a8:54Lu 7:148:56Mk 7:36; Lu 5:14
b9:4Lu 10:4-119:5Lu 10:11; Ap 13:519:7Mt 16:14; Mk 8:28; Lu 9:199:9Lu 23:8
c9:19Lu 9:7-89:20Jo 6:68-699:22Lu 9:44, 18:32-339:23Mt 10:38; Lu 14:279:24Mt 10.39; Lu 17:33; Jo 12:25
d9:26Mt 10:33; Lu 12:9; 2 Ti 2:12
e9:31Lu 9:22, 13:339:32Jo 1:14; 2Pi 1:16-189:35Lu 3:22
f9:44Lu 9:229:45Lu 18:349:46Lu 22:249:48Mt 10:40; Lu 10:16; Jo 13:209:50Mt 12:30; Lu 11:23
g9:51Mk 10:329:53Jo 4:99:542Kin 1:9-169:611Kin 19:20

Luke 9

Jisas keriuwet mɨt nɨrak hiswiyen wik (12) nɨrɨak menmen mɨrak

(Mt.10:5-15; Mk.6:7-13)

Jisas kenɨne mɨt nɨrak disaipel hiswiyen wik nɨrak (12) a  kewisi hɨr nekrehɨr kɨrak ninɨn herwe hɨr nankaap mɨt nɨnap te hɨr nɨre yaain. Hɨrak keriuweti hɨr nen nanwepyapɨr God kinɨn naanmamre mɨt. Hɨrak keriuweti nankaap mɨt miyapɨr nɨnap. Hɨrak kinɨn ketpor, “Yi ap eiyɨt menmen kerek yi yeiyɨm yaino au. Menmen au, pewek au, laplap meiyam au, tanɨk metike paap au. Yi yewi yɨrɨak menmen mi, maain yi yaino wit mɨt hɨr newisi yewi, yi yau wɨnak kiutɨp kerekek ere yi einaaiwɨr wit. Yi eipiun wit mɨt ap nanɨmtau hɨm mi, yi einaaiwɨr wit eik, yi einepep toni waniu mamu hɨt mi te eiteiknor God han enuk kakriuweri.” Hɨrak ketpor epei au, mɨt nɨrak nɨnaiwɨrek nen nerer wit wit newepyapɨr natɨp hɨm yaaim me God, hɨr nɨkaap mɨt ein hɨr nɨnap.

Herot kemtau hɨm mɨt hɨr netpim me Jisas

(Mt.14:1-12; Mk.6:14-29)

In ek mɨtɨk iuwe gavman King Herot hɨrak naanmɨpre mɨt ne provins Galili, hɨrak kemtau menmen epei man, hɨrak han kitetim kentar mɨt han natɨp Jon kerek kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar nɨpaa kaa te in ek hɨrak pɨke kekrit kepu. Mɨt han natɨp, “Ilaija profet ke nɨpaa hɨrak pɨke kan.” Mɨt han natɨp, “Mɨtɨk profet hak ke profet yapɨrwe nɨpaa ein te God kɨkɨak hɨrak epei kan.” Herot kekre han kɨrak han kitet, “Nɨpaa hi herekir teruk ke Jon hɨrak kaa. Hɨrak keimɨn hi hemtau hɨrak kɨrɨak menmen im e?” Hɨrak hanhan kakɨrek.

Jisas kewet mɨt nar 5,000 menmen hɨr naam

(Mt.14:13-21; Mk.6:30-44; Jo.6:1-13)

10 Maain mɨt nɨrak aposel nɨpaa keriuweti nen, hɨr epei nan netpɨwek menmen hɨr nɨrɨakem. Te hɨrak kɨnaaiwɨr mɨt yapɨrwe hɨrak keithis mɨt nɨrak hiswiyen wik (12) ketikeri keriyen hɨr nen wit Betsaida. 11 Hɨr nen en, mɨt yapɨrwe nerteiyek, hɨr nisesik nen ein te hɨrak han yaaik keriuweri ketpor God kakinɨn naanmamre mɨt, hɨrak kɨkaap mɨt nɨnap te hɨr nɨre yaain. b  12 Hɨnkewɨ, mɨt nɨrak nar hiswiyen wik (12) nan netpɨwek, “Ti esiuwe mɨt enɨno te hɨr nanɨno wit metike ni mɨt newi hɨr enɨt menmen hɨr enwaai en. Wit ik ek hɨrak wit weinɨk ap menmen mewi au.” 13 Te Jisas ketpor kar ik: “Yi hɨras eiwetɨr menmen hɨr nanɨm.” Hɨr newenek netpɨwek, “Haiu metenen bret hispɨnak (5), saauk wiketeret mɨt epei nɨam kerem em. Ti hanhan te haiu mamno mamɨt menmen mamwet mɨt em? Taauye! Hɨr mɨt enun yapɨrwe!” 14 Hɨr natɨp menmen im nentar mɨt keriyen yapɨrwe hɨr 5,000 mɨt neit ein keriyen. Hɨr ap newenhis miyapɨr nɨkerek au.

Jisas katɨp mɨt nɨrak, “Yi eirɨak mɨt nererik nau nɨre 50 in 50 ein nɨran ere hɨr enu tɨ werek.”
15 Mɨt nɨrak nɨrɨakem nar hɨrak ketpim, hɨr newen mɨt nau tɨ. 16 Te Jisas keit bret hispɨnak (5), saauk wiketeret kɨkɨamnaan katɨp God hɨrak yaaik, te hɨrak kewepim kewet mɨt nɨrak em te hɨr nanwetɨrem. 17 Mɨt yapɨrwe naam ere tu iuwe. Mɨt nɨrak neit menmen mɨt naam au, hɨr neit hause (o wanpnake) mar hiswiyen wik (12) neiyɨk nemi yinam kerek mɨwaai em.

Pita kewepyapɨr Jisas hɨrak Mɨtɨk God kehimɨtanek

(Mt.16:13-19; Mk.8:27-29)

18 Wɨ ham Jisas hɨrak kitehi God menmen, mɨt nɨrak nau netikerek neit wit weinɨk. Hɨr nau en, hɨrak kitorhi kar ik: “Mɨt natɨp hi keimɨn?” 19 Hɨr newenhi natɨp, “Mɨt han natɨp ti Jon Baptais kerek nɨpaa kɨkɨri neriuwe tɨpar, pɨke kekrit kepu. Mɨt han natɨp ti profet Ilaija ke nɨpaa. Mɨt han natɨp ti mɨtɨk profet hak ke nɨpaa ein mɨt profet yapɨrwe nepu te God kɨkɨak katɨp hɨrak kaknen.” 20 Te Jisas hɨrak kitorhi kar ik: “Yi han kitet hi keimɨn?” Pita ketpɨwek, “Ti Mɨtɨk Krais nɨpaa God kehimɨtenit ti enen ekepai haiu mɨt.”

Jisas katɨp maain hɨrak kaki te pɨke kakɨkrit

(Mt.16:20-28; Mk.8:30-9:1)

21 Jisas katɨp hɨm manp te hɨr ap newepyapɨr hɨrak Mɨtɨk God kehimɨtanek kerekek au emɨt! 22 Hɨrak wen katɨp, “Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, mɨt iuwe ne Isrel nantike mɨt ne Skraip nantike mɨt iuwe naanmɨpre wɨnak iuwe ke God hɨr nanweikɨn sip nanweto, hɨr naniyep hi hahi. Maain wɨ wikak God kakɨkoya hi pɨke akrit hahu.”

23 Hɨrak katɨp epei au, Jisas katɨp mɨt nɨrak yapɨrwe kar ik: “Mɨtɨk kerek kakisɨsa hɨrak ekwenɨn han kɨrak me menmen hɨrak hanhan kakrɨakem, hɨrak hekrit hekrit han kitet, ‘Hi hahi entar hi hisesik hɨram menmen weinɨm te hi ehisesik.’ 24 Keimɨn ap kisɨsa kentar hɨrak wen hanhan kises han kɨrak, maain hɨrak kaki hɨrak ap kaku werek kaktike God au. Te keimɨn katɨp kar ik: ‘Hi ap hepu hises han kai hɨram menmen weinɨm, te hi hises hɨm me God,’ mɨtɨk ik kaku werek kakɨt tipmain tipmain enum eik. 25 Mɨtɨk hak kakɨt menmen yapɨrwe me tɨ im te hɨrak kewaank menmen me kaku werek. Menmen me tɨ ik mamkepik kaku kaktike God mamɨrkeik a? Taauye! 26 Keimɨn hɨrak yɨnk enuk kɨnapen kakisɨsa hetike hɨm c  mai yaaim, hi anapen hɨrak kaku kaktikewa. Maain me wɨ hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke anen ariuwe menmen yaaim God Haai kakwetewem, hi etike mɨt yaain nɨrak ensel, hi hɨnapen mɨtɨk kar ik kaku kaktikewa au. 27 Hi hetpi werek. Mɨt han neit in hɨr nani au ere hɨr epei nɨr menmen iuwe God kakrɨakem naanmamre mɨt kakriuwerem.”

Jisas keweikɨnhis kar ke Mɨtɨk ke wit ke Go

(Mt.17:1-13; Mk.9:2-8)

28 Maain wɨ hispɨnak wikak (7) epei au, Jisas ken kɨniu mɨniu (o neiyɨp) ken kaktɨp kaktike God. Hɨrak keithis Pita, Jems, Jon tetikerek ten. 29 Hɨrak wen kitehi God menmen, ninaan mɨrak meweikɨnhis merhɨhe, klos mɨrak merhɨhe mɨre nepni mewenɨn. 30 Waswas mɨtɨkɨt wiketeret tan tetikerek tewepnak. Hɨrakɨt d  Moses ketike Ilaija. 31 Hɨrakɨt tetike menmen iuwe me God merhɨhe yaaim man, hɨrakɨt tetike Jisas tatɨp me menmen Jisas kakrɨakem, kises han ke God Haai, kaki kakɨt wit Jerusalem. 32 In ek Pita ketike mɨtɨkɨt tau tetikerek hɨrakɨt tɨwaai tɨnatɨn te hɨrakɨt tekrit tɨr Jisas kerhɨhe yaaim, hɨrak ketike mɨtɨkɨt wik terp en. 33 Hɨrakɨt mɨtɨkɨt wiketeret tatnaaiwɨr Jisas tatno, Pita katɨp Jisas, “Kaiu Iuwe, hɨram yaaim te haiu mau in ek. Haiu emime weisaak emɨr wikak: Hak kit, hak ke Moses, hak ke Ilaija.” 34 Hɨrak wen katɨp hɨm im e, napɨ kɨwapɨni te hɨrakɨt wikak tɨnapen napɨ kɨwapɨnet. 35 Hɨrakɨt temtau God katɨp keke napɨ kar ik: “Ik ek hɨrak nɨkan kai, nɨpaa hi hehimɨtanek. Yi eiyɨmtau hɨm mɨrak!” 36 Hɨrakɨt temtau hɨm matɨp epei au, hɨrakɨt tɨr Jisas kiutɨpen kerek kepu. Hɨrakɨt tekintɨp wɨre wɨre. Hɨrakɨt ap tatɨp mɨt neiyan me wɨ im Jisas ken ketikeri menmen hɨrakɨt epei tɨrem au.

Jisas kepɨr herwe mekeipɨn nɨkan kike

(Mt.17:14-21; Mk.9:14-29)

37 Maain teipmen hɨr nepei nekiuwe mɨniu (o neiyɨp) nan, hɨr mɨt yapɨrwe nan nɨr Jisas. 38 Mɨtɨk hak kenɨne kekre mɨt yapɨrwe hɨrak katɨp kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, hi hituthi iuwe te ti enen ehɨr nɨkan kai. Hɨrak nɨkan kai kiutɨp kerek ek. 39 Herwe keweikɨn han kɨrak te waswas hɨrak kenepɨp hɨrak keperper kaa, hɨrak teknek mar tɨwerpek kekesɨs hɨm, herwe merekyɨwek enum ere hemkre meneises yɨnk kɨrak, hɨrak kɨnapen kɨnaiwɨrek au. 40 Hi hitehi mɨt nit te hɨr nepɨrek taau.”

41 Jisas kewenhi katɨp, “Yi mɨt han ki enuk yi han kitet menmen iuwe me God werek werek au. Hi hɨnapen hepu hetikewi wɨ yapɨrwe.” Hɨrak katɨp mɨtɨk eik kar ik: “Ti ehɨt nɨkan kit eiyɨk enen.” Hɨrak katɨp, te mɨtɨk ik keiyɨk kepnen. 42 Nɨkan kepnen, herwe kewɨrek ken tɨ, hɨrak keperper. Jisas kene herwe enuk kepɨrek kekeipnɨwek, e  nɨkan kɨre yaaik, te hɨrak keriuwet nɨkan ken haai kɨrak. 43 Mɨt yapɨrwe han kekrit nentar menmen iuwe yaaim me God hɨr epei nɨrem.

Jisas katɨp keteipim maain hɨrak kaki

(Mt.17:22-23; Mk.9:30-32)

Hɨr wen han kekrit neriuwe menmen im, hɨrak Jisas katɨp mɨt nɨrak kar ik:
44 “Yi han ekitet menmen werek werek hi in ek etpiyem. Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe God, maain mɨtɨk hak kakwisa hi eno his me mɨt enun hɨr nantenɨna.” 45 Te hɨr ap nertei werek menmen hɨrak ketporem nentar hɨrak ap kekepi werek te hɨr nerteiyem. Hɨr nɨnaain pɨke nanitɨwekhiyem.

Mɨt ne Jisas natɨpan mɨtɨk keimɨn ke hɨr mɨt hɨrak kinɨn mɨt han

(Mt.18:1-5; Mk.9:33-37)

46 Jisas mɨt nɨrak hɨr natɨpan nenehan keimɨn ke hɨr mɨt hɨrak kinɨn. 47 Jisas kertei menmen hɨr han kitetim, te hɨrak keit nɨkan kewisɨk kerp menep hɨrekes hɨrak ketpor kar ik: 48 “Keimɨn kɨkaap mɨtɨk kiutɨp kar ke nɨkan kike ik e kentar hɨrak kisɨsa, hɨrak kekepa. Keimɨn kekepa hɨrak kar ke hɨrak kɨkaap hɨrak Mɨtɨk Iuwe kerek keriuweta hi han. Keimɨn hɨrak han kitet hɨrak weinɨk ke yi mɨt, hɨrak kɨre iuwe kinɨni.”

Keimɨn hɨrak kɨre mɨtɨk kepan ke yi mɨt, hɨrak ki yinak yaaik

(Mk.9:38-40)

49 Mɨtɨk Jon katɨp Jisas kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, haiu mɨr mɨtɨk hak kepɨr herwe kekrehɨr kit te haiu metpɨwek hɨrak kakrɨakem au kentar hɨrak ke haiu mɨt au.” 50 Jisas ketpɨwek, “Yi ap yeremirɨwek menmen mɨrak hɨrak kɨrɨakem au emɨt! Keimɨn hɨrak ap mɨtɨk kepan f  ke yi mɨt, hɨrak ki yinak yaaik yɨrɨak menmen miutɨp.”

Mɨt ne wit kike ne Sameria nɨnapen nankaap Jisas

51 Maain wɨ menep mamnen te Jisas kakno wit ke God, hɨrak han ekitet hɨrak kakno wit Jerusalem. 52 Hɨrak keriuwet mɨt han ninɨn nen niun wit kike ke provins Sameria hɨr nen nɨnatɨn wɨnak newis menmen neiyɨm nemeriyɨwek. 53 Au, mɨt in ap nekepik nentar hɨr nertei hɨrak kakno Jerusalem kakwenɨpi God, te hɨr nɨneinɨk. 54 Jems ketike Jon terteiyek, hɨrakɨt tatɨp tar ik: “Mɨtɨk Iuwe, ti hanhan hawɨr wari si emoke wit ke God emnen si etɨn mɨt o au?” 55 Te Jisas hɨrak keweikɨn keneret. 56 Hɨrak keneret, te hɨr epei nen wit hak.

Mɨt han nanises Jisas

(Mt.8:19-22)

57 Hɨr wen nitet yayiwe nanɨno Jerusalem, mɨtɨk hak katɨp Jisas kar ik: “Hi tewen aisesit epno nein kerek me ti epnori en.” 58 Jisas ketpɨwek, “Miyak mɨwaai mekre nu herkip, hore mɨwaai mekre yaank mɨr, te hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi wit aure te hi ewaairi au. Ti ehisɨsa te ti ewaai nein?” 59 Jisas katɨp mɨtɨk hak, “Ti ehisɨsa.” Te hɨrak ketpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe, ti ewisa hi ehinɨn eno ewis haai kai kerek menep kaki kakɨkre hei, te maain hi ehisesit.” 60 Jisas ketpɨwek, “Ti ewis mɨt kerek nisɨsa au hɨr enwis mɨt kerek naa, te ti eno ewepyapɨr hɨm me God naanmamre mɨt.”

61 Mɨtɨk hak katɨp, “Mɨtɨk Iuwe, hi tewen ehisesit te hi ehinɨn eno atɨp miye haai kikrek nai hi enaiwɨri.” 62 Jisas ketpɨwek, “Mɨtɨk kerek hɨrak kises hɨm me God te hɨrak hanhan menmen enum nɨpaa hɨrak kisesim, hɨrak ap te kakises menmen me God werek werek au. Mɨtɨk ik kɨre mɨtɨk kamɨr rais keriuwe paap hɨhe, hɨrak kɨwaainaan mentar sip kɨrak hɨrak kamɨr kewaankem.” g 

Copyright information for `AVT