a4:43Lu 8:14:44Mt 4:235:1-3Mt 13:1-2; Mk 3:9-10, 4:1
b5:4-9Jo 21:3-85:10Mt 13:475:11Mt 19:275:14Mk 7:36; Lu 8:56; Lev 14:1-325:16Mk 1:35
c5:20Lu 7:485:21Lu 7:49; Ais 43:255:24Jo 5:8
d5:30Lu 15:1-2
e5:34Jo 3:29

Luke 5

Pita kises hɨm Jisas ketpim te hɨrak keit saauk yapɨrwe

(Mt.4:18-22; Mk.1:16-20)

Wɨ ham mɨt miyapɨr yapɨrwe nises Jisas neriuwetan nerp menep nanɨmtau hɨm me God hɨrak kakɨtporem kerp wan ke Genesaret. Hɨrak wen katɨp hɨm, hɨrak kɨr sip wiketerem mɨwaai tenhaan. Mɨt kerek newɨr hepin nankin saauk, hɨr nɨnaaiwɨr sip nen nekemyet hepin mɨr. Hɨrak ken kau kekre sip me Saimon. Hɨrak kenɨne Saimon kitɨwekhi hɨrak kakriuwet sip mamno tɨpar kike. Te hɨrak kau kekre sip wen ketpor menmen mɨrak.

Hɨrak katɨp epei au, hɨrak katɨp Saimon kar ik: “Ti ehu sip eno wan kerek kesikekre, ti etike mɨt nekepi yi eiwɨr hepin emɨkiuwe wan kerekek te yi eiyɨt saauk.” Saimon ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, haiu mewɨr hepin me wɨtaan ere wanewik te haiu ap mari saauk a  mei au. Ti hetpo te hi ewɨrem emno nɨmɨn ein.” Hɨrak ketpor, hɨr newɨrem men nɨmɨn ein epei au, hɨr nari saauk yapɨrwe ere hepin mamwep, te hɨr nenɨne nɨr yinan neit sip ham nanɨnen nankepi. Hɨr nan nekepi neriyaam newisɨm mekre sip ere mau hɨm te sip wik menep te mamnatɨn mamɨkre wan. Saimon Pita kɨr menmen im epei au, hɨrak kewen ninɨp kerp ninaan me Jisas ketpɨwek kar ik: “Ti Mɨtɨk Iuwe enaiwɨra. Hi mɨtɨk enuk ap hises hɨm me God werek au.” Hɨrak ketike mɨt kerek netikerek hɨr han kekrit nentar saauk yapɨrwe hɨr netɨwem. 10 Saimon Pita ketike wariyakɨt tɨrak Jems ketike Jon nɨkerek te mɨtɨk Sebedi hɨrakɨt tetikerek han kekrit. Jisas katɨp Saimon, “Ti ap enaain au. In ere maain ti eri mɨt enɨnen enisɨsa.” 11 Jisas ketpɨwekɨt epei au, hɨr mɨt han nekepikɨt nari sip neiyɨm nen tenhaan, hɨrakɨt tɨnaiwɨrem tisesik.

Jisas kɨkaap mɨtɨk enuk lepro mewik

(Mt.8:1-4; Mk.1:40-45)

12 Wɨ ham Jisas keit wit hak kerek mɨtɨk enuk lepro mewik hɨrak keitai en. Hɨrak kɨr Jisas hɨrak kan kenke kɨwaai tɨ kitehi Jisas kar ik: “Ti han kit ti erekyo te hi yaaik.” 13 Jisas kewis his menterik katɨp kar ik: “Hi hanhan ti are yaaik.” Wasenum lepro epei menke mekeipnɨwek hɨrak kɨre yaaik. 14 Jisas ketpɨwek hɨm manp kar ik: “Ti ap atɨp mɨt menmen im au emɨt. Ti eno eteikɨn pris yɨnk kit, ti ewetɨwek menmen hɨrak kakwet God em mamɨr ke hɨm me Moses mekre tɨwei metpim. Menmen im mamteikɨn mɨt ti yaaik.” 15 Hɨrak katɨp mɨt hɨr ap nanwepyapɨr menmen hɨrak kerekyorem, te menmen hɨrak kɨrɨakem, mɨt nerer wit wit nemtewem te hɨr yapɨrwe nan nanɨmtau hɨm mɨrak o hɨr nan te hɨrak kakɨkepi te hɨr yaain manpenun enu. 16 Wɨ yapɨrwe hɨrak kɨpnaaiwɨr mɨt hɨrak ken wit weinɨm mɨt ap newi, hɨrak prea kitehi God menmen. b 

Jisas kɨkaap mɨtɨk hak his hɨt enum

(Mt.9:l-8; Mk.2:l-12)

17 Wɨ ham, hɨrak kewepyapɨr mɨt menmen, mɨt han ne Farisi kerek ninɨn nises hɨm me Moses, hɨr netike mɨt han ne Skraip kerek newis menmen me hɨm me Moses mau tɨwei natɨp mɨt em, hɨr nau en. Hɨr nɨnaaiwɨr wit Jerusalem, han nɨnaaiwɨr wit yapɨrwe me provins Galili ketike provins Judia, hɨr nan nanɨmtau hɨm mɨrak. Menmen iuwe me Mɨtɨk Iuwe God metikerek mekepik te hɨrak kakɨkaap mɨt nɨnap o his hɨt enum te hɨr nanre yaain. 18 Mɨt han nan nɨnan mɨtɨk hak his hɨt tupe mekiuwerem epei maa meit, hɨr nɨnanek kekre kɨnaan kɨwaai yeno neiyɨk nan. Hɨr neiyɨk nanoke nein te hɨr nanɨno nɨmɨn nanwisɨk kɨwaai hɨt me Jisas. 19 Hɨr nɨnatɨn au nentar mɨt yapɨrwe nerp neiyepet ya weipɨr ke wɨnak te hɨr nɨniu wɨnak siup nen niu ein, hɨr nenke toni kɨwapɨn wɨnak siup, hɨr nesiuwe mɨtɨk neriuwe waai kau yeno ken kɨwaai tɨ kekreri nɨmɨn ke mɨt netike Jisas. 20 Jisas hɨrak kertei hɨr han kitet hɨrak kakɨkaap mɨtɨk ik, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Hi esak menmen enum ti hɨrɨakem hɨram mamno.”

21 Mɨt ne Skraip netike mɨt ne Farisi hɨr nitehiyan natɨpan nar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak keimɨn te hɨrak katɨp enum, hɨrak kekrehɨr ke God? Keimɨn kakɨsak menmen enum haiu mɨt mɨrɨakem? Mɨt au, God kerekek.” 22 Jisas kertei hɨr natɨpan menmen te hɨrak ketpor, “Yi yenmak yi han kitet menmen mekre han ki mar em? 23 Hi atɨp mɨtɨk kɨwaai yeno kar ik: ‘Hi esak menmen enum ti hɨrɨakem mamno,’ te yi yepɨtari hi atɨp werek o au. Te hi etpɨwek: ‘Ti hekrit etenen yeno eiyɨm eno,’ te yi eiyɨrtei hi atɨp werek te hɨrak kakɨkrit kakno. Au en, hɨrak wen kakwaai yeno. 24 Hi hemipɨn ap hesak menmen enum mɨrak au, hi ap te akaap mɨtɨk ik kakre yaaik taau. Hi tewen atɨp mɨtɨk ik har ik: ‘Ti ekrit eno,’ te yi yayɨrtei hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi yaaik te hi herp tɨ, hi esak menmen enum mɨt nɨrɨakem mamno.” Hɨrak ketpor epei au, hɨrak katɨp mɨtɨk enuk his hɨt tupe mekiuwerem epei maa meit, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Ti ekrit etenen yeno mit eiyɨm eno nit ein.” 25 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk enuk kekrit waswas te hɨr mɨt yapɨrwe nɨpɨrek hɨrak keit yeno kerek nɨpaa kɨwaaiyem, hɨrak keiyɨm ken nɨrak ein kewenɨpi niuk me God. 26 Hɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe han kekrit newenɨpi niuk me God nenterik, hɨr natɨp nar ik: “Petepin haiu mɨr menmen nɨpaa mɨt ap nɨrem mar im au.”

Jisas kenɨne Livai hɨrak kakisesik

(Mt.9:9-13; Mk.2:13-17)

27 Hɨrak kɨkaap mɨtɨk epei au, maain hɨrak ketpaan ken witeik ken kɨr mɨtɨk kerek keit pewek me takis me mɨt hɨrak kewet gavman em. Niuk me mɨtɨk ik hɨrak Livai. Hɨrak kau wɨnak kerek kari pewek me mɨt keitaak. Jisas ketpɨwek, “Ti c  ehisɨsa enen.” 28 Mɨtɨk Livai kerek kari pewek me mɨt hɨrak kɨnaaiwɨr menmen mɨrak yapɨrwe kekrit kises Jisas.

29 Maain Livai kɨam Jisas menmen iuwe keit wɨnak kɨrak. Hɨrak kari mɨt han enun ne mɨt kerek nari pewek me mɨt newet gavman em, hɨr netike mɨt han hɨr nererik nau nekre wɨnak kɨrak naam menmen netikeret. 30 Mɨt ne Farisi netike mɨt Skraip kerek nertei hɨm me Moses natɨp mɨt miyapɨr em, hɨr nises menmen me Farisi, hɨr nan natɨp nene mɨt disaipel kerek nises Jisas. Hɨr natɨp nar ik: “Yenmak te yi yetike mɨt enun nari pewek me mɨt, hɨr netike mɨt han nɨrɨak enum, yi yetikeri yaam menmen metike tɨpar? d  Menmen im au enum emɨt!” 31 Jisas kewenhi ketpor kar ik: “Neimɨn kerek yaain hɨr ap nari mɨtɨk dokta kakɨkepi au. Neimɨn kerek nɨnap hɨr keriyen nari mɨtɨk dokta kakɨkepi. 32 Hi ap han enɨne mɨt kerek han kitet hɨr nɨre yaain te hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum au. Hi han enɨne mɨt kerek nertei hɨr enun nɨrɨak enum keriyen.”

Jisas katɨp mɨt hɨm yaaim mamɨkrehɨr me hɨm nɨpaa mɨt nisesim

(Mt.9:l4-17; Mk.2:18-22)

33 Hɨr wen nitɨwekhi nar ik: “Mɨt disaipel ne mɨtɨk Jon ap naam menmen me wɨ yapɨrwe te hɨr nitehi God menmen. Mɨt nises hɨm me Farisi hɨr netikeri ap naam menmen au. Te mɨt nit hekrit hekrit hɨr naam menmen. Hɨr nenmak?” 34 Jisas kewenhi ketpor, “Mɨt nau netike mɨtɨk ketike mɨte epei neitan te hɨr ap naam menmen a? Taauye! Hɨr nanɨm ye! 35 Te maain wɨ mamnen mɨt han nantɨwek his kaknaaiwɨr mɨt nɨrak yinan. Me wɨ im mɨt nɨrak nɨneinɨwek menmen ap te nanɨm au. Hɨr han tewenɨnek.”

36 Jisas ketpor hɨm tok piska mar im. Hɨrak katɨp, “Mɨtɨk hak ap kakwep laplap mɨrak yaaim kekerwewim mamu enum tokim au. Keimɨn kakrɨak menmen im, hɨrak kakɨwaank mɨrak yaaim em. Te laplap yaaim kerek epei kewepim kekerwewim mau tokim em ap te mamɨram au mentar ti ekemyet, hɨram mamweikɨnhis mamre kike. 37 Mɨtɨk keiyak ap te kakwen tɨpar wain wen petep mamɨkre yɨnk me meme epei enum tokim au. Hɨrak kakrɨakem te maain tɨwerpek me wain mamniu mamwep yɨnk me meme enum tokim te hɨram mamwen, tɨpar mamno tɨ. 38 Au, wain tɨpar wen yaaim emwenem emɨkre yɨnk me meme wen yaaim weiwei. Tokim au emɨt! 39 Mɨtɨk keiyak kaam wain enum tokim hɨrak katɨp hɨram yaaim. Hɨrak kɨnapen tɨpar wain wen petep. Hɨrak kaktɨp enum tokim em hɨram minɨn.” e 

Copyright information for `AVT