a4:46Jo 2:1-114:47Mt 8:5-64:48Jo 2:18; 1Ko 1:224:50Mt 8:13; Mk 7:294:53Ap 16:14-15,314:54Jo 2:11,23
b5:8Mt 9:65:9Jo 9:145:10Nie 13:19; Jer 17:21; Lu 13:145:14Jo 8:11
c5:16Mt 12:145:17Jo 9:45:18Mt 26:4; Jo 7:1,30, 10:30,335:19Jo 5:30, 8:285:20Jo 3:355:21Ro 4:17; Ef 2:5; Jo 11:255:22Jo 3:17; 5:27; 9:39; Ap 10:425:23Fl 2:10-11; 1Jo 2:23
d5:24Jo 3:15-18, 8:51; 1Jo 3:145:25Mt 8:22; Ef 2:5-65:26Jo 1:45:27Jo 5:225:29Dan 12:2; Mt 16:27; Jo 6:40; Ap 24:155:30Jo 5:19, 6:385:31Jo 8:13-145:32Jo 5:36-37; 1Jo 5:9
e5:34Jo 1:19-34, 3:27-305:36Jo 3:2, 10:25,38; 14:115:37Mt 3:17; Jo 5:32, 8:185:38Jo 6:295:39Lu 24:27,44; Ap 13:27; 2Ti 3:15-17; 1Pi 1:10-115:43Mt 24:55:44Jo 12:435:45Diu 31:26-27

John 5

Jisas kɨkaap mɨtɨk hak kɨnap hɨrak kɨre yaaik keit wan werweik ke Betesda

Jisas kɨkaap nɨkan ke mɨtɨk iuwe epei au, wɨ ham kerek mɨt ne Isrel nererik naam menmen epei man. Te Jisas pɨke a  ken Jerusalem. Meit Jerusalem menep weipɨr iuwe ke sipsip, wanwerweik iuwe kɨwaairi. Mɨt natɨp hɨm Hibru hɨr nenewek Betesda. Menep wan werweik kerekek mɨt newep weisaak hispɨnak (5) te mɨt nɨnapen wepni o hawɨ te hɨr nɨsawɨn newim. Mɨt miyapɨr yapɨrwe kerek hɨr nɨnap hɨr nɨwaairi. Hɨr mɨt han nanamɨr toto, mɨt han his hɨt mɨn enum, mɨt han his hɨt epei maa. Wɨ ham mɨtɨk ensel ke Mɨtɨk Iuwe God kenke kan wan kerekek te hɨram tɨpar mɨtanɨk. Tɨpar mɨtanɨk nepei au, mɨtɨk kinɨn kakɨkwe kakno kakɨkre tɨpar, hɨrak kakre yaaik. Mɨtɨk kiutɨp kau weisaak nɨpaa hɨrak kɨnap ere 38 tito. Jisas kɨr mɨtɨk ik kɨpwaai en, hɨrak kertei hɨrak kɨnap kɨwaai wɨ yapɨrwe, te Jisas ketpɨwek kar ik: “Ti hanhan ti pɨke are yaaik a?”

Mɨtɨk ik kerek kɨnap hɨrak ketpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe, kerek tɨpar mɨrirɨr, hi ap mɨt nei nekina newisa hekre tɨpar au. Hi hɨrekes eno, mɨt han hɨr nɨnatɨn nan ninɨna.”

Jisas ketpɨwek, “Ti ekrit ehɨrp ehɨt yeno mit eiyɨm eno.” Wasenum hɨrak mɨtɨk kɨnap ek hɨrak kɨre yaaik. Hɨrak keit yeno mɨrak keiyɨm ken.

Wɨ im hɨram wɨ Sabat.
10 Mɨt iuwe ne Isrel nɨr mɨtɨk ik kemerɨr yeno mɨrak te hɨr nenerek netpɨwek, “Petepin hɨram wɨ Sabat. Wɨ im em ti ap emerɨr yeno mit emɨt!” 11 Hɨrak kewenhi ketpor, “Hɨrak mɨtɨk kerekya hi hɨre yaaik ketpo, ‘Ekin yeno mit eiyɨm ekrit eno.’”

12 Hɨr nitɨwekhi, “Keimɨn hɨrak ketput ti ekin yeno mit eiyɨm ekrit eno a?” 13 Mɨtɨk kerek Jisas kekepik ap kertei hɨrak keimɨn kentar Jisas kɨnaiwɨrek ken ek, mɨt yapɨrwe nererik neit wit eik e.

14 Maain Jisas kɨnapɨnek keit wɨnak iuwe ke God hɨrak ketpɨwek, “Ti epei hɨre yaaik. Ti ap pɨke hanhan ehises menmen enum te menmen ham iuwe enum mamnen mamwit.” 15 Hɨrak ketpɨwek epei au, mɨtɨk ik ken katɨp mɨt b  iuwe ne Isrel kar ik: “Mɨtɨk kerekek kerekya hi yaaik hɨrak Jisas.”

16 Hɨrak ketpor Jisas kekepik te mɨt iuwe ne Isrel hɨr ninɨn nɨrɨak Jisas enum nentar hɨrak kɨkaap mɨtɨk enuk kɨnap iuwe hɨrak kɨre yaaik me wɨ Sabat (kerek mɨt nɨrɨak menmen au. Hɨr nau weinɨm.) 17 Hɨr natɨp Jisas enum nenerek, te hɨrak ketpor, “Hekrit hekrit Haai kai kɨrɨak menmen, te hi arɨakem har ke hɨrak kɨrɨakem.”

18 Hɨm im kerek Jisas ketpim mɨrɨak mɨt iuwe ne Isrel han enuk iuwe te hɨr hanhan nanɨnep Jisas kaki. Hɨr hanhan nankɨp kentar hɨrak kɨkaap mɨtɨk ke wɨ Sabat kerekek au. Hɨr han enuk nankɨp nanɨntar hɨrak katɨp God hɨrekes Haai kɨrak, te hɨrak kɨrɨak hɨrekes iuwe kɨre God Haai.

God kehimɨtan nɨkan kɨrak hɨrak iuwe kɨrɨak menmen mɨrak

19 Mɨt iuwe ne Isrel nenerek, te Jisas ketpor, “Hi etpi hɨm yaaim! Hi Nɨkan ap te hi hɨrekes arɨak menmen mei weinɨm me han kai au. Hi hɨrɨak menmen mamɨr ke hi hɨr Haai kai kɨrɨakem. Haai kai kɨrɨak menmen, hi herteiyem te hi hɨrɨakem. 20 Haai hɨrak hanhan keriuwa hi Nɨkan kɨrak, hɨrak keteikno menmen iuwe hɨrak kɨrɨakem. Maain hɨrak kakteikno menmen iuwe minɨn menmen hi epei hɨrɨakem te yi yapɨrwe han kakɨkrit kakriuwerem. 21 Hɨram mar ke Haai kɨkɨan mɨt kerek epei naa ek te hɨr pɨke nekrit nau, te hi nɨkan kɨrak ehises han kai awis hɨmɨn yaaik kaku kakɨkre han ke mɨt kerek hi hanhan hewisɨk kakɨkre han kɨr. 22 Haai kai hɨrekes ap skelim mɨt au. Hɨrak kewisa hi Nɨkan kɨrak hi ekrehɨr kɨrak hi skelim mɨt. 23 Te mɨt yapɨrwe nanwenɨpi niuk me hi Nɨkan mamɨr ke hɨr newenɨpi niuk me Haai kai. Mɨt kerek ap newenɨpi niuk me hi Nɨkan, c  hɨr ap nanwenɨpi niuk me Haai kai kerek keriuweta hi han in.

24 “Hi hetpi hɨm yaaim. Neimɨn nemtau hɨm mai hɨr nisesim, te hɨr nanises hɨm me hɨrak kerek keriuweta hi han in, te hɨr nanɨt hɨmɨn yaaik kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik. Hi ap te skelim mɨt au. Hɨr nepei nɨnaaiwɨr menmen enum, hɨr neit hɨmɨn yaaik nanu werek. 25 Hi hetpi hɨm yaaim. Wɨ kerek nɨpaa God kehimɨtanem hɨram epei man, te mɨt nɨpaa naa hɨr nanɨmtau hɨm me hi Nɨkan ke Mɨtɨk Iuwe God. Te neimɨn nanɨmtewem, hɨr nanɨt hɨmɨn yaaik nanu werek. 26 God Haai hɨrak kaki au. Hɨrak Haai ke menmen mamkaap menmen yapɨrwe mamu mamɨt. Te hɨrak keweto hi Nɨkan kɨrak menmen te hi ap hahi au. Hi hetenen menmen im te hi akaap mɨt miyapɨr te hɨr nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik. 27 Hɨrak kewisa hi Iuwe hi skelim mɨt hentar hi Mɨtɨk ke wit kɨrak. 28 Yi ap han kekrit ke menmen im epei au emɨt. Wɨ mamnen te mɨt kerek nɨpaa naa mɨt newisi nekre hei nanɨmtau hɨm me hi Nɨkan ke Mɨtɨk Iuwe. 29 Te hɨr nanɨnaaiwɨr hei, hɨr nanɨtpaan nanɨnen witik. Neimɨn kerek nɨpaa nɨrɨak menmen yaaim e, hɨr nanɨkrit nanu nanɨt. Te mɨt nipaa nɨrɨak enum, hɨr nanɨkrit nanɨno si enum.

Menmen mewepyapɨr Jisas hɨrak mɨtɨk God keriuwetek kan

30 “Hi ap hɨrɨak menmen hises han kai au. Menmen hi hemtau God ketpewem te hi hisesim skelim mɨt ariuwerem. Hi skelim mɨt werek werek hentar hi ap hises han kai. Hi hises han ke God kerek keriuweta te hi han tɨ ik e. 31 Te hi kerekek etpi menmen me hi hɨrekes yi han kitet hi hemipɨn. 32 Mɨtɨk kiutɨp kepu kewepayapɨr hɨm mai. Hi hertei d  hɨm im hɨram matɨp mɨt me hi hɨram hɨm yaaim. 33 Yi nɨpaa yesiuwe mɨt hɨr nen nɨr Jon nitɨwekhi menmen, te hɨrak ketpi hɨm im me hi hɨram yaaim. 34 Hi ap han kitet yapɨrwe me mɨtɨk hɨrak kewepyapɨr niuk mai au. Hi hetpiyem te yi eiyɨrteiyem eiyises hɨm mai te God kakɨkepi yi eiyu eitikerek eiyu werek werek. 35 Jon hɨrak kɨre si keteikni yayiwe, hɨrak keteikni menmen me God. Me wɨ hɨrak kepu yi hanhan yisesik. 36 Menmen ham minɨn hɨm nɨpaa Jon ketpim me hi. Hɨram im. Menmen yaaim haai kai ketpo hi hɨrɨakem. Menmen ham nɨpaa hi hɨrɨakem, hɨram meteikɨn mɨt miyapɨr te hɨr nertei Haai kai God keriuweta te hi han in. 37 Haai kerek keriuweta hi han in, hɨrak kewepayapɨr ketpi hi keimɨn. Te yi ap yemtau hɨm mɨrak au. Yi ap nɨpaa yɨr ninaan mɨrak au. 38 Hɨm mɨrak ap mau mekre han ki. Yi ap yemtau hɨm me hɨrak Mɨtɨk Iuwe kerek keriuweta hi han tɨ ik. 39 Yi han kitet hɨm me God mau tɨwei, yi yekinaam te yi han kitet hɨram mamkepi yi eiyu eitike God, God kakweti hɨmɨn yaaik te yi eiyu tipmain tipmain enum eik. Te hɨm im yi yekinaam hɨram matɨp me hi! 40 Te yi yɨnapen eiyɨmtau hɨm mai te hi akepi yi eiyɨt hɨmɨn yaaik te yi eiyu eiyɨt tipmain tipmain enum eik. 41 Hi ap hanhan mɨt nanwenɨpi niuk mai nantɨp hi yaaik. Hɨram menmen weinɨm. 42 Te hi hertei yi mɨt yi yɨre mekak. Yi ap hanhan God yekre han ki au. 43 Hi han hekrehɨr ke Haai kai, te yi ap yises hɨm mai au. Mɨt han ne tɨ hɨr nanɨnen netpi hɨr mɨt iuwe, yi yemtau hɨm mɨr yisesim. Te yi ap yemtau hɨm mai au! 44 Yi mɨt hanhan yaiwenɨpiyan niuk mi, te yi yɨnapen Mɨtɨk Iuwe kiutɨp hɨrak God hɨrak kakwenɨpi niuk mi kakɨtpi yi yaain. Yi han kitet menmen im hɨram weinɨm. Yi ap hanhan hɨrak kaktɨp yi yaain, te yayɨrkeik te yi hanhan eiyises hɨm mai? 45 Yi ap han ekitet hi esiuwi hɨm hatɨp Haai kai me menmen yi yɨrɨakem. Au, hɨm kerek Moses kewisɨm mau e  tɨwei kerek yi yekinaam han kitet hɨram mamkepi te God kaktɨp yi yaain, hɨram mamsiuwi hɨm. 46 Yi yises hɨm me Moses werek werek, te yi eiyises hɨm mai yentar hɨrak kewis hɨm me hi. 47 Te yi ap yises hɨm Moses kewisɨm mau tɨwei, te yi ap eiyises menmen hi hetpiyem au!”

Copyright information for `AVT