a10:42Mt 6:3311:1Lu 5:33
b11:8Lu 18:511:15Mt 9:34, 10:2511:16Mt 12:38
c11:20Eks 8:1911:22Kl 2:1511:23Lu 9:5011:26Jo 5:1411:27Lu 1:28,42,48
d11:28Lu 8:15,2111:29Mt 16:411:311Kin 10:1-1011:32Jna 3:5-1011:33Mk 4:21; Lu 8:16
e11:37Lu 7:36, 14:111:38Mt 15:211:42Lev 27:30
f11:51Jen 4:8; 2Kro 24:20-21

Luke 11

Jisas keteikɨn mɨt nises menmen mɨrak hɨr enitehi God menmen emɨrkeik

(Mt.6:9-15, 7:7-11)

Wɨ ham Jisas kitehi God menmen keit wit hak. Hɨrak kitehi God menmen epei au, mɨtɨk hak ke mɨt disaipel kerek nises hɨm mɨrak nitɨwekhi, “Mɨtɨk Iuwe, eteiknai menmen me prea te haiu mamitehi God menmen mamɨr ke Jon epei keteikɨn mɨt kerek nises hɨm mɨrak.” Jisas ketpor kar ik: “Yi eiyitehi God menmen emɨr im. Yi eitɨp,

  • ‘Haai, haiu hanhan niuk mit mɨre iuwe te ti enip mɨt hɨr nanwenɨpi nuik mit. Wɨ mamnen te ti naanmamre haiu mɨt.
  • Ti petepin ewetei menmen emɨm har ke nɨpaa ti eweteiyem hekrit hekrit.
  • Ti esak menmen enum haiu mɨrɨakem ap han ekitetim emɨr ke haiu hɨras matɨp menmen mɨt nerekyeiyem hɨram menmen weinɨm, haiu han ekitetim au emɨt!
  • Ti ap ewis menmen enum mamri han kaiu.’”
  • Jisas katɨp mɨt nɨrak, “Mɨtɨk kiutɨp ke yi mɨt ke nɨmɨn hɨrak kakno wɨnak ke kɨrak yinak, hɨrak kakɨtpɨwek, ‘Ti eweto niu mei wikak. Kai yinak hak keke yanɨmɨn kan kɨra, te hi ap etenen menmen mei au, te hi ewetɨwekem.’ a  Hɨrak keit nɨmɨn kakwenuthi kakɨtput, ‘Hi epei heiyepet weipɨr, nɨkerek nai nɨwaai netikewa, hi ap te akrit awetut menmen taau.’ Hi etpi hɨrak ap kakɨkrit kakwetut menmen kentar mɨtɨk hɨrak kit yinak au, te hɨrak kakɨkrit kakwetit menmen kentar ti hitɨwekhi yapɨrwe me menmen. Hi hetpi, yi eiyitehi God menmen te hɨrak kakwetiyem. Yi yɨnyatɨn menmen te yi yainapɨnem. Yi yeretɨt weipɨr te hɨrak kɨkeiswi weipɨr kɨrak. 10 Hi hetpi menmen im hentar keimɨn kitehi God menmen, hɨrak kakwetɨwekem. Keimɨn kɨnkatɨn menmen kaknapɨnem. Keimɨn keretɨt God kekeisɨwek weipɨr.

    11 “Keimɨn ke yi mɨt hɨrak kɨre haai te nɨkan kit kitɨwekhi saauk te ti ewetɨwek manpen siurp o mɨniuhan (neiyɨp han) te hɨrak kakɨm a? Taau! 12 O hɨrak kituthi suware yɨnu, te ti ewetɨwek mispenepnam (o nɨkɨnpenepnam) a? Taau! 13 Te yi mɨt enun yi yertei yewet nɨkerek ni menmen yaaim, te God Haai ki keit wit kɨrak kakinɨn menmen yi yewet nɨkerek em. Hɨrak kakwet Hɨmɨn kɨrak Yaaik kakno mɨt kerek hɨr nitɨwekhi me hɨrak.”

    Mɨt natɨp Seten Bielsebul kɨkaap Jisas kepɨr herwe

    (Mt.12:22-30; Mk.3:20-27)

    14 Maain Jisas kepɨr herwe kekre mɨtɨk kerek han enuk hɨm kɨtapu. Te hɨrak kenip mɨtɨk hɨrak kau kekrerek hɨrak hɨm kɨtapu. Herwe kɨnaiwɨrek, mɨtɨk enuk hɨrak katɨp, te mɨt yapɨrwe han kekrit neriuwe menmen im. 15 Au, mɨt han natɨp, “Hɨrak kepɨr herwe kentar Bielsebul hɨrak wɨsenuk kinɨn herwe hɨrak kekepik kepɨrek.” 16 Mɨt han hanhan Jisas kakrɨak menmen nɨpaa hɨr nɨrɨakem taau, kakteiknor hɨrak mɨtɨk kerek God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt. 17 Au, Jisas kertei menmen hɨr han kitetim, te hɨrak ketpor kar ik: “Wit kiutɨpen mɨt newi hɨr hɨras nenepan te mɨt ne wit hak nanɨnɨp nani nanɨnepi. Iuwe mɨtɨk ketike kike tenepakɨt te hɨrakɨt tatɨwaank weiwɨk mɨrakɨt. 18 Yi yatɨp Seten Bielsebul kekepa hi hepɨr herwe mɨrak te yi yatɨp hɨrak b  ketike herwe mɨrak nenepan. Seten kɨrɨak menmen im, karkeik te hɨrak kaku werek naanmɨpre menmen mɨrak werek werek a? Taauye! 19 Hi hepɨr herwe hentar Bielsebul kekepa, te keimɨn kɨkaap mɨt kerek nises hɨm mi hɨr nepɨr herwe a? Mɨt nises hɨm mi nanteikɨn yi ap yatɨp werek werek nentar hi hepɨr herwe neriuwe niuk me God. 20 Te hi hepɨr herwe heriuwe menmen iuwe me God. Menmen im hi hɨrɨakem meteikni God epei kan menep kakinɨn naanmamri yi mɨt. 21 Mɨtɨk iuwe keit yipo henmik naanmɨpre wit kɨrak, menmen mɨrak mepu werek. 22 Te mɨtɨk hak hɨrak manpenuk kinɨn mɨtɨk ik, hɨrak ketikerek tenepakɨt, hɨrak kɨnaiwɨrek hɨrak kakri yipo henmik mɨrak kerek mɨtɨk nɨpaa han kitet hɨram mamkepik, hɨrak kakriyaam mamtike menmen mɨrak yaaim mamno, hɨrak kakɨnkerem kakwet nɨrak yinan em. 23 Keimɨn hɨrak ap kekepa kari mɨt nanisɨsa, hɨrak kar ke mɨtɨk kepan kakɨwaank mɨt nai nisɨsa, hɨr nanwep nanrɨr ein ein.

    Herwe enuk pɨke kaknen kaku mɨtɨk han kɨrak

    (Mt.12:43-45)

    24 “Wɨ kerek herwe enuk kaknaaiwɨr mɨtɨk, hɨrak kakno wit tenhaan weinɨk kakɨnkatɨn nein te hɨrak kakwi, o au en, hɨrak kaktɨp, ‘Hi pɨke enen nai kerek nɨpaa hi hewiyen.’ 25 Hɨrak kaknen, hɨrak kakɨr han ke mɨtɨk kɨpre wɨnak miyapɨr nɨripep menmen nɨkɨn nakɨrke mekre wɨnak. 26 Hɨrak kɨpɨrek, te hɨrak kakno kakɨthis herwe ham hispɨnak wik (7) hɨram enum minɨnek, te hɨram mamtikerek mamnen mamu mɨtɨk kerek ek. Nɨpaa hɨrak mɨtɨk kɨre enuk te in ek au mamɨwaankek.”

    Menmen mɨt enisesim te hɨr han yaaik enu

    27 Jisas katɨp menmen im epei au, mɨte piutɨp pe mɨt yapɨrwe hɨre watɨp hɨm iuwe war ik: “Peimɨn hɨre winit c  wewetut nɨm hɨre han yaaik wepu.” 28 Te Jisas kewenhi katɨp, “O, hɨre han yaaik. Te neimɨn nemtau hɨm me God nisesik, hɨr han yaaik kɨr kakinɨn miye pai.”

    Mɨt han hanhan nanɨr menmen yaaim Jisas kakrɨakem

    (Mt.12:38-42; Mk.8:11-12)

    29 Mɨt yapɨrwe nan neweikɨn Jisas, hɨrak wen katɨp kar ik: “Mɨt miyapɨr nau tɨ in e, hɨr enun hɨr nitauhi hi arɨak menmen yaaim eteiknor God han yaaik keriuwa. Te hi eteiknor menmen yaaim yapɨrwe au. Menmen miutɨp me mɨtɨk Jona kerek nɨpaa God kekepik kepu kekre tu ke saauk me wɨ wikak. 30 Nɨpaa Jona hɨrak kɨwaai kekre saauk tu kɨrak me wɨ wikak, te God keteikɨn mɨt ne Nineva menmen mɨrak iuwe keriuwerem. Mar im hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi eteikɨn mɨt in menmen mar im eteiknor menmen iuwe me God. 31 Me wɨ God skelim mɨt, mɨte iuwe naanmɨpre mɨt ne wit Siba, hɨre wautɨp yi enun wentar nɨpaa hɨre weke yanɨmɨn wan wemtau hɨm yaaim mɨtɨk iuwe King Solomon ketpim. Hi hinɨn mɨtɨk iuwe Solomon te yi ap yemtau hɨm mai au. 32 Maain wɨ God skelim mɨt, mɨt enun ne Nineva nantɨp yi enun yinɨni nentar nɨpaa hɨr nemtau Jona kewepyapɨr hɨm me God, hɨr neweikɨn sip newet menmen enum. Hi hinɨn profet Jona, te yi ap yeweikɨn sip yewet menmen enum, te yi yises hɨm mai au.

    Nanamɨr hɨrak kɨre si keteikni menmen

    (Mt.5:15; 6:22-23)

    33 “Mɨtɨk hak ap keksiu si te kakwisɨk kaksawɨnek kaknɨk wɨnak, o kaknɨk tɨkenup. Au, hɨrak ekɨrp yaain te mɨt neimɨn nanɨnen nɨmɨn hɨr enɨr si mamɨr. 34 Nanamɨr kit hɨrak kɨre weipɨr. Nanamɨr kit naanmɨpre menmen yaaim te ti han kitet menmen yaaim, o au en, ti nanamɨr kit naanmɨpre menmen enum ti han ekitet menmen enum hemkre d  menepam heriuwerem. 35 Te yi naanempre hɨras te nanamɨr ki hɨrak kɨre weipɨr hɨrak ap ekwis menmen enum mamu mamɨkre han ki. 36 Mɨtɨk han kɨrak werek, hɨrak han kitet menmen werek werek. Te hɨrak kertei werek werek menmen God kɨrɨakem keteiknɨwekem. Hɨrak kɨre mɨtɨk han kɨrak kɨre si kɨr keteiknɨwek menmen.”

    Jisas kene mɨt Farisi netike mɨt ne Skraip

    (Mt.23:1-36; Mk.12:38-40; Lu.20:45-47)

    37 Jisas katɨp hɨm mɨrak epei au, te mɨtɨk hak ke Farisi kitɨwekhi, “Ti enen wɨnak etikewa ewɨm menmen.” Hɨrak ketpɨwek, hɨrak ketikerek tariyakɨt ten. 38 Hɨrakɨt tariyakɨt ten, mɨtɨk ke Farisi kehɨnhɨn kentar Jisas hɨrak ap kises hɨm me maamrer nɨr, hɨrak ap kekemyet his mɨrak te kakɨm menmen taau. 39 Mɨtɨk Iuwe Jisas ketpɨwek, “Yi mɨt ne Farisi yekemyet sar wenkepye mi au werek, te yi ap yɨrɨak han ki keit nɨmɨn yaaik au. Hɨrak enuk kises menmen enum mɨre hemkre menepam me menmen o yi yetike miyapɨr yɨrɨran. 40 Yi yetaritari mɨt! Hɨrak God kerek kerekyi yɨnk ki hɨrak kɨrɨak han ki ketikerek. 41 Yi eiwet mɨt menmen mi yapɨrwe mekre sar o wenkepye hɨram mamkepi te menmen mekre han ki hɨram yaaim. 42 Yi mɨt ne Farisi menmen enum mamnen mamiwep mamɨntar yi yewet God menmen meiyam kike me menmen yapɨrwe yi yetɨwem yaaim te yi ap yɨrɨak mɨt yapɨrwe menmen mɨpɨram au. Yi ap han tewenɨn God werek werek au. Yi eiyinɨn eirɨak mɨt yaaim mɨpɨram, yi hanhan God, menmen im metike menmen me yi eiwet God menmen kike me menmen yapɨrwe, hɨram yaaim iuwe. Te yi au yɨnapen.

    43 “Yi mɨt ne Farisi menmen enum mamiwep mamɨntar yi hanhan yayu yeno yaaim me mɨt iuwe yayɨt wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses. Yi hanhan mɨt nanɨtpi nanwenɨpi niuk mi nanɨt maket, wit kerek mɨt nererik nesiuwe menmen mɨr. e 

    44 “Yi mɨt ne Farisi menmen enum mamiwep mamɨntar yi enun yɨre hei ke herwe kekrerek mɨt ap neriuwesɨsek au. Menmen yaaim mɨt hɨr nɨri yi yɨrɨakem, hɨram mɨsawɨn menmen enum mekre han ki mɨre meri mɨwapɨn hei enuk keriuwe herwe enuk kɨnɨn kekrerek. Maain mɨt han nises menmen yi yetporem hɨr enrɨakem te hɨr nepɨtari hɨr nises menmen enum mar ke yi mɨt yɨrɨakem.”

    45 Mɨtɨk ke mɨt Skraip katɨp Jisas kitɨwekhi, “Mɨtɨk Iuwe, ti atɨp menmen im ti enai metikeri.” 46 Jisas kewenhi ketpɨwek, “Yi mɨt ne Skraip menmen enum mamiwep mamɨntar yi yewis hɨm ham weinɨm mamtike hɨm yaaim me God, te mɨt ap nanisesim werek werek taau. Yi yenip mɨt hɨr nanisesim te yi ap eiyisesim au.”

    47 “Menmen enum mamiwep mamɨntar yi yeses herwe hei mɨkaap mɨt han tewenɨn mɨt profet kerek nɨpaa maamrer keriyen hɨr nanɨp. 48 Yi hɨras yeteikɨn yi yertei menmen enum maamrer ni nɨpaa nɨrɨakem, yi han yaaik yeriuwerem yentar yi naanmɨpre herwe hei im e.

    49 “God kertei menmen im te nɨpaa hɨrak katɨp hɨm mar im: ‘Hi tewen ariuwet mɨt profet nantike mɨt aposel nanɨno mɨt ne Isrel. Han hɨr nanrekyor enum, mɨt han hɨr nanɨnɨp.’ 50 Te God kaknep yi mɨt ne Isrel yau tɨ ik kar ke hɨrak kaknenp maamrer ni kerek nɨpaa hɨr nenep profet yapɨrwe naa me nɨpaa enum eik ere in. 51 Nɨpaa Ebel hɨrak profet kinɨn kaa hemkre mɨrak mewen ere mɨtɨk profet kɨkaru Sekaraia kaa kerp nɨmɨn kɨnaan kerek mɨt newis menmen me God mewik metike wɨnak iuwe ke God. God kakrɨak mɨt ne Isrel nau in enum enum kakɨnterim.

    52 “Yi mɨt ne Skraip menmen enum mamiwep. Yi yertei hɨm me God te yi yeweikɨn hɨm mɨrak mɨre menmen ham. Yi yɨnapen yises hɨm mɨrak werek werek eiyɨntar yi hanhan mɨt nanɨnen nanitihi markeik te hɨr enises God werek werek. Yi enun yar ke mɨt yeiyepet weipɨr menmen mau meit nɨmɨn. Maain mɨt nanɨnen nanɨm menmen yi ap eiwisi nanɨno nɨmɨn nanɨm menmen au. Hɨr nanu nanɨt.” f 

    53 Maain Jisas kɨnaaiwɨr wɨnak ik ken witeik, mɨt ne Farisi hɨr han enuk nitɨwekhi menmen yapɨrwe 54 nemeriyɨwek hɨrak kaktɨp menmen enum te hɨr nansiuwek hɨm nankɨp.

    Copyright information for `AVT