a13:2Jo 9:213:3Sam 7:12
b13:6Mt 21:1913:7Lu 3:913:82 Pi 3:9,1513:14Lu 6:7; Jo 5:16; Eks 20:9-10; Diu 5:13-1413:15Lu 14:5
c13:16r Lu 19:913:24Fl 3:1213:25Mt 25:10-12

Luke 13

Mɨtɨk ap keweikɨn sip kewet menmen enum hɨrak kaki

Me wɨ im, mɨt han nepu en hɨr natɨp Jisas nar ik: “Mɨt han ne Galili nen wɨnak ke God nenep samiyak mɨr newepwarem nanwet God em, te mɨtɨk iuwe gavman Pailat kesiuwe mɨt nɨrak ne ami nen nanɨp, hemkre mɨr meweiknenim metike miyak mɨwaai kɨnaan.” Jisas kewenhi ketpor kar ik: “Yi han kitet mɨt hɨr naa nar ik, menmen im meteiknai mɨt in ne Galili hɨr nɨrɨak menmen enum minɨn mɨt han ne provins Galili a? Taauye! Hi etpi werek. Yi ap eiweikɨn sip eiwet menmen enum yi yayi yayɨr ke mɨt ein ne provins Galili epei naa. Yi yertei mɨt hiswiyen hispɨnak (15) naa neit tɨpar me wit Siloam nentar wɨnak nokik kewen kanɨp? Yi han kitet menmen enum hɨr nɨrɨakem hɨram minɨn menmen enum mɨt han ne wit a  Jerusalem nɨrɨakem a? Taauye! Hi etpi werek. Yi ap eiweikɨn sip eiwet menmen enum yi yayi yayɨr ke mɨt in.”

Jisas katɨp hɨm tok piksa me nu ap kine nɨkim au

Hɨrak wen ketpor hɨm tok piksa hɨrak katɨp kar ik: “Nu hɨnaan kewo keit ni me mɨtɨk hak. Hɨrak ketpaan ken kakɨr nɨkim au, hɨrak kuwaau (o kiwaau). Hɨrak kuwaau (o kiwaau) au, hɨrak katɨp mɨtɨk kerek naanmɨprɨwek ni mɨrak kar ik: ‘Ahɨrem! Tito wikak hi han hen hɨr nu hɨrak ap kine nɨkim au. Ti ekan nu eik ek eknepɨn. Hi hɨnapen hɨrak kaku tɨ ik e kari nan tɨ.’ Te mɨtɨk naanmɨpre tɨ kerekek katɨp mɨtɨk iuwe, ‘Ewisɨk akɨrek me tito im e, hi awep wi aweiknɨwek awɨr waniu (o win) mamwetɨwek. Maain hɨram mamine nɨkim hɨram yaaim, o au en, ti ekan eketik eknepɨn ekɨkeipɨn.’”

Me wɨ Sabat Jisas kɨkaap mɨte wɨnap hɨre sip kɨre kɨn

10 Me wɨ Sabat, Jisas keit wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses, hɨrak kewepyapɨr hɨm me God. 11 Me wɨ im, mɨte hap wepu. Tɨpir kaaup te hɨre wɨnap tito hiswiyen hispɨnak wikak (18). Hɨre sip kɨre kɨn te hɨre ap wekrit wen werek werek au. 12 Jisas kɨrep, te hɨrak kenɨnwe ketpɨwe kar ik: “Mɨte hi hepɨr menmen enum mewit mamno mamnopɨn mamkeipnut, te ti ere yaaip.” 13 Hɨrak kewis his mɨrak menteriye, hɨre wekrit wenhɨ hɨrehes wekrit werp, hɨre wewenɨpi niuk me God. 14 Mɨtɨk kinɨn naanmɨpre wɨnak ik e, hɨrak han enuk kentar Jisas kɨkaap mɨte me wɨ Sabat, te hɨrak katɨp kar ik: “Wɨ hispɨnak kiutɨp (6) haiu mamrɨak menmen. Yi einen in me wɨ eim te God kakɨkepi te yi yayu werek. Me wɨ Sabat emɨt!” 15 Jisas pɨke ketpɨwek, “Yi mɨt enun yewisesik. Yi mɨt niutɨp niutɨp me wɨ Sabat yaino yaisiupan bulmakau o hos yairiyaam mamno mamɨm tɨpar. 16 Mɨte ip e kerek hɨre nepenye pe Ebraham kerek b  Seten kerekyɨwe enum te hɨre wɨnap tito hiswiyen hispɨnak wikak (18). Hɨre winɨn sak mi te hi ekepye herekyɨwe yaaim me wɨ Sabat.” 17 Mɨt han kerek nɨpaa natɨp menmen enum, hɨr yɨnk enuk nekintɨp nentar hɨrak katɨp hɨm im. Te mɨt yapɨrwe han yaaik neriuwe menmen iuwe yaim hɨrak kɨrɨakem.

Hɨm me nu mastet nɨkim mɨram

(Mt.13:31-33; Mk.4:30-32)

18 Jisas pɨke katɨp, “Menmen God kɨrɨakem hɨram mɨre mekam? Te hi enɨnem mamtike mekam mamɨram? 19 Hɨram mɨre nu mastet nɨkim mɨrak kike enum. Mɨtɨk hak ketɨwem kamɨr mau ni mɨrak. Maain hɨrak ken niu kɨre nu iuwe, hore hɨram meniuwe meke niu mewis yaank mewik.” 20 Jisas pɨke katɨp, “Hi enɨn menmen God kɨrɨakem mekre han kaiu hɨram mamtike mekam mamɨram? 21 Hɨram mɨre yis mɨte hap wewisɨm metike plaua, hɨre weweiknenim ere werek. Maain plaua mɨniu wɨsenum.”

Jisas katɨp ke weipɨr kike

(Mt.7:13-14, 21-23)

22 Jisas katɨp epei au, hɨrak ken wit iuwe wit kike kewepyapɨr hɨm me God te hɨrak kakpɨno Jerusalem. 23 Mɨtɨk hak ketpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe, maain God kakɨthis mɨt niutɨp niutɨp keriyen nanu nantikerek o au?” Jisas katɨp mɨtɨk ik ketike mɨt yapɨrwe kar ik: 24 “Yi naanmamre hɨras te yi eino eitet weipɨr kike ek. Hi hɨre weipɨr. Mɨt yapɨrwe hɨr hanhan nanɨno nantikerek nanɨno nɨmɨn ein te hɨr au. 25 Maain mɨtɨk ke wɨnak kerek kakɨkrit kakiyepet weipɨr, te yi yayɨrp wit eik yairetɨt weipɨr yaitɨp, ‘Mɨtɨk Iuwe, ekaisiu weipɨr.’ Hɨrak kakɨtpi, ‘Hi ap ertei yi neimɨn.’ 26 Te yi yaiyɨtpɨwek, ‘Haiu nɨpaa maam menmen maam tɨpar metikewit, te ti herp yayiwe kaiu eik ek ewepei hɨm.’ 27 Te hɨrak kaktɨp, ‘Hi hetpi, hi ap hertei yi neimɨn. Yi eiyɨnka eikeipno yi mɨt enun c  yɨrɨak menmen enum.’ 28 Te maain yi eiyɨr Ebraham, Aisak, Jekop netike mɨt profet nanu nantike God te yi au eiyɨt wit eik yaykɨt yainakɨn yehes. 29 Mɨt nanɨnen nanke wepni kokai kan, han nanɨnen nanke wepni kewen ken o nanoke pɨnak nanoke pɨnak nanɨnen nanu yeno nanɨt wit ke God nanɨm menmen iuwe. 30 Mɨt han kerek in ek hɨr mɨt weinɨn ek maain hɨr naninɨn mɨt iuwe han. In ek hɨr mɨt iuwe te maain hɨr nanre mɨt weinɨn.”

Jisas kɨkɨt Jerusalem kentar mɨt nises hɨm mɨrak au

(Mt.23:37-39)

31 Hɨrak wen ketpim, mɨt han ne Farisi hɨr nan netpɨwek, “Yi eino eikeipɨn! In ek mɨtɨk Herot hanhan kakitep!” 32 Jisas ketpor, “Yi eino eitɨp manpen mawenekɨn Herot petepin, teipmen, tepɨn hi epɨr herwe enum, hɨkaap mɨt nɨnaap hɨr pɨke nɨre yaain. Me wɨ wikak menmen mai epei au. Menmen mai epei au, hi ehu ehɨt. Herot kakiyep au ere hi hɨrɨak menmen epei au. 33 Te hi wen ano ehitet yayiwe petepin, teipmen, tepɨn. Hi profet ke God ap ahi ehɨt wit hak au. Wit Jerusalem kerekek.

34 “O mɨt miyapɨr ne Jerusalem! Nɨpaa God keriuwet mɨt profet hɨr newepyapɨr hɨm mɨrak te yi yanɨp naa. Wɨ yapɨrwe hi hanhan hari yi mɨt yererik hi naanmɨpri har ke suware wari nɨkim mɨnɨk yapɨr mɨre, te yi au yɨnapen. 35 In ek God keweikɨn sip kewet wit ki, yi hɨras naanmɨprewem. Hi etpi werek, yi eira au ere yi yaitɨp, ‘God kɨrɨak yaaim kakɨkaap mɨtɨk hɨrak keriuwetek kaknen kakɨkrehɨr ke God.’”

Copyright information for `AVT