a13:27Sam 6:813:28Mt 8:11-1213:29Sam 107:3; Lu 14:1513:30Mt 19:30
b14:1Lu 11:3714:3Lu 6:914:5Mt 12:11; Lu 13:1514:6Mt 22:4614:7Mt 23:614:8Pro 25:6-714:11Mt 23:12; Lu 18:14
c14:13Diu 14:2914:14Jo 5:2914:15Lu 13:2914:201 Ko 7:33
d14:26Lu 18:2914:27Lu 9:23

Luke 14

Jisas kɨkaap mɨtɨk kɨnap yɨnk kɨnwo hɨrak kɨre yaaik

Me wɨ Sabat, Jisas ken kaam menmen keit wɨnak ke mɨtɨk iuwe ke Farisi. Hɨr a  mɨt nau en naanmɨprewek te hɨrak kɨrɨak menmen. Mɨtɨk hak his hɨt mɨrak mɨnwo hɨrak kerp menep kɨrapɨt Jisas. Jisas katɨp mɨt ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em hɨr netike mɨt ne Farisi kerek ninɨn nises hɨm me Moses, hɨrak kitorhi kar ik: “Hɨm me Moses mamwisai haiu mɨt mamkaap mɨt nɨnap me wɨ Sabat o au?” Hɨr ap newenhi au, wɨre wɨre neit, te Jisas keit mɨtɨk kekepik ere werek, hɨrak kesiuwerek ken. Hɨrak kesiuwerek ken, hɨrak keweikɨn kitorhi kar ik: “Hos mi o bulmakau mi mamɨnke mamɨkre hei me wɨ Sabat, yi eiriyaak eiketik me wɨ Sabat o au?” Hɨr ap newenɨwekhi netpɨwek menmen au. Hɨr yɨnk enuk.

Mɨtɨk ap han ekitet hɨrekes mɨtɨk iuwe au emɨt

Jisas epei kɨr mɨt yapɨrwe kerek nanɨnen nanɨm menmen, hɨr nau yeno yaaim me mɨt iuwe te hɨrak ketpor tok piksa mar im. Hɨrak katɨp, “Wɨ kerek mɨtɨk hak hɨrak kenɨni einen eiyɨm menmen me nɨkan kɨrak kakɨt mɨte, yi ap eiyu yeno yaaim me mɨt iuwe, te mɨtɨk iuwe akinɨnit eknen. Hɨrak eknen te mɨtɨk kerek nɨkan kɨrak kakɨt mɨte, hɨrak kaknen kakɨtpi, ‘Yi eiyɨnke eino ein, eiwis mɨtɨk iuwe ik hɨrak ekwim.’ Hɨrak kɨrɨak menmen im te yi yɨnk enuk eiyɨntar yi eiyu yeno weinɨm. 10 Im em emɨt! Mɨtɨk ketpi yi einen eiyɨm menmen yi eiyu yeno weinɨm me mɨt, te maain mɨtɨk nɨpaa ketput yi einen eiyɨm, hɨrak kaktihis kakɨtpi kakɨr ik: ‘Nai yinan, yi einen eiyu yeno me mɨt iuwe newim,’ te mɨt en nɨpaa hɨrak netikewi yayɨm menmen hɨr han kitet yi iuwe. 11 Mɨtɨk kerek han kitet hɨrekes mɨtɨk iuwe, God kakrɨakek hɨrak mɨtɨk weinɨk.”

Jisas katɨp mɨt nanɨne neimɨn nanɨnen nanɨm menmen

12 Nepei au, Jisas katɨp mɨtɨk kerek nɨpaa ketpɨwek kaknen kakɨm, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Maain ti enɨne mɨt nanɨnen nanɨm menmen iuwe, ti ap enɨne paaprer o b  haairer o nɨkerek o kikrek o nit yinan netenen menmen iuwe au emɨt! Ti ap erɨakem ehisesim ehɨntar maain hɨr pɨke nanwetut menmen mit mamrerim. 13 Maain ti hemani menmen, ti enɨne mɨt enun menmen auri o mɨt his hɨt nanamɨr enum. 14 Ti erɨak menmen mar im te God maain kakrekyut yaaim kakɨntar mɨt in enun te hɨr ap pɨke nanwetutem mamrerim. Maain God kakwetutem me wɨ kerek maain hɨrak kakɨkɨan mɨt kerek nɨre yaain hɨr pɨke nanɨkrit nanu nantikerek.”

Jisas katɨp hɨm tok piksa me mɨt naam menmen iuwe

(Mt.22:1-10)

15 Mɨtɨk kiutɨp kau kɨnaan kaam menmen kemtau menmen Jisas katɨp, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Mɨt nau kɨnaan neit wit ke God nanɨm menmen hɨr han yaaik nanu.” 16 Jisas ketpɨwek, “Nɨpaa ein mɨtɨk kemani menmen kenɨne mɨt yapɨrwe nanɨnen. 17 Wɨ epei man te hɨrak kakwet mɨt menmen. Hɨrak keriuwet mɨtɨk kɨrak kaknɨnor kakɨtpor kar ik: ‘Hi epei emani menmen te yi einen eiyɨm eitikewa.’ 18 Hɨrak kitorhi, te hɨr yapɨrwe natɨp, ‘Haiu ap te mamno au.’ Mɨtɨk hak katɨp, ‘Hi epei hewɨr pewek heiyɨm hatɨn tɨ, te hi eno ahɨrek te hi hanhan ti ap han enuk heriuwe hi ap enen taau.’ 19 Mɨtɨk hak katɨp, ‘Hi epei hewɨr pewek etɨn bulmakau hiswiyen (10) me mamwen tɨ te hi ano ahɨrem enɨnem te hi hanhan ti ewisa hi ehu in ehɨm menmen mit au.’ 20 Mɨtɨk hak katɨp, ‘Hi epei heit mɨte te hi ap anen au.’

21 “Te mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mɨrak, hɨrak ken ketpɨwek. Epei ketpɨwek, hɨrak han enuk ketpɨwek kar ik: ‘Ti eno waswas erer yayiwe me wit ehɨthis mɨt kerek his hɨt nanamɨr mɨre enum, kerek nau yayiwe ek e.’ 22 Maain mɨtɨk hɨrak epei kan ketpɨwek, ‘Mɨtɨk Iuwe, menmen ti etpewem hi epei hɨrɨakem, te yeno ham wen mepeit weinɨm.’ 23 Mɨtɨk iuwe katɨp mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mɨrak kar ik: ‘Ti eno ehitet yayiwe iuwe, ehitet ya ke c  yaank, ya meke nɨmɨn te wɨnak kai eknempet ekriuwe mɨt miyapɨr. 24 Hi etput werek. Ap nei kerek nɨpaa hi henɨnor nanɨnen nanɨm menmen nantikewa au.’”

Mɨtɨk ekinɨn han ekitet werek werek te hɨrak ekises Jisas

(Mt.10:37-38)

25 Mɨt miyapɨr yapɨrwe nen nises Jisas te hɨrak keweikɨn ketpor kar ik: 26 “Mɨtɨk kerek kaknen kakisɨsa hɨrak hanhan kinɨn kemtau hɨm me miye haai nɨrak, mɨte o nɨkerek nɨrak, hɨrak ap kakises hɨm mai taau. 27 Mɨtɨk kerek kisɨsa te kɨnaain menmen enum mamnen mamkɨp, hɨrak ap te kakises hɨm mai werek werek au.

28 “Keimɨn ke yi mɨt hanhan kakime wɨnak iuwe nokik, hɨrak wen eku han ekitet hɨrak ketenen teket mei o niu mei kakwet mɨt kerek nankepik nanime wɨnak kɨrak ere nanɨnepik. 29 Hɨrak epei kekin hei kamɨr teinɨk kewis tapɨn, te hɨrak ap kime wɨnak kenterim wen au kentar hɨrak pewek kike hɨram epei au mesi, te mɨt kerek nanɨnen nanɨrek nanitetɨweknaan nanɨniuwesɨsek. 30 Hɨr nantɨp nar ik: ‘Mɨtɨk ik kakime wɨnak te hɨrak ap kakimaak ere werek au.’

31 “Mɨtɨk iuwe kerek naanmɨpre mɨt yapɨrwe en kakno kaktike mɨt yapɨrwe nɨrak 10,000 nanɨno nanɨnepan nantike mɨtɨk iuwe hak ketike mɨt nɨrak yapɨrwe nar 20,000. Hɨrak wen eku han ekitet hɨrak manpenuk te kakɨrp kakinɨn mɨtɨk hak ik kaktike mɨt nɨrak o taau. 32 Au en, mɨtɨk hak ek wen kepeit yanɨmɨn, hɨrak kakriuwet mɨt nɨrak nanɨno nanwenyipɨrek nanitɨwekhi me mekam hɨr enrɨakem te hɨr enkiyan enu enɨt. 33 Te keimɨn hɨrak ap ekinɨn han kitet werek werek ekweikɨn sip ekwet menmen mɨrak, hɨrak ap te kakises hɨm mai taau. d 

Sol tokim ap matɨn hɨm au, mɨt nanwɨrem

(Mt.5:13; Mk.9:50)

34 “Sol hɨram menmen yaaim, te hɨram tokim ap matɨn hɨm mamɨrmeim te hɨram pɨke emtɨn hɨm? Taauye! 35 Mɨt ap newɨrem te mamkaap tɨ au. Hɨram mamɨwaank tɨ. Hɨr nanwɨrem mamno mune me bulmakau mamkaap menmen meit ni eim mamwo taau. Mɨt nanwɨrem mamitet yayiwe weinɨk. Nɨkɨp emnep eiyɨmtewem!”

Copyright information for `AVT