a11:54Lu 20:2012:1Mt 16:612:2Mt 10:26; Lu 8:1712:7Lu 12:24, 21:8; Ap 27:34
b12:9Lu 9:2612:10Mk 3:28-2912:11Mk 13:11; Lu 21:12-1512:151Ti 6:9-10
c12:21Mt 6:19-2012:24Sam 147:9; Lu 12:7
d12:32Lu 22:29; Rev 1:612:33Lu 18:2212:35Eks 12:11; Mt 25:1-13; 1 Pi 1:1312:36Mk 13:33-36
e12:37Jo 13:412:39Mt 24:43-44; 1Te 5:212:44Mt 25:21,23
f12:47Je 4:1712:50Mk 10:38-39; Mt 26:38; Jo 12:2712:53Mai 7:6

Luke 12

Yi naanempre hɨras me hɨm mɨt enun nemipɨn hɨr netpim

(Mt.10:26-27)

Mɨt miyapɨr yapɨrwe nerp menep menep te hɨr nentɨreran, Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak kinɨn kar ik: “Yi naanempre hɨras te yi ap eiyises hɨm me mɨt ne Farisi. Hɨram enum mɨre sak haak. Hi atɨp hɨr mɨt enun nemipɨn, hɨr newɨrnak nekteni te hɨr nises han kɨr. Menmen yapɨrwe kerek mɨsawɨn, maain God kakwepyapɨrem te mɨt nanɨrem nanɨrteiyem. Maain hɨm kerek yi epei yetpim me wɨtaan te God ke wepni kakwepyapɨrem mɨt nanɨmtewem. Menmen kerek yi yatɨp mɨt han em yi yɨsawɨn yekre wɨnak, maain God kakwepyapɨrem kakɨt wit eik te mɨt neit wit nanɨmtewem.

Jisas katɨp keimɨn kerek mɨt nanɨneinɨk

(Mt.10:28-31)

“Hi hetpi nai yinan, yi ap einapen mɨt au emɨt! Hɨr nenep mɨtɨk yɨnk kerekek, te maain hɨr ap te nanrɨak menmen meiyam taau. Hi hetpi eteikni keimɨn kerek yi eineinɨk. Yi einapen God. Hɨrak kakiwep epei au, hɨrak enuk manpenuk te kakwɨri yaino si enum. Hi hetpi, yi eineinɨk.

Hore kike hispɨnak (5) mɨt newɨr pewek wik nantɨwem. Hore kike mɨt namɨp hɨram menmen weinɨm te God epei kertei hɨram maa. God epei kertei menmen iuwe, hɨrak kewenhis kertei paan marmenum mɨwapɨn paan hesnu ki. a  Te yi ap einaain menmen au. God katɨp yi hɨmɨn ki hɨrak menmen iuwe kinɨn hore. Hore hɨram menmen weinɨm ap hɨmɨn kewim au. God hanhan hore, te hɨrak hanhani mɨt wɨsenum naanmamri.”

Hɨm me mɨt hɨr natɨp hɨr nises Jisas

(Mt.10:19-20,32-33, 12:32)

Jisas wen katɨp, “Hi etpi nai yinan, mɨt niutɨp niutɨp neimɨn newepyapɨr hɨras nisɨsa nerp ninaan me mɨt miyapɨr yapɨrwe, te hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe maain hi ewepyapɨr mɨt in me ninaan me mɨt ensel ne God, hi atpor hɨr nɨkerek ne God keriyen. Te neimɨn hɨr nepakɨn hɨr nisɨsa me ninaan me mɨt, maain hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe apakɨni hɨr ne God nerp ninaan me mɨt ensel ne God.

10 “Mɨt neimɨn niutɨp niutɨp natɨp netawɨn hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, hi asak menmen enum mɨr. Neimɨn kerek natɨp neratawɨn God Hɨmɨn Yaaik, God Haai ap te kakɨsak menmen mɨr taau. Hɨram mamu mamɨt.

11 “Mɨt maain nansiuwe hɨm nanɨntar yi yises hɨm mai, hɨr nantorhis nanri nanɨno wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses neitai, o yi yayɨrp ninaan me mɨt iuwe gavman netike kaunsil, te yi ap hanhan menmen te yi yayɨtpim te yi eikaap hɨras au. 12 Yi hanhan em au eiyɨntar me wɨ eim God Hɨmɨn Yaaik kakwis menmen mamɨkre han ki te yi eiyɨtporem.”

Jisas katɨp tok piksa me mɨtɨk iuwe ap kises God au

13 Mɨtɨk kiutɨp ke mɨt yapɨrwe nerp en katɨp Jisas kar ik: “Mɨtɨk Iuwe ti atɨp heiyiuwe kai te hɨrak ekweto menmen mei me menmen haai kawɨr kaa kewisɨm mɨwaairi, maain hawɨr ewɨnkerem ewetakɨt.” 14 Jisas ketpɨwek, “Mɨtɨk keimɨn kehimɨtena te hi ehɨnke menmen mi a?” 15 Hɨrak keweikɨn katɨp mɨt yapɨrwe, “Naanempre hɨras te yi ap hemkre menepepam me menmen yapɨrwe. Menmen yapɨrwe mɨtɨk kentenenim ap te mamkepik kaku au.” b 

16 Jisas ketpor hɨm tok piksa mar im: “Mɨtɨk hak iuwe kamɨr ni hɨram matɨn yapɨrwe. 17 Te hɨrak han kitet kar ik: ‘Hi arɨak mekam? Hi menmen yapɨrwe te hi ewisɨm emwaai nein? Wɨnak au.’ 18 Hɨrak katɨp, ‘Hi are arɨak menmen im. Hi ewep wɨnak ketike weisaak me teket te hi ehime ham wɨsenum minɨn im te hi ewis menmen mamwaai weisaak mamtike menmen mewo meit ni eim, hɨram mamno mamwaai mamɨkre weisaak kerem em. Hi arɨak menmen im, te 19 hi atɨp hɨrekes, Ti epu werek werek menmen meiyam yapɨrwe mepeit me tito yapɨrwe. Ti ehu ehɨm menmen ehɨm tɨpar si enum ehu han yaaik.’ 20 Au, God ketpɨwek kar ik: ‘Ti etaritari mɨtɨk! Wɨtaan ik ek ti hahi, hɨmɨn kit kakno, te menmen mi yapɨrwe ti epei hetɨwem hewisɨm mɨwaai meit, maain keimɨn kaktɨwem a? Ti au!’ 21 Keimɨn keit menmen yapɨrwe kakɨkaap hɨrekes, te hɨrak ap kises menmen God hanhan hɨrak kakisesim, hɨrak enuk kar ke mɨtɨk eik e.”

Yi han kitet God kakɨkepi kerekek

(Mt.6:25-34)

22 Jisas katɨp mɨt nɨrak disaipel kar ik: “Yi eiyises menmen God hanhan yi eiyisesim, te hi hetpi menmen im: yi ap han ekitet karkeik eiyɨt pewek eiwɨrem eiyɨt menmen yi yayɨm o menmen yi eimɨr emu yɨnk ki au emɨt! 23 Hɨmɨn ki kepu werek, hɨrak kinɨn menmen yi eiyɨm. Yink ki kaku werek werek kakinɨn menmen yi yamɨr. 24 Yi yayɨr hore tepre. Hɨram ap mamɨr ni meket teket au. Hɨram mime wɨnak te mewis menmen mekrerem au, te God kewetɨr menmen. God han kitet yi iuwe yinɨn hore, hɨram au menmen weinɨm. 25 Mɨtɨk keiyak hɨrak han kitet kakrɨak menmen te hɨrak kaku wɨ meiyam o tito yapɨrwe au. 26 Yi ap eɨrɨak menmen kike mar im au, te yi yenmak han kitet menmen ham te yi yayu werek werek a? Au emɨt! c 

27 “Yi yayɨr timen mɨwaai yayiwe. Hɨram mewo, hɨram ap mesikek yɨwaap mekerwo menmen au. Te hɨram yaaim mɨr minɨn mɨtɨk iuwe King Solomon hɨrak ketenen menmen yapɨrwe. Hɨrak nɨpaa ap kamɨr menmen mau yɨnk kɨrak yaaim minɨn timen im au. Te timen hɨram menmen weinɨm. 28 God kerekek kɨrɨak menmen im hɨram yaaim te hɨram petepin mepu teipmen mami, te mɨt nantɨwem neiyɨm nanwɨrem mamɨkre si. Timen im hɨram menmen weinɨm, te God kakweti menmen yi yaimɨr mamu yɨnk. Yi ap han kitet God werek werek au. 29 Yi ap han kitet yapɨrwe yi yayɨt menmen o tɨpar te yi yayɨm ere tu iuwe au emɨt! 30 Mɨt nerer wit wit ap nises God hɨr han kitet menmen mar im. God hɨrak Haai ki kertei yi yayɨt menmen im te yi eiyu. 31 Te yi yinɨn eiyises menmen God hanhan yi eiyisesim, te hɨrak kakweti menmen mamkepi yi yayu werek werek.”

Yi hanhan yaiwis menmen yaaim mamu wit ke God

(Mt.6:19-21)

32 “Yi mɨt nai yɨre sipsip, yi ap einaain menmen au eiyɨntar God Haai ki kakwisi yi eiyinɨn naanmamre mɨt me menmen mɨrak. 33 Yi yesiuwe menmen yapɨrwe kerek yi yetenenim yayɨt pewek mererim eiwet mɨt weinɨn m. Mar im yi yaiwis menmen yaaim mamkepi mamwaai wit ke God. Hɨram mamu mamɨt te mɨt enun nekintɨp menmen o wesiuk mamnen mamɨwaank menmen mi mamɨt en au emɨt! 34 Menmen ti hanhanem, han kit ekitetim.

Mɨt naanempre menmen me mɨtɨk iuwe hɨr enmeriyɨwek

35 “Yi eimɨr laplap tokim keremem, yi eiyɨt waai eiyɨk eitepenem eiyɨksiu si, yi eiyu eimerɨr menmen mamnen. 36 Yi yayre mɨt nemerɨr mɨtɨk iuwe kɨr kaknen kakɨke wit kerek mɨte wetike mɨtɨk neitan neitai ein ek, hɨrak kaknen wit kɨrak te hɨr nanɨnkɨwek weipɨr wasenum kerek hɨrak kan keretɨtek. d  37 Te mɨtɨk iuwe kaknen kakri mɨt nɨrɨak menmen mɨrak ap nɨwaai au, te mɨt keriyen hɨr han yaaik. Hi etpi te hɨrak kakmɨr laplap tokim mɨrak hɨrak kakɨtpor nanu yeno kerek naam menmen menterim, te hɨrak kaknen kakwetɨr menmen hɨr nanɨm kakɨr ke wok mɨtɨk kɨr. 38 Te hɨrak kaknen kakɨ wɨ nɨmɨn suware kenep enum, hɨrak kɨr mɨt nɨrɨak menmen mɨrak hɨr nepu, hɨr han yaaik nanu.

39 “Yi eiyɨrtei menmen im e. Mɨtɨk ke wɨnak epei kertei wɨ kerek mɨtɨk enuk kekintɨp menmen kaknen, te hɨrak ap kakwisɨk kakwep weipɨr kakno nɨmɨn kekin menmen mɨrak au. 40 Yi yɨre mɨtɨk eik e. Yi eimeriyo hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke anen me wɨ yi yepɨtari hi anen.”

Jisas katɨp hɨm tok piska me mɨtɨk yaaik mɨtɨk enuk

(Mt.24:45-51)

41 Jisas katɨp epei au, Pita kitehi Jisas, “Ti hetpei keriyen hɨm im o haiu mɨt yapɨrwe?” 42 Te Jisas kewenhi katɨp, “Hi hetpi yi yapɨrwe. Yi han kitet keimɨn kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe, hɨrak yaaik kemtau hɨm kisesim? Hɨrak mɨtɨk kerek mɨtɨk iuwe kɨrak kakwisɨk kakinɨn naanmamre mɨt han kerek nɨrɨak menmen me mɨtɨk kiutɨp kerek ek, hɨrak kakinɨn kakwetɨr menmen yaaim nanɨm me wɨ hɨrak kewetɨrem. 43 Maain mɨtɨk iuwe kaknen kakɨr mɨtɨk kɨrɨak menmen mɨrak hɨrak wen kɨrɨakem, te hɨrak han yaaik keriuwerek, te mɨtɨk kerekek han yaaik. 44 Hi hetpi werek. Hɨrak kakwisɨk naanmamre menmen mɨrak yapɨrwe. 45 Mɨtɨk hak kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe kɨrak kaktɨp, ‘Mɨtɨk iuwe kai ap te kaknen waswas,’ te hɨrak kaknep mɨt han kerek nɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe kerek ek, kaknep miyapɨr kerek nɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe kerekek, neiyewewan, kaam menmen metike tɨpar si enum. 46 Te mɨtɨk iuwe kerekek maain hɨrak kaknen me wɨ hɨrak ap kermeriyɨwek au. Hɨrak han kaa pɨke kaknen keremem. Hɨrak au ketari, te hɨrak kakrekyɨwek enum kakɨwaankek kaksiuwerek e  kakno kaktike mɨt han kerek nɨrɨak menmen mɨrak ap nises hɨm mɨrak werek werek au.

47 “Mɨtɨk kerekek kemtau hɨm me mɨtɨk iuwe kɨrak, te hɨrak ap kises hɨm mɨrak, hɨrak mɨtɨk iuwe kɨrak kakɨkɨp wɨsenum kakriuwe nɨpɨn. 48 Te hɨrak keimɨn ap kertei werek werek menmen mɨtɨk iuwe kɨrak hanhan hɨrak kakrɨakem, hɨrak kɨrɨak menmen enum, te mɨtɨk kɨrak kakɨp kakriuwe nɨpɨn au kike. Mɨt kerek God kewetɨr menmen yapɨrwe, maain hɨr pɨke enwet God em. Mɨt neimɨn kerek neit menmen yapɨrwe me mɨt, maain hɨr pɨke enwetɨrem yapɨrwe.”

Jisas kan kakɨnke mɨt miyapɨr nanwep pɨnan nanɨno in, nanwep pɨnan nanɨno ein

(Mt.10:34-36)

49 Jisas wen katɨp, “Hi han hewɨr si meit tɨ ik, te hi hanhan si emɨrhɨhe waswas, 50 te hi ahinɨn ahɨwaank wɨsenum hahi. Han kai enuk heriuwe menmen mamrewaank ere hɨram epei au. 51 Yi han kitet hi epei han te hɨrɨak mɨt nankiyan nanu nanɨt a? Au, hi epei han te hi ewep mɨt miyapɨr han nanɨnepan nanɨntar hɨm mai. 52 In ek ere maain mɨt ne wɨnak kiutɨp nar mɨt hispɨnak (5) hɨr nanɨnke. Mɨtɨkɨt wikak tatkite mɨtɨkɨt wiketeret nanɨnehan nanɨnepan nanɨntar hɨm mai. 53 Mɨt nanɨnkehan. Haai kaktike nɨkan kɨrak tatnehakɨt tatnepakɨt. Miye wautike nɨki pɨre nanɨnehan nanɨnepan. Mɨte wautike yani pɨre nanɨnehan nanɨnepan nanɨntar hɨm mai.”

Mɨt nertei menmen me tɨ o nepni te hɨr nepɨtari menmen me God

(Mt.6:2-3; Mk 8:11-13)

54 Hɨrak katɨp disaipel nɨrak epei au, hɨrak katɨp mɨt miyapɨr yapɨrwe kar ik: “Yi epei yɨr napɨ meke wit kerek wepni kewen ken keremem, waswas yi yatɨp, ‘Hawɨ f  kaknen.’ Maain hɨrak kaknen. 55 Yi yemtau nɨme wenituk meke wepni kokai kan te yi yatɨp, ‘Wepni sisi iuwe kaknen.’ Maain hɨrak kaknen. 56 Yi mɨt enun yemipɨn. Yi yertei menmen me tɨ o nepni. Yi yenmak te yi yetari menmen God in ek kɨrɨakem a?

Yi eitike mɨt kerek nansiuwi hɨm yi eikiyan eiyu

(Mt.5:25-26)

57 “Yi yenmak te yi ap han kitet menmen yaaim te yi yɨrɨakem a? 58 Mɨtɨk hak kesiuwe hɨm kerwit (o kerwetit) te ti eno ehɨr mɨtɨk iuwe ke gavman. Ti eno kot hitet yayiwe, ti etpɨwek te yi eikiyakɨt eiyu, o au en, hɨrak kakɨrit eno kot, maain mɨt nanwɨrit eno wɨnak enuk. 59 Hi etput, ti ehu ere ti ewɨr pewek eiyɨm etnik.”

Copyright information for `AVT