a7:2Lu 11:38
b7:4Mt 23:257:6-7Ais 29:137:10Eks 20:12, 21:17; Diu 5:16
c7:15Ap 10:14-157:21-22Ga 5:19-21
d7:31Mt 15:29-317:32Mk 5:23; Lu 4:40, 13:13

Mark 7

Jisas kene mɨt kerek hɨr nises hɨm me maamrer, ap nises hɨm me God au

(Mt.15:1-9)

Mɨt han ne Farisi kerek ninɨn nises hɨm me Moses, hɨr netike mɨt han kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt miyapɨr em, hɨr nɨnaaiwɨr wit Jerusalem nen nererik neit wit eik nanɨr Jisas. Hɨr nɨr mɨt disaipel han kerek nises hɨm me Jisas hɨr nɨpaam menmen te hɨr ninɨn nekemyet his mɨr au. (Mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr niutɨp niutɨp nises hɨm me maamrer te mɨt ne Farisi hɨr nisesim iuwe. Hɨr nekemyet his au, te hɨr nanɨm menmen au. Hɨr nanɨno wit nanɨt menmen mɨt nesiuwerem meit maket, hɨr nantɨwem pɨke nanɨnen wit eik hɨr ninɨn nanmɨr au, te hɨr nanɨm menmen au. Hɨr nises hɨm meiyam me maamrer mar im. Hɨr nekemyet wa hesnu, mɨn me toni, wenkepye, sar metike mɨn me ain. Au, hɨr ap te nanɨm menmen taau!)

Hɨr mɨt ne Farisi netike mɨt kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt miyapɨr em, hɨr nitehi Jisas nar ik: “Nenmak mɨt hɨr nises hɨm mit, te hɨr ap nises hɨm me maamrer? Hɨr naam menmen neriuwe his enum hapɨk mewim.” Jisas ketpor kar ik: “Nɨpaa Aisaia hɨrak katɨp a  hɨm me yi mɨt kerek yewenɨn hɨm. Hɨrak kewis hɨm mau tɨwei mar im:

  • ‘Mɨt in newenanɨpi neriuwe hɨm mɨr, te han kɨr kisɨsa au.
  • Hɨr nitehɨr newen ninɨp nine henye newenɨpi niuk mai weinɨm. Hɨr natɨp mɨt miyapɨr hɨm mɨr hɨram mar ke hɨm me God.’
  • “Yi yeweikɨn sip yewet hɨm me God, te yi yises hɨm weinɨm mɨt keriyen hɨr netpiyem.” Hɨrak wen ketpor, “Yi yertei werek werek eiweikɨn sip eiwet hɨm me God te yi eiyises hɨm mi. 10 Nɨpaa Moses kewis hɨm mau tɨwei katɨp kar ik: ‘Yi naanmampre miye haai ni eiwenɨpi niuk mɨr eikepi, maain yi naanmampri. Neimɨn hɨr nene miye haai nɨr nanre newɨrpaan newepik, hɨr mɨt han nanɨnɨp nani nanɨt.’ 11 Te yi mɨt yatɨp mɨtɨk hak kaktɨp miye haai nɨrak menmen hɨrak maain kakwetɨrem kakɨkepi, te hɨrak kehimɨtanem kakwet God em, 12 te maain yi yeriuwesɨsek hɨrak ap kakwet b  miye haai em kakɨkepi kakriuwerem au. 13 Mar im yi yewenɨn hɨm me God yeriuwe menmen maamrer netpiyem yi yisesim yatɨp mɨt em. Yi mɨt yɨrɨak menmen yapɨrwe enum mar im.”

    Menmen mɨt nɨrɨakem menip God hɨrak katɨp hɨr enun

    (Mt.15:10-20)

    14 Jisas pɨke kenɨne mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨrak ketpor kar ik: “Yi mɨt miyapɨr yapɨrwe, yi nɨkɨp emnep eiyɨmtau hɨm mai, yi han ekitetim! 15 Menmen mɨt nanɨm mamno tu kɨr hɨram ap menip God kaktɨp mɨt hɨr enun au. Menmen mekre han ke mɨt hɨram meweikɨn han kɨr hɨram menip God hɨrak kaktɨp mɨt hɨr enun. 16 Neimɨn hɨr enɨrtei hɨr nanɨmtewem.”

    17 Maain hɨrak epei kɨnaaiwɨr mɨt hɨrak ken wɨnak ken nɨmɨn ein, mɨt nɨrak nises hɨm mɨrak hɨr nitɨwekhi me hɨm nɨpaa hɨrak ketpim. 18 Hɨrak kenemyor naan ketpor kar ik: “Yi wen yepɨtariyem yar ke mɨt ein a? Yi yepɨtari menmen hɨram mamno hɨm ke mɨt hɨram menip God hɨrak kaktɨp mɨt hɨr enun taauye! 19 Menmen hɨram mamno mamɨke tu kerekek maain mɨt hɨr nanɨno nanɨnerem mamno mune ne heim.” (Me hɨm im Jisas katɨp hɨrak keteiknai menmen yapɨrwe me tɨ hɨram yaaim te haiu mamɨm.) 20 Hɨrak wen katɨp, “Menmen enum mekre han ke mɨt hɨram menip God kaktɨp hɨr enun. 21 Menmen mekre han ke mɨt meit nɨmɨn hɨram menipi hɨr han kitet enum, hɨr nisesan nɨrɨran, hɨr nekintɨp menmen o hɨr nenep mɨt nani. 22 Hɨr nari miyapɨr ne mɨt han his newenem nɨwaai netikeri, hɨr hemkre menepam enum nanɨt menmen, hɨr nɨrɨak menmen enum meit wit wit heriyai heriyai, hɨr newenɨn hɨm, hɨr nenke perke enum o paan tokik nekitet naan, hɨr han enuk neriuwe mɨt hɨr ninɨni neit menmen yapɨrwe, hɨr netpi nisesi, hɨr han kitet hɨr iuwe ninɨn mɨt han. Menmen im metike menmen ham enum. c  23 Menmen im yapɨrwe meit nɨmɨn mekre han man hɨram menip God hɨrak kaktɨp mɨt hɨr enun.”

    Mɨte pe Finisia witehi Jisas hɨrak kakepiye

    (Mt.15:21-28)

    24 Maain Jisas hɨrak kekrit kɨnaaiwɨr wit ik, hɨrak kepno ken hɨn me wit Taia. Hɨrak ken kiun ein, hɨrak ken kepu wɨnak hak kɨnapen hɨr mɨt en nertei hɨrak kepu wɨnak eik, te hɨr nemtewek. 25 In ek, mɨte hap nɨki pɨre herwe enuk kersɨsep, hɨre wemtau mɨt natɨpan me Jisas. Te hɨre wen wenke wɨwaai tɨ menep hɨt me Jisas. 26 Mɨte ip hɨre pe Isrel au. Hɨre miye pɨre wina (o winiye) weit provins Sairo Finisia. Hɨre witehi Jisas hɨrak kakɨpɨr herwe kaknopɨn kakɨkeipɨn nɨki pɨre.

    27 Te Jisas katɨp hɨrak kakinɨn kakɨkaap mɨt ne Isrel, te hɨrak ketpɨwe tok piksa kar ik: “Nɨkerek hɨr eninɨn enɨm menmen. Hɨram enum te haiu mɨt mamkin menmen me nɨkerek mamwɨrem mamno mamwet nepere rem.”

    28 Te hɨre wetpɨwek, “Ti atɨp werek Mɨtɨk Iuwe, te nepere mekorɨr menmen me nɨkerek mɨnatɨn mɨwaai tɨ.”

    29 Hɨrak ketpɨwe, “Ti atɨp werek ik, te ti pɨke eno witeik. Hɨrak herwe epei kenke kenpɨn kɨnaaiwɨr nɨki pit.” 30 Hɨre pɨke wen witeik, hɨre wɨr nɨki pɨre wɨwaai yeno, hɨre wertei herwe epei kenke kenpɨn kekeipnɨwe.

    Jisas kɨkaap mɨtɨk enuk ap katɨp au, nɨkɨp toto

    31 Maain Jisas kɨnaaiwɨr wit ke Taia keit ein, hɨrak ken kewep nɨmɨn ke wit Saidon hɨrak ken menep hɨn me wit hiswiyen (10) hɨrak ken ere kiun wan ke provins Galili. 32 Mɨt han neit mɨtɨk hak neiyɨk nen neteikɨn Jisas ek. Mɨtɨk ik hɨrak nɨkɨp toenum katɨp werek au. Teruk enuk kemerhin (o kemarkɨk). Hɨr natɨp Jisas hɨm iuwe, te hɨrak kakwis his d  mamɨnterik kakɨkepik. 33 Hɨrak Jisas ketɨwekhis keriyaak keiyɨk ken ketikerek tekiyakɨt tɨnaaiwɨr mɨt yapɨrwe nererik neit ein. Te hɨrak kewis histuwak mɨrak mekre nɨkɨp mɨrak, hɨrak kenikɨn tɨmank men nin kɨrak. 34 Te hɨrak kɨkɨam naan men niu kekin han ketpɨwek kar ik: “Efata.” Haiu meweikɨn hɨm haiu matɨp, “Ti nɨkɨp mit emnep emtau menmen.”

    35 Hɨrak nɨkɨp mɨrak menep, teruk kerek kemerhin (o kemarkɨk) epei au, hɨrak katɨp werek werek. 36 Hɨrak Jisas ketpor hɨm iuwe te hɨr enwepyapɨr menmen im emɨt! Hɨrak kehimɨtenorem katɨp hɨr ap enɨtpim au emɨt! Te hɨr newepyapɨrem iuwe nerer wit wit heriyai heryiyai. 37 Mɨt in han kekrit wɨsenum hɨr natɨp nar ik: “Hɨrak epei kɨrɨak menmen yapɨrwe yaaim. Hɨrak wen kɨrɨak mɨtɨk ik nɨpaa nɨkɨp to enum, hɨrak nɨkɨp menep kemtau hɨm.”

    Copyright information for `AVT