk iuwe King Herot ap kewis Jon kekre wɨnak enuk ke gavman wen au.)

25 Mɨt disaipel han ne Jon netike mɨtɨk hak ke Isrel hɨr nenehan nentar menmen me nɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar nises hɨm mɨt ne Isrel nɨpaa nisesim. 26 Te hɨr nen Jon nitɨwekhi nar ik: “Mɨtɨk luwe, ti han kitet mɨtɨk kerek nɨpaa ketikewit yeit mani Jodan yeit pɨnak eik, kerek ti hatɨp hɨm mɨrak em? Hɨrak epei kɨkɨr in ek, te mɨt yapɨrwe nanɨno nanɨrek.”

27 Jon ketpor, “God keit wit kɨrak Heven ap keriuwet mɨtɨk kiutɨp menmen hɨrak ap kaktɨwem au. 28 Yi hɨras yertei hɨm mai kerek nɨpaa hi hetpim. Hi hatɨp har ik: ‘Hi ap Krais au. God keriuweta te hi hɨnɨn han hewepyapɨrek.’ 29 Mɨtɨk kerek kakɨt mɨte hɨre mɨte pɨrak. e  Jisas hɨrak kɨre mɨtɨk ik. Mɨt nises hɨm mɨrak hɨr nɨre mɨte pɨrak. Mɨtɨk kerek wariyakɨt kɨrak kemtewek hɨrak kaknen ketpɨwek menmen, hɨrak han yaaik kar ke in ek hi han yaaik iuwe. Te hi ap yɨnk enuk hentar mɨt yapɨrwe nisesik au. In ek hi han yaaik iuwe. 30 Hɨrak kakre Mɨtɨk luwe keit niuk iuwe, te hi au hi hɨre mɨtɨk weinɨk.”

31 Jisas kerek keke wit ke God kan tɨ ik hɨrak kinɨn mɨt. Keimɨn hɨrak ke tɨ ik hɨrak mɨtɨk kerekek, hɨrak han kitet menmen me tɨ ik. Hɨrak kerek ke wit ke God hɨrak hɨrak kinɨn menmen yapɨrwe. 32 Hɨrak kewepyapɨr hɨm me menmen hɨrak epei kɨrem, menmen hɨrak apei kemtewem. Hɨrak kewepyapɨrem katɨp mɨt em te mɨtɨk keiyak ap kemtewem kisesim au. 33 Mɨtɨk kerek hɨrak kemtau kises him mɨrak hɨrak keteikɨn mɨt han God hɨrak katɨp hɨm yaaim. 34 Mɨtɨk kerek God keriuwetek hɨrak kakwepyapɨr hɨm me God kentar hɨrak kewetɨwek Hɨmɨn kɨrak Yaaik keneises han kɨrak kekepik kɨrɨakem. 35 God Haai hanhan Nɨkan kɨrak, te hɨrak kewetɨwek menmen yapɨrwe meit his mɨrak. 36 Neimɨn nises nɨkan ke God nanɨt hɨmɨn yaaik kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik. Neimɨn neweikɨn sip newet hɨm me nɨkan ke God, hɨr ap te nanu nanɨt au. God han enuk kakriuweri.

Copyright information for `AVT