a1:1Ap 1:11:2Jo 15:27
b1:51 Ko 24:101:9Eks 30:7
c1:15Nam 6:31:17Mt 17:11-13; Mal 3:1, 4:5-61:18Jen 18:111:19Dan 8:16, 9:21; Hi 1:14
d1:20Lu 1:451:25Jen 30:231:27Mt 1:16,18; Lu 2:51:31Ais 7:14; Mt 1:21-23
e1:32-33Ais 9:7; 2Sml 7:12,13,16; Dan 7:14; Mai 4:71:35Mt 1:20 (6)
f1:37Jen 18:141:41Lu 1:151:42Diu 28:4
g1:45Lu 1:201:461Sml 2:1-101:48Lu 1:25, 11:271:50Sam 103:13,171:512Sml 22:281:52Jop 12:19, 5:11; Sam 147:61:531Sml 2:5; Sam 34:10, 107:91:54Ais 41:8; Sam 98:31:55Mai 7:20; Jen 17:7, 18:18, 22:17
h1:59Jen 17:12; Lev 12:3; Lu 2:211:60Lu 1:131:68Sam 41:13, 72:18, 106:48; Lu 7:161:69Sam 18:2
i1:71Sam 106:101:72Jen 17:7; Lev 26:42; Sam 105:8-9, 106:451:73Jen 22:16-17; Mai 7:201:75Ta 2:12-141:76Ais 40:3; Mal 3:1; Mt 3:31:77Jer 31:341:78Ais 60:1-21:79Ais 9:2, 58:8; Mt 4:161:80Lu 2:40; Mt 3:1

Luke 1

Luk kewis hɨm im men mɨtɨk Tiofilas

Kai yinak Tiofilas. Mɨt yapɨrwe hɨr nepei newis menmen kerek epei man metɨn ke nɨmɨn ke haiu mɨt, kerek haiu misesim. Hɨr newis menmen kerek mɨt nɨpaa ninɨn epei nɨr menmen im newepyapɨrem hɨr netpaiyem. Mɨtɨk iuwe, hi Luk hi hertei werek menmen yapɨrwe epei mekrit man ere in. Te hi han kitet hɨram yaaim hi hewisut tɨwei a  ik ek hetput menmen werek werek epei man. Hi hɨrɨakem te ti ertei menmen werek werek kerek nɨpaa hɨr mɨt epei netpiyem.

Ensel ke God katɨp Sekaraia hɨrak kakine nɨkan niuk mɨrak Jon

Nɨpaa me wɨ mɨtɨk King Herot hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe naanmɨpre mɨt ne provins Judia, mɨtɨk pris niuk mɨrak Sekaraia kepu. Hɨrak ke weiwɨk me pris niuk mɨr Abaisa. Hɨrak mɨte pɨrak niuk mɨre Ilisabet, hɨre pe weiwɨk ham me pris han. Hɨr nepenyerer ne maam nɨpu kiutɨp Eron. Hɨrak ketikerep nau werek werek nises God. Hɨr nises hɨm me Mɨtɨk Iuwe God werek werek nɨpaa hɨrak kewet Moses em. Hɨr ap nine nɨkerek nei au nentar Ilisabet hɨre enu tenmɨn (o rumaa). Hɨre wetike Sekaraia epei enun ne mɨt. Wɨ ham Sekaraia wen kɨrɨak menmen kɨre mɨtɨk pris keit wɨnak ke God. Hɨrak weiwɨk mɨrak hɨram wɨ mɨr te hɨr nanwensi kuri nanwet God em. Hɨrak kɨrɨakem kentar hɨr nises menmen nɨpaa mɨt pris netpim hɨr neretɨt satu God kehimɨtanek hɨrak kakno kakɨkre wɨnak iuwe ke God hɨrak kaktenen si keiyɨm kakɨsi kuri tɨwei mamɨntar kɨnaan newenɨpi God neriuwerem. Hɨrak ken en kesi kuri tɨwei. 10 Hɨrak kesi kuri tɨwei, mɨt yapɨrwe ne Isrel nererik nau wit eik nitehi God menmen. 11 Hɨrak keit nɨmɨn en, mɨtɨk ensel keke wit ke Mɨtɨk Iuwe God kan kerp kenke ken his yaaim me kɨnaan kerek Sekaraia kewis menmen mɨnɨn mɨre kuri tɨwei hɨram mɨwaai menterim. Hɨrak kewepyapɨr hɨrekes te Sekaraia kɨrek. 12 Mɨtɨk Sekaraia kɨrek, hɨrak han kepɨrpɨr hɨrak kɨnaain, 13 te mɨtɨk ensel ketpɨwek kar ik: “Sekaraia, ti ap hɨnapen au emɨt! God kemtau menmen ti epei hitɨwekhiyem, te mɨte pit Ilisabet tewen wawine nɨkan hɨrak kei. Yi yaiwisɨwek niuk mɨrak Jon. 14 Ti etike mɨte pit han yaaik eiyu. Mɨt yapɨrwe nanɨrek hɨr han yaaik nanɨntar miye hɨre winaak. b  15 Hɨrak maain God han kitet hɨrak kakre mɨtɨk iuwe kakinɨn mɨt han nisesik. Hɨrak ap te kakɨm tɨpar wain o tɨpar si enum au emɨt! Me wɨ miye winaak wen au, God Hɨmɨn Yaaik kaku kakɨkre han kɨrak kakneisesik. 16 Hɨrak te kakɨkaap mɨt yapɨrwe ne Isrel nanweikɨn sip nanwet menmen enum hɨr pɨke nanises hɨm me God kɨr. 17 Hɨrak kakinɨn mɨtɨk iuwe kakno kakrer wit wit kaktɨp hɨm me God kakriuwe menmen iuwe kakri han ke mɨt kakɨr nɨpaa mɨtɨk Ilaija ketpim. Hɨrak kakɨkaap haairer nantike nɨkerek nɨr nanu han kiutɨp. Hɨrak kakweikɨn mɨt enun nises menmen enum te hɨr pɨke nanises menmen mɨt yaain nisesim. Hɨrak kakɨkaap mɨt nanises mɨtɨk iuwe, hɨr nanu naanmeriyɨwek hɨrak kaknen kaktorhis.”

18 Mɨtɨk ensel katɨp epei au, mɨtɨk Sekaraia kitɨwekhi kar ik: “Harkeik te hi ertei menmen im ti hetpewem hɨram werek? Hi epei enuk he mɨtɨk te mɨte pai hɨre epei enu we mɨte.” 19 Hɨrak ensel kewenhi ketpɨwek, “Hi ensel Gebriel hi herp ninaan me God hɨrɨak menmen mɨrak. Hɨrak keriuweta hi c  han hetput hɨm yaaim im e. 20 In ek ti ap atɨp hɨm mei taau ere wɨ menmen mamnen hi epei hetputem hentar ti ap han kitet hɨm mai. Ti ap atɨp hɨm mei ere wɨ me menmen im God kehimɨtanem hɨram mamnen.”

21 Ensel ketpɨwek menmen, mɨt wen nemerɨr Sekaraia keit nɨmɨn en hɨr nanɨrtei kenmak te hɨrak kepeit wɨnak iuwe ke God. 22 Sekaraia ketpaan kan, hɨrak ap ketpor, te hɨr nertei hɨrak epei kepu kɨtyak kɨr menmen keit wɨnak nɨmɨn en. Hɨrak ap kaktɨp hɨm mei miutɨp te hɨrak kewɨr his ketpor keriuwerem. 23 Wɨ hɨrak kɨrɨak menmen kekre wɨnak ke God epei au, mɨtɨk Sekaraia pɨke ken wɨnak kɨrak.

24 Maain wɨ ham mɨte pɨrak Ilisabet wetu, te hɨre ap wɨnaaiwɨr wɨnak wenke hispɨnak (5) ere hɨre tu iuwe miyapɨr nertei hɨre wetu. Hɨre watɨp, 25 “In ek Mɨtɨk Iuwe God kekepa mar im. Hɨrak epei kepɨr menmen kenipa yɨnk enuk me ninaan me mɨt miyapɨr hentar nɨpaa hi hine nɨkerek au.”

Ensel ke God katɨp mɨte Maria maain hɨre wawine Jisas

26 Me wenke kar hispɨnak kiutɨp (6) mɨte Ilisabet wepɨtu, God keriuwet ensel Gebriel ken wit niuk mɨrak Nasaret keit provins Galili. 27 Hɨrak kaktɨp mɨte nɨhan niuk mɨre Maria. Haai kɨre kehimɨtenep wautike mɨtɨk niuk mɨrak Josep, hɨrak nepenyek ke maam nɨpu kɨr Devit. 28 Ensel ke God kan kɨrep ketpɨwe kar ik: “Ti han yaaik ehu. Han yaaik ke God kau ketikewit. Hɨrak God ketikewit kakrekyut yaaim.” 29 Mɨte Maria wemtau hɨm im kerek ensel ketpim te hɨre han kekrit han kitet war ik: “Kenmak hɨrak ketpo kar ik?” 30 Te ensel ketpɨwe, “Ti ap enapen Maria. God han yaaik keriuwit kakrekyut yaaim im e. 31 Maain ti ehɨtu te ti eine nɨkan, ti ewis niuk mɨrak Jisas.

32 
  • “Hɨrak kakre Mɨtɨk Iuwe mɨt nanɨnewek Nɨkan ke God d  hɨrak Mɨtɨk Iuwe. God kakrɨakek kakre Mɨtɨk Iuwe naanmamre mɨt kakre nɨpaa maam kɨrak Devit.
33 Hɨrak naanmamre mɨt ne Isrel kerek hɨr nepenyerer ne mɨtɨk Jekop kerek nɨpaa enum eik hɨrak kepu. Hɨrak naanmamre mɨt hɨrak kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik. Menmen mɨrak ap te mamesi taau.” 34 Mɨte Maria watɨp ensel ke God war ik: “Hi ap hɨwaai hetike mɨtɨk hak au. Mamɨrkeik te hi ahɨtu?”

35 Ensel ke God kewenep ketpɨwe,

  • “God Hɨmɨn Yaaik kaknen kaku kakɨnterit kakriuwe menmen iuwe me God. Mɨt nankinaak hɨrak Nɨkan yaaik ke God nanɨntar God Hɨmɨn Yaaik kewis nɨkan yaaik ik kekre tu kit maain ti einaak.
36 “Ti han kitet menmen God kɨrɨak wekeni pit Ilisabet em. Mɨt nɨpaa natɨp hɨre enu tenmɨn (o rumaa) ap te wawine nɨkerek au. Te hɨre hɨrehes weriuwet wenke hispɨnak kiutɨp e  hɨre nɨkan kewiye. Te hɨre epei we mɨte. 37 Ap te menmen mei miutɨp te God ap kakrɨakem taau.”

38 Maria watɨp, “Hi hɨre mɨte hanhan hises menmen God hanhan kakrɨakem, te menmen mamnen mamɨr ke ti epei hetpim.” Hɨre watɨp epei au, Ensel ke God kɨnaiwɨrep ken.

Maria wen wɨr Ilisabet wetikerep nau en

39 Ensel ke God kɨnaiwɨrep, wɨ ham kike Maria wemani menmen wekrit waswas wen wit menep mɨniu (o neiyɨp) yapɨrwe me provins Judia. 40 Hɨre wen wɨnak ke mɨtɨk Sekaraia, hɨre watɨp Ilisabet, “Ti yaaip.” 41 Ilisabet wemtau Maria watɨp hɨre yaaip te nɨkan kekre tu kehɨn kekrerep. God Hɨmɨn Yaaik kau kekre han ke Ilisabet keneisesye, 42 te hɨre watɨp weriuwe hɨm iuwe, “God kakrekyut ti han yaaik ehinɨn miyapɨr han. God kakrɨak yaaim ke nɨkan ti ehinaak. f  43 Hi mɨte weiniye te hi han yaaik menmen iuwe im man hi, te Mɨtɨk Iuwe God miye pɨrak wan wɨra. 44 Hi hemtau hɨm mit epei au, te nɨkan kekre tu kai han yaaik kehɨn. 45 Ti han yaaik iuwe hentar ti hises hɨm kerek God ketpim. Maain God kakrɨak menmen hɨrak nɨpaa ketputem.”

Maria wine henye wentar hɨre han yaaik weriuwe God

46 Maria watɨp,

  • “Hi han kai yaaik ewenɨpi niuk me Mɨtɨk Iuwe God.
47 Hi han yaaik hentar maain God kakɨkepa kaktauhis. Hi mɨte hɨrɨak menmen mɨrak hi enu weiniye, 48 te hɨrak hanhan keriuwa. Te in ek ere maain mɨt yapɨrwe nantɨp God kerekya hi han yaaik iuwe, 49 hentar menmen iuwe hɨrak kerekyewem. Niuk mɨrak yaaim iuwe. 50 Hɨrak hanhan keriuwe mɨt kerek hɨr nisesik newenɨpiyek, me mɨt nɨpaa ein nepu ere in. 51 Hɨrak kɨrɨak menmen keriuwe menmen mɨrak iuwe, hɨrak keiyɨm kepɨr mɨt kerek enun hanhan hɨras nɨrɨak menmen mɨr enum hɨr nen. 52 Hɨrak kepɨr mɨt iuwe naanmɨpre mɨt, hɨrak kewisi hɨr nau weinɨm, te hɨrak kewis mɨt weinɨn hɨr nɨre iuwe. 53 Hɨrak epei kewet mɨt enun nau weinɨm nɨnpɨ maan kewetɨr menmen wɨsenum ere tu iuwe, te hɨrak keriuwet mɨt netenen menmen yapɨrwe ne his nen. 54 Hɨrak kises hɨm kerek nɨpaa katɨp maamrer naiu yem. Hɨrak kan kakɨkaap mɨt nɨrak ne wit Isrel. 55 Hɨrak han kitet keriuwe Ebraham nɨpaa kau tɨ ketike nepenyerer in ek nepu tɨ. Hɨrak kerekyor yaaim tipmain tipmain enum eik, kar ke nɨpaa hɨrak ketpim.” 56 Hɨre watɨp menmen im epei au, mɨte Maria wau wetike g  Ilisabet ere wenke wikak. Maain wenke wikak epei man men, hɨre pɨke wen wit kɨre eik.

Ilisabet wine nɨkan Jon

57 Wɨ epei man te mɨte Ilisabet weteiknen, hɨre wine nɨkan. 58 Mɨt nɨre nau menep netikerep hɨr netike paaprer nɨre nemtau God kerekyɨwe yaaim hɨre wine nɨkan te hɨr nan nɨrep han yaaik netikerep. 59 Maain nɨkan kɨre kepu wɨ hispɨnak wikak (8), hɨr nerekir yɨnk kɨrak, hɨr nanwis niuk mɨrak Sekaraia kakrerɨr haai kɨrak. 60 Te miye pɨrak watɨp, “Au, hi ewis niuk mɨrak Jon.” 61 Te hɨr netpɨwe, “Ap te paap o tete o keimɨn niuk mɨrak mar em te ti ewisɨk kakrerim taau!” 62 Te hɨr natɨp nitehi haai kɨrak neriuwe his main main, “Ti ewis niuk me nɨkan ik ek kakrar keimɨn?” 63 Hɨrak Sekaraia kitorhi nanwetɨwek tɨwei te kakwis niuk mamwik. Hɨr newetɨwekem te hɨrak kewis menmen im mewim: “Niuk mɨrak Jon.” 64 Hɨr wen han kekrit natɨp me menmen im, Sekaraia han kewep katɨp kewenɨpi niuk me God. 65 Te mɨt netikerek nau menep hɨr nepɨrpɨr te hɨm me menmen im men merer wit wit meit mɨniu (o neiyɨp) me Judia. 66 Te neimɨn kerek nemtewem hɨr han kitetim nitehiyan, “Te nɨkan ik e maain kakrɨak mekam?” Mɨt nertei God kau ketikerek kewetɨwek menmen mɨrak iuwe.

Hɨm Sekaraia katɨp ke menmen maain mamnen

67 Jon haai kɨrak Sekaraia God kewis Hɨmɨn kɨrak yaaik kekre han kɨrak te hɨrak katɨp menmen maain mamnen. 68 Hɨrak katɨp kar ik:

  • “Haiu emrɨak menmen emwenɨpi niuk me Mɨtɨk Iuwe God ke Isrel. Hɨrak epei kan kakɨkepai haiu mɨt nɨrak haiu mamnaaiwɨr menmen enum hɨrak kaktaihis.
69 Hɨrak God kewetei Mɨtɨk Iuwe manpenuk kakɨkepai te kaktaihis, hɨrak ke weiwɨk me Devit hɨrak mɨtɨk kɨrɨak menmen me God. 70 Hɨrak keweteiyek kar ke nɨpaa enum eik hɨrak katɨp mɨt nɨrak profet menmen hɨr h  newisɨm mau tɨwei newepyapɨr maamrer nai yem. Hɨram matɨp menmen im. 71 God katɨp hɨrak kakɨkepai kaktaihis mamkeipɨn mɨt enun nepan hɨr han enuk nɨnaain haiu mɨt. 72 Nɨpaa hɨrak katɨp maamrer nai hɨrak maain kakrekyei yaaim kakises hɨm nɨpaa hɨrak ketpim. 73 Nɨpaa hɨrak ketike maam kaiu Ebraham hɨrakɨt tekiyakɨt tau teit, God ketpɨwek hɨrak kakɨkaap nepenyerer nɨrak. In ek hɨrak kakises menmen nɨpaa hɨrak ketpim, hɨrak kenipai haiu mɨt in e mamkeipɨn mɨt nepan naiu te haiu ap mɨnaain au. Haiu emisesik mamrɨak menmen mɨrak. 75 Me wɨ yapɨrwe haiu mau tɨ ik, hɨrak kehimɨtenei haiu yaain prar prar.” 76 Sekaraia epei ketpor, hɨrak kemunaan katɨp nɨkan kɨrak kar ik: “Maain mɨt nantɨp ti mɨtɨk profet kerek ewepyapɨr hɨm me God iuwe kinɨn menmen yapɨrwe. Ti kerekek ehinɨn eno etɨp mɨt enɨnaaiwɨr menmen enum emɨt enmerɨr Mɨtɨk Iuwe kaknen. 77 Ti tewen atɨp haiu mɨt nɨrak ne Isrel hɨrak kakɨsak menmen enum haiu mɨrɨakem hɨrak kaktaihis. 78 God kɨrɨak menmen im kentar hɨrak yaaik hanhan keriuwai haiu mɨt. 79 Mɨtɨk Iuwe kɨrak hɨrak kɨre wepni kewep kan kɨr krusai haiu mɨt ne tɨ ik te hɨrak kaknaaiwɨr wit ke God kaknen kaktɨp haiu mɨt han kaiu enuk toto metari hɨm me God kakɨtpai hɨm mɨrak yaaim. Haiu mau enum mɨnaain mami te hɨrak kaknen kakteiknai yayiwe kɨrak yaaik te haiu mamu werek werek.” 80 Maain nɨkan Jon kɨniu kɨre iuwe, han kɨrak tokik ap te kɨnapen mɨt au. Hɨrak kepu wit weinɨk mɨt newi au ere maain wɨ hɨrak kewepyapɨr hɨrekes katɨp mɨt ne wit Isrel hɨm me God. i 

Copyright information for `AVT