a23:56Eks 12:16, 20:10; Diu 5:14
b24:4Ap 1:1024:5Lu 2:924:7Lu 9:22, 17:2524:10Lu 8:2-3
c24:15Mt 18:20 b24:19 Mt 21:11
d24:21Lu 1:68, 2:38, 19:11; Ap 1:624:22Lu 24:1-1124:24Jo 20:3-1024:25Lu 24:4424:26Lu 9:22; Ap 3:13, 17:3; Jo 13:3124:27Diu 18:15; Sam 22:1-21; Ais 5324:30Lu 22:1924:341 Ko 15:4-5
e24:361Ko 15:524:37Mt 14:2624:41r Jo 21:5 24:44Lu 18:31, 24:2724:46Ais 53; Hos 6:224:471Ti 3:1624:48Jo 15:27; Ap 1:824:49Jo 14:16, 15:26, 16:7; Ap 1:4
f24:52Jo 14:28, 16:22
Luk 24
f24:52Jo 14:28, 16:22
 

Luke 24

Jisas pɨke kekrit

(Mt.28:1-10; Mk.16:1-8; Jo.20:1-10)

Wɨ Sande, wanewik kesiupan toto eik, miyapɨr nen hei kerek han kewen kɨnɨk nɨpaa mɨt newis Jisas kekrerek, hɨr a  neit menmen yaaim mɨnɨn te nanwisɨm mamu Jisas yɨnk kɨrak kerek nɨpaa hɨr nɨrɨakem. Hɨr nen nɨr nan kerek keiyepet hɨm ke hei ek mɨt nepei nenkerek kenpɨn kekeipɨn hɨm ke weipɨr ke hei. Hɨr nɨnɨk nen nɨmɨn, te hɨr nɨnetnɨwek ap nɨnapɨn yɨnk ke Jisas kekre hei kɨwaai au. Hɨr nerp en han kitet me menmen im, te wasenum mɨtɨkɨt wik teriuwet laplap mɨre hike terp menep tetikeri. Hɨr miyapɨr nɨnapen wɨsenum te hɨr nitehɨr newen ninɨp nau tɨ te mɨtɨkɨt hɨrakɨt tetpor, “Yenmak te yi yan yɨnyatɨn mɨtɨk pɨke kekrit kepu yeit wit ke mɨt hɨr epei naa newisi neitai a? Hɨrak ap keit in au. Hɨrak epei kekrit. Yi han ekitet menmen nɨpaa hɨrak ketpiyem me wɨ hɨrak wen kepu provins Galili. Hɨrak katɨp kar ik: ‘Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, mɨt han nanwisa hi eno his me mɨt enun nises menmen enum te hɨr nanwenkɨka hahu nu tentarakɨt hi hahi. Te maain hi pɨke ahɨkrit ehu are mɨtɨk me wɨ wikak.’”

Hɨrakɨt tatɨp epei au, miyapɨr han kitet menmen me hɨm nɨpaa hɨrak ketpim, te hɨr nɨnaaiwɨr herwe hei pɨke nen. Mɨte kerep ep niuk mɨre Maria pe Magdala, Joana wetike Maria miye pe Jems, hɨr netike miyapɨr han natɨp hɨm im men mɨt aposel nar hiswiyen kiutɨp (11) netike mɨt han, hɨr netpor menmen hɨr epei nɨrem. 11 Te mɨt aposel natɨp nekre han kɨr menmen miyapɨr netpim hɨr nemipɨn, te hɨr ap nemtewem nisesim au. 12 Te mɨtɨk Pita kekrit kesiukɨn ken hei kerek nɨpaa mɨt newis Jisas keitai. Hɨrak ken en, hɨrak kitehɨr kɨr laplap weinɨm. Hɨrak ap kɨr menmeiyam au, te hɨrak pɨke ken wit eik han kitet menmen epei man.

Mɨtɨkɨt wiketeret tɨr Jisas teit yayiwe ken Emeas

(Mk.16:12-13)

13 Me wɨ kerek Pita kɨr hei weinɨk keremem, mɨtɨkɨt wiketeret ten wit hak kiutɨp mɨt nenewek Emeas. Hɨrak yanɨmɨn kike kɨre 11 kilomita ke Jerusalem. 14 Te hɨrakɨt teke tɨ tatɨpakɨt me menmen epei man keremem. b  15 Hɨrakɨt wen tetpim han kitetim, Jisas hɨrekes kisesikɨt kan kewenyipɨret. 16 Hɨrakɨt tɨrek te hɨrakɨt ap terteiyek hɨrak keimɨn kentar hɨrak kenipɨwekɨt han kɨrakɨt ap terteiyek au.

17 Jisas ketpɨwekɨt, “Yi yewepnak yatɨp mekam yi yeke tɨ yepno?” Te hɨrakɨt terp teit tenep naan mekiuwe. 18 Mɨtɨk hak niuk mɨrak Kliopas kitɨwekhi, “Mɨt miyapɨr yapɨrwe nerer wit wit han nererik neit Jerusalem me wɨ im. Te ti kiutɨp kerekek ap hertei menmen im nɨpaaseik epei man a?” 19 Jisas kitɨwekhi, “Mekam epei man?”

Hɨrakɨt tetpɨwek tar ik: “Menmen epei man mewaank Jisas ke wit Nasaret. Mɨtɨk ik hɨrak profet, hɨrak kɨrɨak menmen nɨpaa mɨt ap te nɨrɨakem. Hɨrak mɨtɨk yaaik kewepyapɨr hɨm yaaim, te God ketike mɨt han kitet hɨrak yaaik iuwe.
20 Mɨt naiu iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kaunsil newisɨk ken gavman te hɨr newenkekik kentar nu tentarakɨt hɨrak kaa. 21 Te haiu hanhan hɨrak kiutɨp kerekek kakɨkepai haiu mɨt miyapɨr ne c  Isrel kaktaihis keriyen. In ek hɨram wɨ wikak menmen im nepei man. Menmen im epei man metike menmen ham im. 22 Miyapɨr han naiu nerekyei haiu han kekrit. Wanewik hɨr nen nanɨr hei kerek mɨt newisɨk kɨwaairi en. 23 Te hɨr ap nɨnapɨn yɨnk kɨrak au. Hɨr pɨke nan natɨp hɨr nau nɨtyak nɨr mɨtɨkɨt ensel tetpor, ‘Hɨrak epei kekrit kɨre mɨtɨk.’ 24 Hɨr natɨp epei au, mɨt han ne haiu mɨt nen nɨr hei kerek mɨt newisɨk kekrerek mepɨr ke miyapɨr netpim te hɨr ap nɨnapɨnek au.”

25 Te Jisas keneret ketpɨwekɨt, “Yi han auri. Yenmak te yi ap yises menmen yapɨrwe profet netpim a? 26 Mekam? Yi ap yertei Krais kerek God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt, hɨrak ekinɨn eki pɨke kakɨkrit te maain hɨrak kakɨt niuk iuwe me God a?” 27 Te Jisas ketpɨwekɨtem werek werek menmen tɨwei me God metpim me hɨrekes. Hɨrak kekrit keit tɨwei Moses kewisɨm, hɨrak kewepwekɨtyapɨr hɨm ere hɨrak ketpor hɨm mɨt profet netpim newisɨm mau tɨwei me hɨrekes.

28 Hɨrakɨt tan menep ke wit kerek hɨrakɨt tatnori, te Jisas kemipɨn kare kakno yanɨmɨn. 29 Te hɨrakɨt tewenek kerp tetpɨwek, “Ehu etikewawɨr (o etikawɨr). Wepni epei kakwen kakno wɨtaan.” Te hɨrak ken kau ketikeret. 30 Jisas kau ketikeret tatɨm menmen. Hɨrak kekin bret katɨp God hɨrak yaaik, te hɨrak kewepik kewetɨwekɨtek. 31 Hɨrak kɨkɨak han kɨrakɨt hɨrakɨt terteiyek, te hɨrak keweikɨn his kɨre nɨme keit, hɨrakɨt ap tɨrek au. 32 Hɨrakɨt tatɨpakɨt, “Han kawɨr kekrit kerek hɨrak ketpawɨr witet yayiwe ketpawɨr werek werek hɨm me God mau tɨwei.”

33 Hɨrakɨt tatɨpakɨt epei au, hɨrakɨt tekrit wasenum pɨke ten Jerusalem. Hɨrakɨt tɨr mɨt disaipel hiswiyen kiutɨp (11) nererik netike mɨt han. 34 Te hɨr netpɨwekɨt nar ik: “Haiu metpi werek. Mɨtɨk Iuwe pɨke kekrit kepu. Saimon epei d  kɨrek kepu.” 35 Te mɨtɨkɨt wiketeret tetpor menmen werek werek kerek epei man meit yayiwe eik. Hɨrakɨt tetpor markeik hɨrakɨt tertei Jisas kewep bret kewetɨwekɨtek.

Hɨr mɨt disaipel nɨr Jisas

(Mt.28:16-20; Mk.16:14-18; Jo.20:19-23; Ap.1:6-8)

36 Hɨrakɨt wen tetpor hɨm im, wasenum Jisas hɨrekes kerp ketikeri ketpor, “Yi eiyu werek werek.” 37 Te hɨr nɨnapen nepɨrpɨr nentar hɨr han kitet hɨr nɨr herwe. 38 Te hɨrak ketpor, “Yenmak te yi han toenuk a? Yenmak te yi han kiteta hi herwe a? 39 Eiyɨr pap me hei mau his hɨt mai. Hi hɨrekes kerek ek. Eirɨrauhis, te yi eiyɨrtei hi hɨrekes. Herwe ap te naan o hemik kewik kar ke epei yi yɨra auye!” 40 Jisas ketpor hɨm im epei au, hɨrak keteiknor his hɨt mɨrak. 41 Hɨr ap te nanisesim nentar hɨr han yaaik wɨsenuk te hɨrak kitorhi, “Yi yeit menmen mei te yi yeweto mei ehɨm o au?” 42 Hɨr newetɨwek saauk hak kiutɨp kerek epei si taak. 43 Hɨrak kekinɨk kaak, hɨr nɨrek. Hɨrak kaak epei au, hɨrak ketpor, “Menmen im nɨpaa hi epei hetpiyem kerek hi wen hepu hetikewi hɨram im: ‘Menmen yapɨrwe kerek nɨpaa Moses ketike mɨt profet hɨr newisɨm mau tɨwei metike hɨm mau tɨwei Sam hɨram mamnen.’” 45 Epei au, hɨrak kerekyor han kɨr kewep te hɨr nanɨrtei hɨm me God mau tɨwei werek werek. 46 Te hɨrak ketpor, “Im em hɨram hɨm nɨpaa mɨt newisɨm mau tɨwei: ‘Mɨtɨk God kehimɨtanek Mɨtɨk Iuwe Krais eki te pɨke kakɨkrit me wɨ wikak.’ 47 Yi mɨt nai yeit wit Jerusalem yi yaino yairer wit wit yaitɨp mɨt miyapɨr hɨm yaaim te hɨr nanweikɨn sip nanwet menmen enum God kakɨsak menmen enum mɨr kakɨntar menmen hi hɨrɨakem. 48 Yi epei yɨr menmen im te yi yaiwepyapɨrem. Hi hɨrekes eriuweti menmen nɨpaa Haai kai katɨp hɨrak kaksiuwerek kaknen, te yi wen eiyu wit iuwe ik ek eimerɨr menmen iuwe me wit ke God mamɨkiuwe mamnen mamwi.” e 

God kari Jisas kɨniu ken wit kɨrak

(Mk.16:19-20; Ap.1:9-12)

50 Jisas katɨp epei au, hɨrak keriyei nen nɨnaaiwɨr wit Jerusalem, hɨr nen wit Betani. In ek hɨrak kɨkɨam his mɨrak kitehi God naanmamror. 51 Jisas wen kitehi God naanmamror, hɨrak ken kɨnaiwɨri kɨniu ken wit ke God. 52 Epei au, hɨr newenɨpiyek. Hɨr wen newenɨpiyek hɨr pɨke nepno wit Jerusalem han yaaik iuwe. Hekrit hekrit hɨr nen wɨnak iuwe ke God newenɨpiyek.

53 

Mepɨr keremem f 

Copyright information for `AVT