a17:3Mt 18:1517:5Mk 9:2417:6Mt 17:20, 21:21 ere wɨsenum. Yi eiyisesik eiyɨr ek te yi yaitɨp niuwaine ik e, hɨrekes kakɨket kakriuwe puk mɨrak, te hɨrak kakɨmtau hɨm mit kakno kakɨkɨr hɨrekes kakɨkre wan eik kakɨrp kakɨt.
b17:11Lu 9:51-52, 13:2217:12Lev 13:45-4617:14Lev 14:2-3; Lu 5:14 niuk me God? Mɨt ne Isrel au nɨnapen a?”
c17:19Lu 7:5017:20Jo 3:3, 18:3617:21Mk 13:2117:23Lu 21:817:25Lu 9:2217:26Jen 6:5-1217:27Jen 7:6-2317:28Jen 18:20, 19:25 menep mɨt menepi neit ein.

Luke 17

Menmen enum mari han ke mɨtɨk kises hɨm me God

(Mt.18:6-7, 21-22; Mk.9:42)

Jisas katɨp mɨt nɨrak disaipel, “Menmen enum me mamri han ke mɨt hɨr nisesim mamriwaank, hɨram mamnen. Te keimɨn kakrɨak menmen enum kakri han ke mɨt, maain hɨrak God kakɨwaankek kakɨr ke hɨrak kɨrɨakem. Hɨram yaaim te mɨt nankaaip nan keriyɨwek teruk, hɨr nanwɨrek hɨrak kakno kakɨkre wan kaki kakɨt, te hɨrak kakrɨak mɨtɨk kerek kises hɨm mai hɨrak kakweikɨn sip kakises menmen enum. Hɨrak kaku kakrɨak enum, maain hɨrak kaknen kakɨr God hɨrak enuk wɨsenuk.

“Yi naanempre hɨras hekrit hekrit yi eiyises menmen yaaim keremem. Kit yinak kerekyut enum ti enerek. Hɨrak yɨnk enuk keriuwe menmen enum hɨrak kerekyutem, hɨrak ketput, ‘Ti yaaik hi herekyut enum,’ te ti hetpɨwek hɨm yaaim mar im: ‘Hɨram menmen weinɨm.’ Hɨrak ke wɨ miutɨp hɨrak kerekyut enum me hispɨnak wik (7), te hɨrak yɨnk enuk keriuwerem, hɨrak pɨke kaknen kakɨtput, ‘Ti yaaik hi herekyut enum,’ te ti etpɨwek, ‘Hɨram menmen weinɨm.’ Hɨrak kɨrɨak karek karek ere hispɨnak wik (7), ti etpɨwek, ‘Hɨram menmen weinɨm,’ ti erɨweksak menmen enum.”

Jisas katɨp menmen me mɨt enises hɨm me God

Mɨt aposel natɨp Jisas, “Ti ekepai te haiu emisesit emɨrp han tokik.” Jisas katɨp, “Yi eiyises God werek werek kike yi yɨre nu mastet nɨkim hɨram kike te maain hɨram mamwo a 

Menmen mɨtɨk kɨrɨak menmen me mɨtɨk hak kakisesim

“Te keimɨn ke yi mɨt hɨrak ketenen mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mɨrak kɨre kewen tɨ me ni o naanmɨpre sipsip mɨrak. Maain hɨrak kaknaaiwɨr ni kaknen wɨnak ti etpɨwek, ‘Ti enen ehu yeno wasenum ehɨm menmen?’ Hɨrak taau! Au, ti etpɨwek har ik: ‘Ti emɨr laplap tokim erekyo menmen mai mɨwaai eiyɨm emeriyo ere hi ehɨm menmen, ehɨm tɨpar. Te maain ti ehɨm menmen, ehɨm tɨpar mit.’ Hɨrak katɨp mɨtɨk kerekyɨwek menmen mɨrak, hɨrak yaaik kentar hɨrak kemtau hɨm mɨrak kerek hɨrak ketpɨwek em? Au, hɨram menmen weinɨm. 10 Yi yar ke mɨtɨk eik kɨrɨak menmen keremem. Yi epei yɨrɨak menmen God ketpiyem yɨrɨakem, yi han ekitetim emɨr im: ‘Haiu mɨt weinɨn keriyen, haiu epei mɨrɨak menmen keremem God ketpeiyem.’”

Jisas kɨkaap mɨt hiswiyen (10) kerek lepro mewi

11 Jisas kepno Jerusalem kitet yayiwe kewep provins Galili ketike provins Sameria. 12 Hɨrak kare kakno wit kike, mɨt hiswiyen (10) lepro mewi hɨr newenyipɨrek newisɨk yayiwe eik, hɨr nepɨr nenpɨn nekeipnɨwek. 13 Hɨr nepɨr nenpɨn nekeipnɨwek, hɨr nɨnap nenɨne Jisas netpɨwek, “Jisas Mɨtɨk Iuwe, ti han etwenɨnei.” 14 Jisas kɨri ketpor, “Yi eino eiteikɨn mɨtɨk pris kerek kewet God menmen keit wɨnak kɨrak, yi eiteiknɨwek yɨnk ki.” Hɨrak ketpor, hɨr nepno, wasenum lepro epei mekeipnor men te yɨnk kɨr kɨre yaaik. 15 Hɨr nertei hɨr nɨre yaain, mɨtɨk kiutɨp ke mɨt en pɨke kan katɨp hɨm iuwe kewenɨpi niuk me God. 16 Hɨrak kan kenke kɨwaai hɨt me Jisas ketpɨwek, “Ti yaaik.” Hɨrak mɨtɨk ke wit Sameria. 17 Epei au, Jisas katɨp, “Hi epei hɨkaap mɨt hiswiyen (10) lepro mewi. Mɨt hispɨnak tekyaait (9) neit nein a? 18 Kenmak te mɨtɨk ik ke wit hak hɨrak kerekek pɨke kan kewenɨpi b  19 Jisas ketpɨwek kar ik: “Ti ekrit eno. Ti epei hɨre yaaik hentar ti han kiteta.”

Jisas katɨp ke wɨ maain hɨrak pɨke kaknen

(Mt.24:23-28, 37-41)

20 Mɨt han ne Farisi nitehi Jisas mewaai meruri wɨ mamnen te God kakinɨn naanmamre mɨt. Hɨrak kewenhi ketpor kar ik: “Mɨt ap nanɨr menmen im me God mamnen au. 21 Ap te mɨtɨk keiyak kaktɨp, ‘Eiyɨr menmen God kɨrɨakem keit in ek o meit ein e.’ Au, hɨram mau ke nɨmɨn ke yi mɨt, te yi ap eiyɨrem eiyɨr ke yi eiyɨr nu o menmen taau.”

22 Hɨrak katɨp mɨt ne Farisi epei au, hɨrak keweikɨn katɨp mɨt nɨrak disaipel keriyen kar ik: “Wɨ mamnen te yi hanhan hi hahu etikewi wɨ miutɨp kerekek mar ke in ek hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hau hetikewi, te maain hi ehu etikewi au. 23 Mɨt han maain nanɨtpi nanɨr ik: ‘Eiyɨrek! Krais pɨke kan.’ o ‘Eiyɨrek in.’ Te yi ap eiyɨtpaan eino eiyɨrek au emɨt! Hɨr nemipɨn. 24 Mɨpre nepni mewenɨn iuwe mɨr merer wit wit mau yaain, mamɨr im e te hi mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe me wɨ hi pɨke enen, mɨt yapɨrwe nanɨra hi hahu yaain. 25 Te hi ehinɨn hahi, mɨt ne tɨ in ek enweikɨn sip enweto.

26 “Maain wɨ hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe pɨke anen, menmen mamu mamɨr ke wɨ nɨpaa Noa kau tɨ. 27 Mɨt yapɨrwe nɨpaam menmen nɨpaam tɨpar si enum, haairer nesiuwe nɨkerek hɨram (o hɨran) nɨr te mɨt netike miyapɨr neitan, netenenan his ere wɨ Noa ken kekre sip mɨrak, wan tɨpar kɨniu kenep mɨt hɨr naa ere nenepik o nesi. 28 Wɨ hi pɨke enen hɨram mamɨr ke wɨ nɨpaa Lot kau tɨ. Mɨt ein naam menmen metike tɨpar si enum, hɨr newɨr pewek neiyɨm neit menmen o nesiuwe menmen mɨr neit nan mererim, hɨr namɨr ni me wɨnak, hɨr nime menmen. 29 Me wɨ Lot kɨnaaiwɨr wit Sodom, God keriuwet si metike nan sisi mɨnɨn enum c  30 Me wɨ hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe maain hi pɨke enen ewepyapɨr hɨrekes, mɨt nanrɨak menmen hi epei hetpiyem.

31 “Me wɨ eim, keimɨn kentɨr wɨnak siup ap te kakɨkiuwe kaknen kakinɨn kakɨt menmen mɨrak yaaim mekre wɨnak kɨrak au. Hɨrak kakrɨr kerek ek. Mɨtɨk kerek keit ni mɨrak, hɨrak kɨrem, hɨrak ap te kaknen wɨnak kakɨt menmen ekɨt. Hɨrak kakrɨr kerek ek. 32 Yi han ekitet Lot mɨte pɨrak. Hɨre weweikɨn werp wɨr wit Sodom te God kaaup keweikniye hɨre weweikɨn wɨre nan. 33 Mɨtɨk keimɨn hanhan naanmamre hɨrekes, hɨrak ap kises hɨm me God, maain hɨrak kaku kaktike God au. Keimɨn kerek ap hanhan naanmɨpre hɨrekes te maain hɨrak kaki kakɨntar hɨrak kises hɨm mai, God kaktɨwekhis kaku kaktikerek.

34 “Hi hetpi. Me wɨtaan keremem hi pɨke enen, mɨtɨkɨt wiketeret tatwaai yeno miutɨp, kiutɨp hi etɨwekhis kaknen kaktikewa, au kiutɨp kakwaai yeno kakwaai kakɨt. 35 Miyapɨr wiketeri nehis newen niu. Hap piutɨp hi etɨwehis wawu wautikewa. Hap ep au, wawu wawɨt en. [ 36 Mɨtɨkɨt wiketeret tatɨt ni eim. Mɨtɨk hak hi etɨwekhis heiyɨk kaknen, hak au kaku.]”

37 Mɨt nɨrak disaipel nemtau menmen im hɨrak ketpor, hɨr nitɨwekhi, “Mɨtɨk Iuwe, menmen im mamɨt nein?” Jisas ketpor tok piksa ik: “Herwe kaa kɨwaairi te hore tepre mamno mamwik mamkinenik mamɨk.”

Copyright information for `AVT