a7:1Jo 5:187:2Lev 23:347:5Mt 13:55; Ap 1:147:6Jo 2:4, 7:307:7Jo 15:18
b7:11Jo 11:567:13Jo 9:22, 12:42, 19:38, 20:197:15Mt 13:54; Lu 2:477:16Jo 12:49, 14:107:18Jo 5:41, 8:507:19Ap 7:53; Ro 2:21-247:20Jo 8:48,52, 10:207:21Jo 5:167:22Lev 12:3, Jen 17:9-13
c7:23Jo 5:8-10,167:24Lev 19:15; Ais 11:3-4; Jo 8:157:25Jo 5:187:27Jo 7:41, 9:297:28-29Mt 11:27; Jo 8:557:30Jo 7:44, 8:20, 13:17:31Jo 2:23, 8:30, 10:42, 11:45, 12:11,42
d7:33Jo 13:337:34Jo 8:21, 13:36, 17:24
e7:37Lev 23:36; Ais 55:1; Jo 4:10,147:38Ais 58:11; Sek 14:87:39Jo 16:7, 20:22; Ap 2:47:40Diu 18:15; Jo 6:14; Ap 3:227:41Jo 4:29, 1:46, 7:527:422Sml 7:12; Sam 89:3-4; Mai 5:2; Mt 2:5-67:43Jo 9:167:44Jo 7:30

John 7

Jisas kikrek nɨrak ap han kitet hɨrak Krais

Menmen im epei au, Jisas ken kerer wit wit me provins Galili hɨrak kɨnapen kakno kakrer wit wit me provins Judia kentar mɨt iuwe nare nankɨp. Wɨ epei man menep te mɨt ne Isrel nanrerik nanɨm menmen nau nekre weisaak mɨr, hɨr newet God menmen mei me ni mɨr. Jisas kikrek nɨrak nemipɨn netpɨwek, “Ti enaaiwɨr wit ik e eno Judia, te mɨt kerek nises hɨm mit enɨnen enɨr menmen yaaim ti erɨakem. Mɨtɨk kerek hanhan mɨt nanɨrteiyek ap te kakrɨak menmen kaksawɨnem au. Hɨrak kakrɨakem kakrer wit wit te mɨt yapɨrwe enɨrem. Ti arɨak menmen im yaaim, ti eno wit Jerusalem eteikɨn mɨt iuwe rem.” (Kikrek nɨrak natɨp menmen im nentar hɨr ap han kitet hɨrak Krais kerek God kakriuwtek kaknen kakɨkaap mɨt au.)

Te Jisas ketpor kar ik: “Wɨ mai ap epei man te hi awepyapɨr hɨrekes hi Mɨtɨk Iuwe kerek God keriuweta hi han tɨ ik. Wɨ yi han kitetim yi yaino, te yi eino wit Jerusalem eitike mɨt eiyɨm menmen. Mɨt ne tɨ ik ek hɨr ap han enuk neriuwi au. Te hɨr han enuk neriuwa nentar hi hewepyapɨr menmen enum hɨr nɨrɨakem. Yi eino eitikeri eiyɨm menmen. Hi au, hi ehu in me wɨ ham hentar hi ap ewepyapɨr hi Mɨtɨk God kehimɨtena wen au.” Hɨrak ketpor epei au, hɨrak wen kepu provins Galili.

Jisas ken kau ketike mɨt kerek nererik naam menmen nekre weisaak

10 Jisas kikrek nɨrak nen netike mɨt han nererik naam menmen epei au, Jisas kepno. Hɨrak ap ketike mɨt yapɨrwe nen au. Hɨrak kerekek ken kau kɨre mɨtɨk kɨsawɨn. a  11 Mɨt iuwe ne Isrel nɨnatɨn Jisas neit wit kerek hɨr nererik naam menmen neitai ein. Hɨr nitehiyan, “Hɨrak keit nein?”

12 Neit ein ek, mɨt yapɨrwe newepnak natɨpan me Jisas. Mɨt han natɨp hɨrak yaaik, mɨt han au natɨp hɨrak enuk kari han ke mɨt yapɨrwe hɨr nises hɨm mɨrak. 13 Ap mɨt nei natɨp nerp yaain menmen me Jisas nentar hɨr nɨnapen mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne Isrel hɨr nanɨmtewem te hɨr neneri.

14 Wɨ wikak epei men kerek mɨt nererik naam menmen, te Jisas ken wɨnak iuwe ke God keit Jerusalem, hɨrak katɨp mɨt hɨm mɨrak kerp yaain ketpor menmen. 15 Mɨt iuwe ne Isrel nehɨnhɨn natɨp, “Mɨtɨk ik weinɨk kertei menmen mau tɨwei karkeik? Nɨpaa hɨrak ap ken skul te mɨt iuwe tisa neteiknɨwek menmen au.”

16 Jisas kewenhi ketpor, “Menmen hi etpiyem hɨram ap mai au. Hɨram hɨm me hɨrak kerek keriuweta te hi han tɨ ik. 17 Neimɨn hɨr nises menmen God hanhan hɨr nisesim, hɨr nanɨrtei hɨm hi hetpiyem hɨram me God o hɨm hi hɨrekes han kitetim etpiyem. 18 Keimɨn hɨrak katɨp mɨt menmen hɨrak han kitetim hɨrak hanhan mɨt nanwenɨpi niuk mɨrak keremem. Keimɨn hanhan kakwenɨpi niuk me mɨtɨk kerek keriuwetek, hɨrak kakises menmen yaaim kemipɨn au. 19 Moses nɨpaa keweti hɨm mɨrak mau tɨwei te keimɨn ke yi mɨt hɨrak kisesim werek werek? Taauye! Te yi yenmak yi yaiyep hi hahi yentar yi yatɨp hi ap hises hɨm me Moses werek werek au a?”

20 Mɨt en hɨr nitɨwekhi nar ik: “Neimɨn hɨr hanhan nanitep te ti hahi a? Herwe enuk kersɨsit te ti han ken sip te ti hatɨp menmen mar im!”

21 Jisas ketpor, “Hi hɨrɨak menmen miutɨp yaaim me wɨ Sabat te yi han kekrit han enuk yeriuwa. 22 Nɨpaa Moses ketpi yi yerekir yɨnk ke nɨkerek hɨrakɨt ti. (Nɨpaa maaamrer ninɨn nɨrɨak menmen im. Moses au.) Yi yerekir yɨnk ke nɨkerek hɨrakɨt ti me wɨ Sabat te b  yi yises hɨm me Moses. 23 Yi yɨrɨak menmen im me wɨ Sabat, te yi yises hɨm me Moses werek werek. Te yi yenmak yi han enuk yeriuwa yentar hi hɨkaap mɨtɨk kɨnap hɨrak kɨre yaaik me wɨ Sabat a? 24 Yi ap han ekitet menmen hi etpiyem eiyɨntar yi han kitet hi heremir hɨm yi yisesim. Yi han ekitet menmen werek werek te yi eiyɨrtei menmen hi hetpiyem hɨram yaaim.”

Mɨt han natɨp Jisas hɨrak mɨtɨk Krais

25 Mɨt han nau Jerusalem natɨp, “Mɨt iuwe ninɨn naanmɨprai hɨr hanhan nanɨnep mɨtɨk ik kaki. 26 Te yi eiyɨrek. Hɨrak katɨp mɨt menmen mɨrak keit wit yaaik me ninaan mɨr, te mɨtɨk hak ap kesiuwek hɨm au. Mɨt iuwe han kitet mɨtɨk ik hɨrak Mitɨk Krais kerek God keriuwetek kaknen kakɨkaap haiu mɨt o au a? 27 Karkeik te hɨrak Mɨtɨk God kehimɨtanek kaknen kakɨkepai a? Haiu mertei mɨtɨk ik ek wit kɨrak. Maain wɨ Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek kaknen in, haiu mɨt ap te nanɨrtei hɨrak keke nein kan au!”

28 Jisas keit wɨnak ke God katɨp hɨm iuwe kar ik: “Yi han kitet yi yertei hi keimɨn, yi yertei wit hi hewik. Te yi yepɨtari hi ap han weinɨm au. Mɨtɨk kerek hɨrak keriuweta hi han ik, hɨrak kerekek kepu, te yi au yepɨtariyek. 29 Hi hertei ek werek werek entar hi nɨpaa hau hetikerek hɨrak keriuweta hi han tɨ ik e.”

30 Hɨrak katɨp menmen im epei au, mɨt iuwe hanhan nantɨwek his nanwisɨk kakɨkre wɨnak enuk ke gavman. Hɨr ap netɨwek his nentar wɨ kerek maain hɨrak kaki hɨram ap epei man wen au. 31 Mɨt yapɨrwe ne mɨt kerek nemtau hɨm mɨrak hɨr nisesik. Hɨr natɨp nar ik: “Maain Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek hɨrak kaknen ap te kakinɨn menmen yaaim iuwe mɨtɨk ik kɨrɨakem taauye! Mɨtɨk ik hɨrak Krais!” c 

Mɨt iuwe neriuwet mɨt polis nan nanɨthis Jisas nanwisɨk kakɨkre wɨnak enuk

32 Mɨt ne Farisi kerek ninɨn nertei hɨm me Moses hɨr nisesim, hɨr nemtau mɨt natɨpan nar ik me Jisas, te hɨr netike mɨt iuwe pris neriuwet mɨt naanmɨpre wɨnak ke God en hɨr nan nanɨt his Jisas. 33 Hɨr epei nan, Jisas katɨp, “Hi wen hahu hatikewi wɨ ham, te maain hi pɨke ano hahu atike hɨrak kerek nɨpaa keriuweta hi han tɨ ik e. 34 Maain yi yayɨnyayɨtno te yi ap yainepya au. Hi ano wit kerek yi ap te yayisɨsa yainen taau.”

35 Hɨrak katɨp epei au, mɨt iuwe ne Isrel natɨpan nar ik: d  “Hɨrak kakno nein te haiu ap mamnapɨnek a? Hɨrak kakno kakrer wit wit me mɨt ap ne weiwɨk me Isrel kerek mɨt han nai ne Isrel newiyen te hɨrak kaktɨp mɨt ne weiwɨk me Grik hɨm me God a? 36 Kenmak te hɨrak katɨp menmen im: ‘Maain yi yayɨnyaitno te yi ap yainepya au. Hi ano wit kerek yi ap te yaisɨsa yainen taau?’”

Jisas hɨrak kɨre tɨpar yaaim mamkaap mɨt nanu werek

37 Me wɨ mɨkaru me mɨt hɨr nererik naam menmen, hɨram wɨ iuwe epei man, Jisas kekrit kerp katɨp keriuwe hɨm iuwe kar ik: “Keimɨn hɨm niu enuk (o mar kewenkɨkɨwek hɨm) kaknen kakɨra te kakɨm tɨpar mei.” 38 Menmen im hɨram mar ke hɨm me God metpim. Hɨram matɨp, “Keimɨn kisɨsa, te menmen yaaim mamu mamɨt maain mɨre hɨtɨk meke han kɨrak mamnen witeik.” 39 Jisas katɨp hɨm im me God Hɨmɨn Yaaik kerek neimɨn nisesik, te hɨr nantɨwek kaku kakɨkre han kɨr. Me wɨ im God Hɨmɨn Yaaik ap kan wen au kentar Jisas ap kaa pɨke kekrit ken wit ke God keit menmen iuwe wen au.

Mɨt newep hasini pɨnan pɨnan nentar hɨm me Jisas

40 Mɨt yapɨrwe nererik menep menep nemtau Jisas, hɨr natɨp hɨm mar im: “Mɨtɨk ik ek hɨrak kɨre mɨtɨk profet hɨrekes kinɨn kaknen me wɨ menep Mɨtɨk Krais kaknen.” 41 Mɨt han natɨp hɨrak kerekek Mɨtɨk God kehimɨtanek keriuwetek kaknen ek. Te mɨt han natɨp, “Mɨtɨk kerek God keriuwetek kaknen ap te mɨtɨk kei ke provins Galili taau!” 42 Tɨwei me God matɨp, “Mɨtɨk God keriuwetek kaknen hɨrak nepenyek ke mɨtɨk Devit. Te mɨte wawinaak kakɨt Betlehem kerek wit nɨpaa Devit kewi en.” 43 Te hɨr mɨt yapɨrwe nererik newep nau nɨmɨn pɨnan en han kitet hɨm ham, pɨnan natɨp han kitet hɨm ham me Jisas. 44 Hɨrak katɨp menmen im epei au, mɨt han hanhan nantɨwekhis nanwisɨk kakɨkre e  wɨnak enuk ke gavman. Te hɨr ap netɨwekhis nentar wɨ kerek maain kaki ap man wen au.

Mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne Isrel ap nises Jisas au

45 Menmen im epei au, mɨt in naanmɨpre wɨnak ke God nɨnaaiwɨr Jisas pɨke nen natɨp mɨt iuwe pris ninɨn naanmɨpror, netike mɨt ne Farisi. Te hɨr netpor, “Yenmak te yi ap yetɨwekhis yeiyɨk yan in a?” 46 Te mɨt in ne wɨnak iuwe ke God netpor, “Mɨt nei ap nɨpaa natɨp nar ke mɨtɨk ik ek hɨrak katɨp.”

47 Te mɨt ne Farisi neneri netpor nar ik: “Hɨrak kari han ki ketike mɨt miyapɨr en a? 48 Yi ap yɨr mɨtɨk kei kerek kinɨn naanmɨpri ek o haiu mɨt ne Farisi mises hɨm mɨrak au! 49 Mɨt yapɨrwe in en ap nertei hɨm lo me Moses nisesim werek nar ke haiu mɨt au. Te God kakriwaank kakɨt ninaan mɨrak me wɨ maain hɨrak skelim haiu mɨt ne tɨ.” 50 Nikodimas kerek nɨpaa ke wɨtaan ken kɨr Jisas hɨrak mɨtɨk kiutɨp ke hɨr mɨt ne Farisi hɨrak ketpor, 51 “Hɨm lo maiu hɨram matɨp haiu mɨt iuwe eminɨn mamɨntau hɨm mɨtɨk hɨrak ketpim, mamɨr menmen hɨrak kɨrɨakem, te maain haiu matɨp hɨrak yaaik o enuk. Haiu emɨmtau hɨm mɨrak werek, te haiu emɨrtei menmen hɨrak kɨrɨakem werek werek.”

52 Te hɨr nenerek netpɨwek, “Ti enuk ke Galili har ke mɨt en a? Ehɨr tɨwei me God werek werek te ti ertei mɨtɨk profet kei ap te kaknen in hɨrak ke provins Galili auye!”

Copyright information for `AVT