a5:46Diu 18:15; Ap 3:225:47Lu 16:316:4Jo 2:13
b6:14Diu 18:15; Jo 5:46
c6:15Jo 18:36; Mt 14:236:23Jo 6:11
d6:26Jo 6:11-126:27Jo 4:14; 6:48-586:291Jo 3:236:30Mt 16:1; Jo 2:186:31Eks 16:14-15; Nam 11:7-9; Sam 78:246:34Jo 4:156:35Jo 4:14, 6:48-58
e6:36Jo 20:296:37Jo 17:6-8; Mt 11:286:38Mt 26:39; Jo 4:346:39Jo 10:28-29, 17:126:40Jo 11:246:42Mt 13:556:44Jo 6:656:45Ais 54:136:46Jo 1:186:47Jo 3:15-16
f6:48-49Jo 6:35,586:56Jo 15:4-5; 1 Jo 3:24
g6:62Jo 3:13; Ap 1:9-116:632 Ko 3:66:64Jo 13:116:65Jo 6:446:69Mt 14:33, 16:16; Mk 1:24; Jo 1:49

John 6

Jisas kewet mɨt yapɨrwe nar 5,000 menmen hɨr naam

(Mt.14:13-21; Mk.6:30-44; Lu.9:10-17)

Jisas ketpor menmen im epei au, hɨrak ken kerekir wan iuwe ke Galili (kerek mɨt nenewek niuk ham Wan ke Taibirias). Mɨt yapɨrwe nises Jisas nentar hɨr nɨpaa nɨr menmen iuwe hɨrak kɨrɨakem kɨkaap mɨt nɨnaap. Mar ik te hɨr nisesik. Jisas ken kɨniu mɨniu wank ken kau ketike mɨt disaipel nɨrak. Wɨ Pasova man menep. Hɨram wɨ kerek mɨt ne Isrel nererik naam menmen han tewenɨn wɨ nɨpaa God kenep mɨt ne Isip, kɨkaap mɨt ne Isrel. Jisas kerenaan kɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe nan nɨrek. Te hɨrak katɨp Filip, “Haiu mamɨt niu o bret mamɨt nein te haiu mamwet mɨt miyapɨr em hɨr nanɨm?” (Jisas katɨp mɨtɨk Filip hɨm im em te hɨrak kakri han kɨrak kakises mekam. Jisas epei kertei menmen hɨrekes kakrɨakem.)

Filip kewenhi ketpɨwek kar ik: “Haiu mewɨr 200 kina mamɨt niu o bret meriuwerem hɨram ap werek te mɨt in nanɨm kike kike au.” Disaipel ke Jisas niuk mɨrak Endru, hɨrak nɨkik ke Saimon Pita hɨrak katɨp Jisas kar ik: “Mɨtɨk pipɨak ik e keit bret bali mar hispɨnak (5) metike saauk wik. Te hɨram ap iuwe me mɨt yapɨrwe nar ik.” a 

10 Jisas ketpor, “Yi eiwen mɨt miyapɨr enu tɨ. Yenkis yapɨrwe meit in.” Te mɨt 5,000 hɨr yapɨrwe keriyen nererik nau yenkis keremem nau tɨ.

11 Hɨr nau tɨ epei au, te Jisas keit bret keiyɨm kitehi God, te hɨrak kewenem keketim kewet mɨt nɨrak em hɨr newet mɨt miyapɨr em. Epei au, hɨrak keit saauk kewepim kewetɨrem kar ke nepei ein hɨrak kewetɨr bret bali, te hɨrak kewet mɨt menmen mar ke hɨr hanhanem. 12 Hɨr epei naam tu iuwe, Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak kar ik: “Eikinen yinam yinam mɨt ap naam. Hi hɨnapen hɨr nanwɨsim mamu tɨ. Yi ap eiwis mei kike mamu au.” 13 Hɨrak katɨp epei au, hɨr nekorɨrim (o nekurerim) ere epei au mesi, te hɨr nemi mekre tanɨk mar hiswiyen wik (12) meke bret hispɨnak (5) nɨpaa Jisas ketɨwem kewet mɨt em hɨr naam. 14 Mɨt miyapɨr nɨr menmen yaaim Jisas kɨrɨakem te hɨr natɨp, “Hɨram hɨm yaaim. Mɨtɨk ik hɨrak profet ik ek kaknen tɨ.” b  15 Jisas kertei hɨr hanhan nantenenik nanɨhimɨtanek hɨrak mɨtɨk iuwe king kɨr hɨrak kaku kakinɨn naanmɨpror. Te hɨrak kɨnaiwɨri hɨrak kerekek pɨke ken mɨniu (o neiyɨp) eik.

Jisas ken kitet wan keke niu

(Mt.14:22-23; Mk.6:45-52)

16 Me hɨnkewɨ disaipel ne Jisas hɨr nekiuwe nen wan eik.

17 Hɨr nehɨn nɨniu nekre bot newik nerekir wan nanɨno pɨnak ein. Hɨr nen Kapaneam. Nepei au wɨtaan, te Jisas ap kan kiunor wen au. 18 In ek nɨme iuwe mɨniu te wan kewenɨn iuwe.

19 Hɨr neit niu mɨrak neiyɨk nari wan ere 5 o 6 kilomita nau nɨmɨn, hɨr nɨr Jisas kitet wan kitet tɨpar keke niu ken menep bot. Hɨr nɨrek te hɨr nɨnaain. 20 Te Jisas ketpor, “Hi kerekek han. Yi ap einaain.” 21 Hɨrak ketpor te hɨr han yaaik netɨwekhis kɨniu ketikeri nekre bot. Te wasenum bot kepno menep wit hɨr hanhan nanɨnori.

Hɨr mɨt miyapɨr nɨnatɨn Jisas

22 Hekrit eik, mɨt miyapɨr hɨr wen nepeit wan pɨnak eik, hɨr nertei nepɨp bot ap keiyak kepu au. Kiutɨp kerekek kepu, Jisas ap kau ketike disaipel au. Hɨr disaipel keriyen nekre bot ik ek te hɨr nen. 23 Te bot ham me Taibirias man menep wit kerek Jisas kewetɨr bret hɨr naam newi. 24 Mɨt yapɨrwe nɨr Jisas hɨrak ap ketike mɨt disaipel ap nau, te hɨr nehɨn nekre bot hak, hɨr nen Kapaneam nɨnetnɨwek.

Jisas hɨrak kɨre bret yaaik kɨkaap mɨt hɨr nanu werek

25 Maain mɨt nɨnapɨn Jisas keit wan pɨnak ein epei au, hɨr netpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe, hewaai meruri te ti han in a?” c 

26 Jisas kewenhi ketpor, “Hi hetpi werek. Yi yɨnyetno yentar yi epei yaak bret ere tu iuwe. Yi ap han kitet menmen yaaim iuwe hi hɨrɨakem au. 27 Yi ap hanhan yayɨt menmen me yayɨm keremem hɨram mamɨwaank au ekɨt! Yi hanhan eiyɨt menmen yaaim hɨram mɨre menmen me yi eiyɨm, hɨram mamkepi te yi yayɨt hɨmɨn yaaik ke kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik. Menmen im hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe awetiyem hentar God Haai kɨrɨak menmen keteikɨn mɨt hɨrak keriuweta hi hɨrɨak menmen mɨrak.”

28 Hɨrak ketpor hɨm im, te hɨr nitɨwekhi natɨp nar ik: “Haiu emrɨak mekam te haiu emrɨak menmen God han yaaik keriuwerem?”

29 Jisas kewenhi ketpor, “Menmen yi yɨrɨakem God han yaaik keriuwerem hɨram im. Yi eiyises hɨm me hi Mɨtɨk kerek God keriuweta hi han tɨ ik.”

30 Hɨr newenhi natɨp, “Ti erɨak mekam iuwe te haiu emɨrem te haiu emises hɨm mit a? 31 Maamrer naiu naam menmen niuk mɨram mana neit wit weinɨk mɨt ap newi en. Hɨm me God matɨp Moses kewetɨr menmen meke wit ke God hɨr naam.”

32 Jisas ketpor, “Hi hetpi werek. Moses kewetɨr menmen au. Haai kai kewetɨrem. Menmen me nɨpaa hɨram ap bret yaaim mamkaap hɨmɨn ki au. In ek Haai kai kerekek keweti menmen yaaim me wit kɨrak, hɨram yaaim mɨre bret mamkaap hɨmɨn ki kaku werek. 33 Bret God kewetiyek ek, hi Jisas kerek heke wit ke Mɨtɨk Iuwe han hi bret ik. Hi aweti hɨmɨn yaaik kaku kakɨkri tipmain tipmain enuk eik.” 34 Hɨr nitɨwekhi nar ik: “Mɨtɨk Iuwe, ti ewetai bret kit eknen in ere tipmain tipmain enum eik.”

35 Jisas ketpor, “Hi hɨrekes hɨre bret hɨkaap mɨt nanu nanɨt hɨmɨn yaaik. Hɨr neimɨn nanisɨsa te hɨr ap nɨnpɨ mamɨn. Neimɨn hɨr nanisɨsa ap te hɨm niu enuk (o mar kakwenkɨkor hɨm) hanhan nanɨm tɨpar mei au. d  Neimɨn hɨr nanisɨsa ap te hɨm niu enuk (o mar kakwenkɨkor hɨm) hanhan nanɨm tɨpar mei au.

36 “Hi hetpi yi epei yɨra te yi ap yises menmen hi etpiyem.

37 Mɨt neimɨn kerek Haai kai God kewetauri, hɨr nanɨnen nanisɨsa. Hi ap te aweikɨn sip ewet neimɨn kerek nanɨnen nanisɨsa au. 38 Hi hɨnaaiwɨr wit ke God te hi hises han kai au. Hi hises han ke hɨrak Mɨtɨk Iuwe kerek keriuweta hi han tɨ ik e. 39 Hɨrak kerek keriuweta hi han tɨ ik hɨrak hanhan menmen im. Hɨrak hanhan hi ap hɨnaaiwɨr mɨtɨk kiutɨp ke mɨt yapɨrwe hɨrak epei keriuweti au. Hi akɨan mɨt miyapɨr yapɨrwe nanɨkrit nanu me wɨ maain God skelim mɨt. 40 Menmen im Haai kai God hanhanem hɨram im: Neimɨn nɨra hi Nɨkan kɨrak, hɨr nisɨsa nanɨmtau hɨm mai, hɨr nanɨt hɨmɨn yaaik kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik, te hi akɨan nanu nanɨt me wɨ maain God skelim mɨt.”

41 Hɨrak katɨp epei au, mɨt ne Isrel natɨpan nen Jisas nentar hɨrak katɨp hɨm im: “Hi bret kerek heke wit ke God hi han in.” 42 Te hɨr natɨp, “Mɨtɨk ik hɨrak kerekek nɨkan ke Josep. Haiu mertei miye haai nɨrak. Kenmak te hɨrak katɨp hɨrak keke wit ke God kan a?”

43 Jisas kewenhi ketpor, “Yi ap eitɨp einehan me yi hɨras emɨt! 44 Mɨtɨk kiutɨp ap te kakisɨsa ere God Haai kerek keriuweta hi han hɨrak kakri han kɨrak. Hi akɨak hɨrak kakɨt hɨmɨn yaaik ke kaku kakɨt me wɨ maain God skelim mɨt. 45 Mɨt profet newis hɨm im mau tɨwei hɨram matɨp mar im: ‘Mɨt yapɨrwe te God kakɨtpor menmen kakɨkepi werek werek.’ Mɨt neimɨn niutɨp niutɨp kerek epei nemtau hɨm me Haai kai God te hɨr nanisɨsa. 46 Mɨtɨk kiutɨp ke mɨt yapɨrwe ap te kɨr God Haai ek au. Hi Mɨtɨk kerek God keriuweta hi han tɨ ik ek, hi kerekek epei hɨrek. 47 Hi hetpi werek. Hɨrak keimɨn kises hɨm mai kakɨt hɨmɨn yaaik ke kaku kakɨt tipmain tipmain emum eik. e  48 Hi hɨrekes kerekek hɨre bret, hi akaap mɨt nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik. 49 Maamrer ni nɨpaa naam menmen mana God kewetɨrem neit wit weinɨk mɨt ap newi, te hɨr ap nepu au. Hɨr epei naa. 50 Hi Mɨtɨk kerek hɨnaaiwɨr wit ke God han tɨ ik ek hi hɨre bret mɨkaap mɨt nanu. Neimɨn nisɨsa hɨr nani au. Hɨr nanu tipmain tipmain enum eik. 51 Hi hɨre bret akaap mɨt nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik. Hi heke wit ke God han. Mɨt kerek nanɨm bret im hɨr nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik. Bret im hɨram yɨnk kai kerek hi hewet mɨt ne tɨ hɨr nanɨm te hi akepi hɨr nanɨt hɨmɨn yaaik.”

52 Menmen im hɨrak ketpor menip mɨt ne Isrel nenehan natɨpan hɨm me hɨr hɨras, hɨr natɨp nar ik: “Mɨtɨk ik kakɨrkeik te hɨrak kakwetei naan me yɨnk kɨrak haiu mamɨk a? Taauye!”

53 Jisas ketpor, “Hi hetpi werek. Yi ap yayɨk yɨnk kai ke hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, o yi ap yayɨm hemkre mai, te yi ap yayɨt hɨmɨn yaaik kakɨkri. 54 Neimɨn nanɨk yɨnk kai o nanɨm hemkre mai, hɨr nanɨt hɨmɨn yaaik. Te hi akɨan hɨr mɨt kerek nɨpaa naa, hɨr pɨke nanɨkrit nanu nanre mɨt me wɨ maain God skelim mɨt. 55 Yɨnk kai hɨrak menmen yaaik kɨre samiyak kakɨkepi. Hemkre mai hɨram mɨre tɨpar yaaim mamkepi. 56 Neimɨn naak yɨnk kai ketike hemkre mai, hɨr nau netikewa nises hɨm mai, te hi hau hekre han kɨr 57 God kerek hɨrak Haai ke menmen yapɨrwe mepu, hɨrak keriuweta hi han, hɨrak kenipa hi ahu tipmain tipmain enum eik. Neimɨn nanɨk yɨnk kai hɨr nanu nanɨt nanriuwerek. 58 Hi hɨrekes hi hɨre bret keke wit ke God kan. Bret ik hɨrak ap kɨre menmen nɨpaa maamrer ni nɨpaa naam au. Hɨr naam ere hɨr ne mɨt te hɨr naa. Neimɨn nanɨk bret ik hɨrak yaaik kakɨkepi te hɨr nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik.” 59 Jisas katɨp mɨt menmen im keit wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses neitai en neit wit Kapaneam. f 

Jisas katɨp hɨm yaaim mamkaap mɨt nanu tipmain tipmain enum eik

60 Mɨt yapɨrwe kerek nɨpaa nises hɨm mɨrak nemtau menmen im epei au, hɨr natɨp, “Hɨm im hɨram enum merekyei han enuk. Neimɨn nanu nanɨmtau hɨm mamɨr im a? Taauye!” 61 Jisas epei kertei kekre han kɨrak hɨr mɨt disaipel nɨrak natɨpan menmen im hɨrak ketpor kar ik: “Hɨm mai merekyi te yi han enuk a? 62 Maain yi eiyɨr hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke hɨniu eno wit kerek nɨpaa hi hewik, te yi han enuk yeriuwa wɨsenum a! 63 Yi mɨt hɨras ap te eikaap hɨras te yi yayu tipmain tipmain enum eik taau. God Hɨmɨn Yaaik kerekek kakɨkepi. Hɨm im hi epei hetpim em, hɨram mamkepi hɨmɨn ki te yi yayu tipmain tipmain enum eik. 64 Te mɨt han ne yi mɨt ap yisɨsa au.” (Jisas epei kertei wɨ kerek hɨrak kehimɨtan mɨt disaipel nɨrak, keimɨn ap kakisesik kakwepyapɨrek kakwet mɨt enun nepan ek hɨr neiyɨk nanɨno nankɨp.) 65 Jisas wen katɨp, “Nɨpaa hi hetpi ap mɨtɨk keimɨn kisɨsa ere God Haai kakri han kɨrak hɨrak kakisɨsa.” 66 Hɨrak katɨp epei au, mɨt yapɨrwe nɨpaa nisesik neweikɨn sip newetɨwek. 67 Hɨr neweikɨn sip newetɨwek, hɨrak katɨp mɨt disaipel nɨrak nar hiswiyen wik (12) kitorhi kar ik: “Yi eiweikɨn sip eitikeri einaiwɨra a?”

68 Saimon Pita kewenɨwekhi ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, haiu mamno keimɨn? Ti kerekek hetpei hɨm mamkepei te haiu mamu tipmain tipmain enum eik. 69 In ek haiu hɨras keriyen merteiyit ti keimɨn haiu misesit. Ti Mɨtɨk kerek God kehimɨtenit ti akaap haiu mɨt.”

70 Jisas ketpor kar ik: “Hi hɨrekes hehimɨtan yi mɨt yar hiswiyen wik (12), te mɨtɨk hak kiutɨp ke yi mɨt hɨrak enuk kɨre Seten.” 71 Hɨrak katɨp ke Judas nɨkan ke Saimon ke wit Iskeriot. Hɨrak mɨtɨk kiutɨp ke mɨt hiswiyen wik (12), maain hɨrak kakwepyapɨr Jisas kakwet mɨt enun ek. g 

Copyright information for `AVT