a3:31Jo 8:23; 1Jo 4:53:32Jo 3:113:34Jo 1:32; Ap 10:383:35Mt 11:27; Jo 5:20, 10:173:36Jo 3:16-18; 1Jo 5:12; Lu 3:74:1Jo 3:22,26
b4:4Lu 9:524:5Jen 33:19; Jos 24:32
c4:9Ezr 4:1-5, 9:1-10:44; Lu 9:52-534:10Jo 4:26, 7:37-38; Rev 21:64:12Jo 8:534:14Jo 6:35
d4:19Jo 7:40, 9:17; 1Ko 14:24-254:20Diu 12:5-14; Sam 122:1-54:222Kin 17:29-41; Ais 2:3; Ro 9:4-54:242Ko 3:17; Ro 12:1; Fl 3:34:25Jo 1:414:26Mk 14:61-62; Jo 9:37
e4:34Jo 6:38, 17:4
f4:35Lu 10:24:421Jo 4:144:43Jo 4:404:44Mt 13:574:45Jo 2:23

John 4

Jisas ketike mɨte pe Sameria hɨr newepnak

Me wɨ im mɨt ne Farisi kerek ninɨn nises hɨm me Moses nemtau hɨm ham mar im: “Jisas keithis mɨt yapɨrwe te hɨrak kɨkɨri ninɨn Jon.” Te Jisas hɨrekes ap kɨkɨr mɨt au. Hɨr mɨt disaipel nɨrak keriyen nɨkɨri. a  Jisas kertei menmen mɨt ne Farisi hɨr nemtewem, te hɨrak kɨnaaiwɨr provins Judia hɨrak pɨke kepno provins Galili. Te yayiwe hɨrak kitetik ek ken kerekir provins Sameria.

Te hɨrak ken wit hak iuwe ke Sameria niuk mɨrak Saika. Wit ik hɨrak menep tɨ me ni kerek nɨpaa enum eik Jekop epei kewet nɨkan kɨrak Josep em. Hei ke mɨt hɨr nanmɨan tɨpar keit in kerek nɨpaa maam ke Isrel hɨrak kekinɨk. Jisas hɨt mekek te hɨrak kau menep hei kerekek. Wepni nepei kan kau nɨmɨniuwe. Jisas kau en, mɨte hap pe Sameria wan waumɨan tɨpar. Te Jisas kitɨwehi, “Ti eweto tɨpar mei ehɨm.” b  (Hɨr mɨt disaipel ne Jisas epei nen wit eik nanwɨr pewek nanɨt menmen me hɨr nanɨm.) Mɨte pe Sameria wewenhi watɨp, “Ti mɨtɨk ke Isrel, hi mɨte pe Sameria. Kenmak te ti hitauhi tɨpar te ti ehɨm a?” (Mɨt ne Isrel ap te nanɨt menmen me Sameria mɨre tɨkenup wenkepye kerek naam menmen nekrerem em au. Hɨr han kitet God kaktɨp hɨr enun nanɨnterim.)

10 Jisas ketpɨwe, “Ti ertei werek menmen God kakweti yi mɨt em, ti hertei hi keimɨn hi hituthi, ‘Ti eweto tɨpar mei ehɨm’, te ti etpo, ‘Ti eweto tɨpar mei yaaim mamu mamɨt tipmain tipmain enum eik.’” 11 Mɨte watɨp war ik, “Mɨtɨk Iuwe, ti ap heit menmen me tɨpar. Hei ke tɨpar ik hɨrak kesikekre. Te ti ehɨt tɨpar yaaim mamkaap haiu mɨt mamu werek tipmain tipmain enum eik ehɨt nein? 12 Nɨpaa maam nɨpu kaiu Jekop kewetei hei ik. Hɨrak nɨpaa ketike nɨkerek, sipsip, bulmakau mɨrak, hɨr naam tɨpar im em. Ti are iuwe hinɨn maam kaiu Jekop?” 13 Jisas kewenhi katɨp, “Mɨt yapɨrwe nanɨm tɨpar im em maain hɨr pɨke hɨm niu enuk (o mar kakwenkɨkor hɨm) nanɨm tɨpar meiyam. 14 Te neimɨn nanɨm tɨpar kerek hi ewetɨrem, maain hɨr ap te hɨr pɨke hɨm niu enuk (o mar kakwenkɨkor hɨm) au. Tɨpar kerek hi ewetɨrem hɨram mamre tɨpar mamɨkre han kɨr mamu mamɨt mamkaap mɨt nanu werek werek tipmain tipmain enum eik.”

15 Hɨre pɨke witɨwekhi war ik: “Mɨtɨk Iuwe, ti eweto tɨpar mei im em. Te hi ap pɨke hɨm niu enuk (o mar kakwenkɨkor hɨm) au. Te maain hi ap pɨke anen in amɨan tɨpar mei au.”

16 Jisas ketpɨwe, “Ti eno enɨne mɨtɨk kit te ti pɨke enen in.”

17 Mɨte watɨp, “Hi ap heit mɨtɨk au.” Jisas ketpɨwe, “Ti hatɨp ti mɨtɨk au. Ti atɨp werek. 18 Nɨpaa ti heit mɨkaan nar hispɨnak (5). In ek mɨtɨk ti hau hetikerek hɨrak ap mɨtɨk kit. Ti epei hatɨp werek.” c 

19 Hɨre wetpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe, hi hertei ti hɨre mɨtɨk profet. 20 Maamrer nai ne Sameria nises God newenɨpiyek neit mɨniu (o neiyɨp) ik ek. Te haiu emwenɨpi God emeitak. Te yi mɨt ne Isrel yatɨp wit iuwe Jerusalem hɨrak yaaik kerekek. Wit hak au.”

21 Jisas ketpɨwe, “Mɨte, ti ehises hɨm mai. Maain wɨ ham mamnen te yi mɨt ne tɨ yaiwenɨpi niuk me Haai kai yayɨt mɨniu (o neiyɨp) ik au, o yayɨt wit iuwe Jerusalem au.”

22 Jisas ketpɨwe, “Yi mɨt ne Sameria ap yertei werek keimɨn yi yisesik yewenɨpiyek. Haiu mɨt ne Isrel mertei werek keimɨn haiu misesik mewenɨpiyek. Menmen God hɨrak kɨrɨakem keithis mɨt miyapɨr hɨr nisesik, hɨrak kewetaiyem. 23 Wɨ epei mamnen menep te mɨt kerek hɨr yaain nises God Haai, hɨr nanwenɨpiyek neriuwe han kɨr. Te mɨt nar ik God Haai hanhan hɨr enisesik enwenɨpiyek. 24 God hɨrak Hɨmɨn Yaaik kerekek. Hɨr mɨt hɨr newenɨpi niuk mɨrak, hɨr enises menmen yaaim enwenɨpiyek enriuwe hɨmɨn kɨr yaaik.”

25 Te mɨte wetpɨwek, “Hi hertei maain mɨtɨk Mesaia kerek God kehimɨtanek kaknen, hɨr mɨt nenewek Krais, maain hɨrak kaknen hɨrak kakɨtpai menmen yapɨrwe.”

26 Jisas ketpɨwe kar ik: “Hi kerekek hi atɨp etikewit hi Krais.”

27 Hɨrak katɨp kar ek, hɨr mɨt disaipel nɨrak hɨr nɨrek katɨp ketike mɨte hap, hɨr han kitet yapɨrwe. Te in ek mɨtɨk keiyak ap kitɨwehi kar ik: “Ti ehɨt mekam?” O hɨr nitɨwekhi, “Kenmak te ti hatɨp hetikerep?”

28 Hɨre wɨnaaiwɨr heurek ke tɨpar mɨre, hɨre pɨke wen wit iuwe eik, te hɨre wen watɨp mɨt yapɨrwe. 29 Hɨre wetpor, “Yi einen eiyɨr mɨtɨk ik. Hɨrak ketpo menmen yapɨrwe kerek hi nɨpaa hɨrɨakem. Hɨrak mɨtɨk Mesaia kerek God kehimɨtanek kakɨkaap haiu mɨt?” 30 Hɨre wetpor, te hɨr nɨnaaiwɨr wit ek nen nanɨr Jisas. d 

31 Mɨte wen wit kɨre eik, mɨt disaipel natɨp Jisas, “Mɨtɨk Iuwe, ti ehɨm menmen.”

32 Te Jisas ketpor, “Hi menmen mai yi ap yerteiyem hi hahɨm.”

33 Mɨt disaipel nɨrak hɨras natɨp nar ik: “Mɨtɨk keiyak ketɨwek menmen keiyɨm kan o?”

34 Jisas ketpor, “Menmen mai mar im: Hi hises hɨm me Haai hɨrak nɨpaa keriuweta te hi han. Hi arɨak wok mɨrak enemtɨn hɨram mar ke menmen hi ahɨm.” 35 Yi mɨt yatɨp yar ik: “Wenke tekyaait (4) ere wɨ mamnen te haiu mamket menmen mau ni. Hi hetpi. Yi eiwaainaan heriyai heriyai eiyɨr ni werek werek. Teket epei me yaaim te e  yi eiketim mamnen. 36 Mɨtɨk hɨrak kerek epei keit menmen, hɨrak keit pewek hɨram mamu werek. Hɨram mar ke hɨrak kari han ke mɨt hɨr enises hɨm me God te hɨr enu enɨt tipmain tipmain enuk eik. Mɨtɨk kerek kamɨr ni hɨrak ketike mɨtɨk kerek keit menmen me ni hɨrakɨt han yaaik tekiyakɨt. Mɨt han natɨp mɨt hɨm me God netike mɨt hɨr nari han ke mɨt hɨr nises hɨm me God hɨr nɨre mɨtɨkɨt wik it. 37 Mar ek te hɨm im hɨram yaaim. ‘Mɨtɨk kiutɨp kamɨr menmen, maain mɨtɨk hak kakɨketim.’ 38 Nɨpaa hi eriuweti yi yen yari han ke mɨt hɨr nises hɨm me God yar ke mɨtɨk kakɨt menmen epei me yaaim meit ni eim. Nɨpaa yi ap yen yetpor menmen, te yi yɨkɨak han kɨr te hɨr nanises hɨm me God. Mɨt han keriyen nɨrɨak menmen im. Te in ek yi yɨkaap mɨt hɨr nanises hɨm me God.”

39 Maain mɨt yapɨrwe ne wit kike Saika ke provins Sameria nises Jisas nentar hɨr nemtau hɨm me mɨte hɨre epei wetpor, “Hɨrak ketpo menmen yapɨrwe nɨpaa ein hi hɨrɨakem.” 40 Te mɨt ne Sameria nan nɨr Jisas hɨr netpɨwek eku ektikeri. Te hɨrak kau ketikeri neit wit eik wɨ wik.

41 Mɨt han yapɨrwe hɨr nemtau hɨm mɨrak te hɨr nisesik.

42 Te hɨr natɨp mɨte, “In ek haiu memtau hɨm mɨrak te haiu misesim. Haiu ap misesim mentar menmen nɨpaa ti etpaiyem au. Haiu hɨras memtewem te haiu han kitet hɨrak Mɨtɨk Krais kerek God keriuwetek kaknen kakɨkaap haiu mɨt miyapɨr ne tɨ.”

Jisas kɨkaap nɨkan ke mɨtɨk iuwe ke gavman

43 Wɨ wik epei au, Jisas kɨnaaiwɨr wit ik hɨrak ken Galili.

44 Jisas hɨrekes epei katɨp, “Mɨtɨk profet niuk mɨrak iuwe meit wit kɨrak au.” 45 Te wɨ Jisas epei ken kiun provins Galili, mɨt nau en netpɨwek, “Ti yaaik ti han.” Hɨr netpɨwekem nentar hɨr hɨras nɨpaa nen nɨr menmen me wɨ Pasova neit Jerusalem me wɨ mɨt nererik han tewenɨn God nɨpaa kenep mɨt ne Isip hɨr naa. Te hɨr epei nɨr menmen yaaim f  hɨrak kɨrɨakem keit ein. 46 Epei au, Jisas pɨke ken wit Kena ke provins Galili, wit kerek nɨpaa hɨrak keweikɨn tɨpar weinɨm mɨre tɨpar wain. Mɨtɨk iuwe ke gavman keit Kapaneam kau in. Nɨkan kɨrak hɨrak kɨnap. 47 Hɨrak kemtau Jisas epei kɨnaaiwɨr provins Judia kan Galili, te hɨrak ken kɨrek kitɨwekhi eknen ekɨkaap nɨkan kɨrak kɨnap. Nɨkan kɨrak epei menep kaki. 48 Jisas ketpɨwek, “Yi ap yɨr menmen iuwe hi arɨakem, te yi ap eiyɨmtau hɨm mai eiyisesim au.”

49 Mɨtɨk iuwe ke gavman ketpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe, ti esiukɨn, o au en, nɨkan kai kaki.”

50 Jisas ketpɨwek, “Ti eno! Nɨkan kit kaku werek.” Mɨtɨk ik kemtau hɨm me Jisas kisesim te hɨrak kɨnaiwɨrek ken. 51 Hɨrak kepno wɨnak kɨrak, mɨt kerek nerekyɨwek menmen hɨr nan newenek yayiwe hɨr netpɨwek, “Nɨkan kit epei kɨre yaaik.”

52 Hɨrak kitorhi, “Kewaai meruri nɨkan kai hɨrak kɨre yaaik?” Hɨr netpɨwek, “Nepɨp wepni kau nɨmɨniuwe hɨrak yɨnk sisi epei au meit.” 53 Te haai kertei me nepɨp wepni kau nɨmɨniuwe, Jisas ketpɨwek nɨkan kaku werek. Te hɨrak ketike mɨte nɨkerek nɨrak hɨr nises hɨm me Jisas.

54 Menmen im hɨram menmen yaaim wik hɨrak kɨrɨakem me wɨ hɨrak kɨnaaiwɨr Provins Judia ken kiun provins Galili.

Copyright information for `AVT