a16:7Mt 26:32; Mk 14:2816:9Lu 8:216:141Ko 15:5
b16:15Ap 1:816:16Ap 2:38, 16:31,3316:17Ap 2:4, 10:46, 8:716:18Lu 10:19; Ap 28:3-6, 4:30, 5:1616:19Ap 2:33-34, 7:55-56; Ef 1:20; 1Pi 3:2216:20Ap 14:3; Hi 2:3-4
Mar 16
b16:15Ap 1:816:16Ap 2:38, 16:31,3316:17Ap 2:4, 10:46, 8:716:18Lu 10:19; Ap 28:3-6, 4:30, 5:1616:19Ap 2:33-34, 7:55-56; Ef 1:20; 1Pi 3:2216:20Ap 14:3; Hi 2:3-4
 

Mark 16

Jisas pɨke kekrit

(Mt.28:1-8; Lu.24:1-12; Jo.20:1-10)

Maain wɨ Sabat hɨram epei men, Maria pe wit Magdala wetike Salomi, hɨr netike Maria miye pe Jems, hɨr neit menmen yaaim mɨnɨn neiyɨm nen nanɨr Jisas nanwen yɨnk kɨrak. Wepni kewep kan hekrit iuwe me wɨ Sande te hɨr nen hei kɨrak. Hɨr nepnen hɨr natɨpan nar ik: “Keimɨn kakɨnkawɨr nan kɨwapɨn weipɨr kɨhi kentar nan hɨrak nɨmenuk?” Hɨr nen menep ein hɨr nɨkaamnaan nɨr nan keit pɨnak ein. Nɨpaa mɨtɨk hak keweiknɨk keriuwetek ken pɨn ein. Hɨr nen nɨpiun hei eik, hɨr nen nitetik nen nɨmɨn ein. Te hɨr nɨr mɨtɨk pipɨak kau yeno me pɨnak me his yaaim. Hɨrak kamɨr laplap nokim yaaim hɨram mɨre hike. Te hɨr nehɨnhɨn han kekrit neriuwerek.

Hɨrak ketpor kar ik: “Yi ap einaain au. Yi yɨnyatɨn Jisas ke wit Nasaret kerek hɨr mɨt newenekik kau nu tentarakɨt. Hɨrak epei kekrit kau. Hɨrak kepu in au. Yi eiyɨr yeno nɨpaa hɨr newisɨk kɨwaairi. In ek yi eino eitɨp Pita ketike mɨt disaipel han Jisas ketpor kar ik: ‘Hi ehinɨni ano provins Galili.’ Maain yi eiyɨrek eiyɨt ein eiyɨr ke nɨpaa hɨrak epei ketpi.”

Hɨr miyapɨr nen witeik nɨrɨr nen ein, hɨr nepɨrpɨr iuwe han kekrit neriuwerek. Hɨr natɨp mɨt hɨm au. Hɨr nɨnaain nekintɨp nen.

Maria pe wit Magdala hɨre wɨr Jisas

(Mt 28:9-10; Jo.20:11-18)

[Me wɨ Sande hekrit enum eik, Jisas kekrit kɨnaaiwɨr hei. Hɨrak kekrit kau wanewik, hɨrak kinɨn kewepyapɨr hɨrekes me ninaan me Maria pe wit Magdala. Nɨpaa hɨrak kepɨr herwe enum mar hispɨnak wik (7) mekrerep hɨram metpaan men mɨnaiwɨrep. 10 Hɨre epei wɨr Jisas, te hɨre wen watɨp mɨt nɨpaa netikerek hɨr nariyan. Hɨr wen han tewenɨnek nɨkɨtek. 11 Hɨre wen wetpor hɨre wɨrek hɨrak kepu, te hɨr nemtau hɨm mɨre au.

Mɨtɨkɨt disaipel wik tɨr Jisas keit yayiwe

(Lu.24:13-35)

12 Maain mɨtɨkɨt wik tɨrak ten wit hak tɨrek, te hɨrak keweikɨnhis hɨrekes kɨre mɨtɨk hak. 13 Hɨrakɨt nepei terteiyek, hɨrakɨt pɨke ten tatɨp mɨt disaipel han nɨrak, te hɨr nemtau hɨm mɨrakɨt au.

Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak menmen hɨr enisesim

(Mt.28:16-20; Lu.24:36-49; Jo.20:19-23)

14 Maain, hɨr mɨt disaipel nɨrak hiswiyen kiutɨp (11) nau a  naam menmen, Jisas kan keneri kentar hɨr han to enuk nepu, hɨr ap nemtau hɨm me mɨt nɨpaa nepei nɨr Jisas. 15 Hɨrak ketpor kar ik: “Yi eino heriyai heriyai eirer wit wit kerek mɨt miyapɨr newi, yi eiwepyapɨr hɨm yaaim mai, mɨt yapɨrwe nanɨmtewem. 16 Neimɨn nanɨmtau hɨm mai nanisesim, yi eikɨri. Maain God kaktorhis, hɨr mɨt miyapɨr nɨrak. Neimɨn nemtau hɨm nanisesim au, God han kitet menmen enum hɨr nɨrɨakem skelim mɨt kakɨnterim. 17 Mɨt kerek hɨr nises hɨm mai, hɨr nanrɨak menmen im nankinau niuk mai. Hɨr nanpɨr herwe enum hɨram mamno, hɨr natɨp hɨm ham nɨpaa hɨr nerteiyem au. 18 Hɨr nantenen manpen o yenmik o hɨr nanɨm menmen enum menep mɨt, hɨr ap te nani au, hɨr nanu werek. Hɨr nanwis his mamɨntar mɨt hɨr nɨnap, te maain hɨr nanre yaain.”

God keithis Jisas ken wit kɨrak Heven

(Lu.24:50-53; Ap.1:9-11)

19 Mɨtɨk Iuwe Jisas ketpor epei au, God ketɨwekhis ken wit kɨrak. Hɨrak ken kau menep his yaaim me God. Maain mɨt disaipel nɨrak hɨr nen heriyai heriyai nerer wit wit mɨt miyapɨr newi, hɨr newepyapɨr hɨm me Jisas. Mɨtɨk Iuwe Jisas hɨrak kekepi hɨr nɨrɨak menmen yaaim kerek nɨpaa kerek mɨt nɨrem au. Te mɨt hɨr nertei hɨm im mɨt netporem hɨram yaaim.]

20 

Mepɨr keremem. b 

Copyright information for `AVT