a9:36Nam 27:17; 1 Kin 22:17; Esi 34:5; Sek 10:2; Mt 14:14; Mk 6:349:37Lu 10:210:1Mk 6:7; Lu 9:1
b10:5Ap 13:4610:6Jer 50:6; Mt 15:2410:7Mt 3:2, 4:17; Lu 10:9,1110:8Ap 20:3310:9Lu 10:410:10Nam 18:31; Lu 10:7; 1Ko 9:14; 1Ti 5:18
c10:12Lu 10:5-610:14Lu 10:10-12; Ap 13:51, 18:610:15Jen 18:20-19:28; Mt 11:24; 2Pi 2:6; Ju 710:16Lu 10:3; Jo 10:12; Ap 20:29; Ro 16:1910:17Mt 24:910:18Ap 25:23, 27:2410:19-20Lu 12:11-12
d10:20Jo 14:26; 1 Ko 2:410:21Mai 7:6; Mt 10:3510:22Mt 24:9, 13; Jo 15:18-2110:23Mt 16:2810:24Lu 6:40; Jo 13:16, 15:2010:25Mt 9:34, 12:24; Mk 3:22; Lu 11:1510:26Mk 4:22; Lu 8:1710:28Je 4:12
e10:31Mt 6:26, 12:1210:32Rev 3:510:33Mk 8:38; Lu 9:26; 2 Ti 2:12
f10:35Mai 7:610:37Diu 33:910:38-39Mt 16:24-25; Mk 8:34-35; Lu 9:23-24, 17:33; Jo 12:2510:40Mk 9:37; Lu 10:16; Jo 13:20; Ga 4:1410:42Mt 25:40

Matthew 10

Niuk me mɨt aposel nar hiswiyen wik (12)

(Mk.3:13-19; Lu.6:12-16)

Jisas kenɨne mɨt nɨrak disaipel nar hiswiyen wik (12), hɨr nan nererik. Hɨr nan nererik, hɨrak kewetɨr menmen mɨrak iuwe hɨr nekrehɨr kɨrak nanɨno nanɨpɨr herwe enum a  nankaap mɨt miyapɨr hɨr nɨnap his hɨt enum nanamɨr toto, menmen ham te hɨr nanɨre yaain.

Im em hɨram niuk me aposel nar hiswiyen wik (12) nɨrak. Saimon kerek niuk mɨrak ham Pita, hɨrak kinɨn ketike nɨkik kɨrak Endru. Hɨrakɨt tetike Jems ketike nɨkik kɨrak Jon hɨrakɨt nɨkerek hɨrakɨt te Sebedi. Hɨrakɨt tetike Filip, Batolomyu, Tomas, Matyu kerek keitɨt pewek me takis. Hɨr netike Jems itai kɨrak, hɨrak nɨkan ke Alfias, Tadias, Saimon kerek kises hɨm me mɨt Selot. Hɨr netike Judas ke wit Keriot, mɨtɨk kerek kewepyapɨr Jisas te hɨr mɨt enun neiyɨk nen nakɨp. Mɨt in keriyen hɨr mɨt nɨrak aposel.

Jisas keriuwet mɨt nɨrak aposel nar hiswiyen wik (12), hɨr nɨrɨak menmen

(Mk 6:7-13; Lu.9:1-6)

Jisas keriuwet mɨt in nar hiswiyen wik (12) nen, hɨrak kinɨn ketpor hɨm im: “Yi ap eino eiyu eitike mɨt ap ne weiwɨk me Isrel o mɨt nau nerer wit wit ke Sameria. Au, yi eino mɨt ne Isrel keriyen. Hɨr mɨt miyapɨr han hɨr nɨre sipsip mɨtɨk ap naanmɨpror te hɨram mɨrɨr mɨsawɨn meit yaank. Yi wen eino ein yi eiwepyapɨr hɨm im: ‘God menep hɨrak kakteiknai kakɨrkeik te hɨrak kakinɨn naanmamrai haiu mɨt.’ Yi eikaap mɨt miyapɨr nɨnap hɨr enɨre yaain, yi eikɨan mɨt miyapɨr naa te hɨr pɨke nanɨkrit. Yi eikaap mɨt miyapɨr lepro mewi hɨr enɨre yaain. Hi eweti menmen mai iuwe im hɨram weinɨm te yi eiyɨm eikaap mɨt han eiriuwerem, yi ap te eiyɨt pewek mamrerim au emɨt.

Yi ap eitenen pewek mei mamɨkre tanɨk mi au emɨt! Yi ap eitenen tanɨk iuwe yi eiwis menmen mekrerem au. Yi ap eiyɨt teipe o samiyak o hɨne yipo henmik au. Yi eiyɨhis eino eiyɨntar yi mɨt kerek yɨrɨak menmen me mɨt han, hɨr enkepi naanempri me menmen. b 

11 “Ewaai meruri yi eino wit iuwe o kike, yi eino eiyɨneitɨn mɨtɨk hak yaaik hanhan naanempri me menmen. Yi eiyu eitikerek ere yi pɨke einaaiwɨr wit. 12 Ewaai meruri yi eino wɨnak ke mɨtɨk hak, yi eitɨp mɨt en eiyɨr ik: ‘God kaku kaktikewi naanmampri.’ 13 Mɨt miyapɨr in hɨr yaain te hɨm mi mamu mamtikeri God kakɨkepi, o au en, hɨm nɨpaa yi yetporem hɨram pɨke mamu mamtikewi te God ap kakɨkepi. 14 Yi eino te mɨt han ap naanmampri me menmen o nɨnapen nanɨmtau hɨm mi yaaim yi yetpim, te yi einopɨn eikeipɨn wɨnak o wit kɨr, yi einepep toni waniu (o win) mau hɨt mi eiteiknor God han enuk keriuweri. 15 Hi hetpi werek. Maain wɨ God skelim mɨt, hɨrak God kaknep mɨt miyapɨr enun nɨpaa nau Sodom ketike wit Gomora kaknɨp kike. Te mɨt miyapɨr kerek nanweikɨn sip nanwet hɨm mi, maain God kaknɨp iuwe kaknepi.

Menmen enum yapɨrwe maain mamnen

16 “Yi eiyɨmtau. Hi ariuweti yi eino eiyɨkre nɨmɨn ke mɨt enun eiyɨr ke mɨtɨk hak kaksiuwe sipsip hak kakno kakɨrp nɨmɨn ke nepere enum me yaank. Hɨram hanhan mamkɨp mamɨk. Yi naanempre hɨras me menmen yi eirɨakem eiyɨr wɨnɨni naanmɨpre hɨremes me wɨ mɨt nanmɨp hɨram mɨrɨr. Yi eirɨak menmen yaaim eikaap mɨt eiyɨr ke tɨpar nemnok mamkaap mɨt. 17 Te yi naanempre hɨras me mɨt enun. Hɨr nantihis nanɨswi yi eino eiyɨr kaunsil kɨr, te hɨr nanɨt nɨpɨn neiyɨk naniwep nanɨt wɨnak kerek mɨt nekine hɨm me Moses nekrerek. 18 Hɨr nantihis nanri nanɨno ninaan me mɨt iuwe o mɨt ne gavman nanɨntar yi yisɨsa. Te yi eiwepyapɨr hɨm mai yaaim eitɨp mɨt iuwe nantike mɨt ap ne weiwɨk me Isrel eitpor hɨm mai. 19 Maain hɨr nantihis nanri yi eino eiyɨrp ninaan me mɨt, yi p einapen han ekitet menmen yi eiyɨtpim c  maamkaap yɨnk ki au emɨt! Wɨ im mamnen God kakweti hɨm mɨrak yaaim. 20 Te God Hɨmɨn Yaaik kakweti hɨm mɨrak yaaim te hɨrak kakɨkepi yi eitɨp hɨm mɨrak. Hɨm mi au.

21 “Heiyiuwerer nanwepyapɨr kikrek hɨr nansiuweri te mɨt nanɨnɨp nani. Haai kakwepyapɨr nɨkan kɨrak kaksiuwerek te mɨt nankɨp kaki. Nɨkerek nanwepyapɨr miye haai nɨr, te mɨt nanɨnɨp nani. 22 Mɨt yapɨrwe hɨr nanɨneini nanɨntar yi yisɨsa, te neimɨn hɨr nanisɨsa ere hɨr mɨt nanɨnɨp hɨr nani, maain hi etorhis hɨr nanu nantikewa. 23 Maain hɨr mɨt nerekyi enum neit wit hak, yi eirɨr eino wit hak yaaik eiwi. Hɨr mɨt en nanrekyi enum neit wit hak yaaik yi yewi, te yi pɨke eirɨr eino wit hak. Hi hetpi werek yi ap eino eirer wit wit mɨt ne Isrel newi en ere hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke enen.

24 “Sumatin hak ap te kakɨrtei menmen kakinɨn tisa kɨrak au. Wok mɨtɨk ap te kakinɨn mɨtɨk kerek hɨrak kerekyɨwek menmen mɨrak. 25 Au, mɨt sumatin o wok mɨtɨk hɨr han yaaik menmen enum nanɨwaanki nanɨr ke menmen enum nanɨwaank tisa kɨr o mɨtɨk iuwe kɨr. Mɨt epei nenewa hi Bielsebul hɨram niuk mei enum me Seten, te hi hɨre Haai. Maain yi mɨt kerek yisɨsa yi yɨre nɨkerek nai, hɨr nanewi hɨm enum enum.

Mɨt hɨr ap nɨnapen mɨt han au- hɨr nanɨnapen God

(Lu.12:2-7)

26 “Te yi ap einapen mɨt au. Menmen yapɨrwe in ek hɨram mɨsawɨn meit, maain mɨt nanɨrteiyem hɨram mamnen mamu yaain. Menmen hi hɨsawɨn hetpiyem yi maain eiyɨrp wit iuwe eiwepyapɨrem eitɨp mɨt em. 28 Yi ap einapen mɨt kerek naniwep yi yayi eiyɨntar hɨr ap te nanɨnepi hɨmɨn ki au. Yi einapen hɨrak God kerek kakiwep epei au, hɨrak kakwɨr hɨmɨn ki kakno si tatɨkneni. d 

29 “Yi mɨt han ki yi eiwɨr pewek kiutɨp yi eiyɨt hore wiketeri. Hɨre hore peiyap ap te wawi waunatɨn wawaai tɨ, te Haai kaiu ap kerteiyek au. Hɨrak kertei ye! 30 God epei kertei paan marmenum mɨwapɨn paan hesnu ki. 31 Te yi ap einapen menmen au. Yi yinɨn hore yapɨrwe, te God Haai kaiu hɨrak naanempri werek werek.

Hɨm me mɨt newepyapɨr hɨr nises hɨm me Jisas

(Lu.12:8-9)

32 “Mɨt miyapɨr kerek nerp ninaan me mɨt han nanwepyapɨr hɨr nises hɨm mai, te maain hɨr nanɨrp ninaan me Haai kaiu, hi etpor hɨr yaain nises hɨm mai, hɨr mɨt nai. 33 Neimɨn au, te hi au. e 

Jisas kan kakɨnke mɨt

(Lu.12:51-53, 14:26-27)

34 “Yi ap han kitet hi han enip mɨt te hɨr enkiyan enu enɨt. Au, hi han ehɨnkeri. 35 Hi han enip nɨkan ketike haai hɨrakɨt enukɨt tepan, o nɨki wetike miye pɨre, o yani wetike miye pɨre hɨr enun nepan. 36 Mɨt miyapɨr ne weiwɨk me mɨtɨk hak hɨr netikerek nanɨr ke mɨt enun nepan.

37 “Mɨt miyapɨr kerek hɨr ninɨn hanhan miye haai o nɨkerek nɨr te hɨr ap hanhan werek neriuwa au, hɨr ap yaain te nanisɨsa nanɨmtau hɨm mai au. 38 Mɨt miyapɨr kerek hɨr nɨnapen menmen enum mamnen mamnɨp nanɨntar hɨr nises hɨm mai, hɨr ap yaain te hɨr nanisɨsa au. 39 Mɨt miyapɨr kerek neweikɨn sip newet hɨm mai nanɨntar mɨt nanɨnɨp, maain hɨr ap te nanu nantike God au. Neimɨn mɨt hɨr nanɨnɨp nanɨntar hɨr nisɨsa, maain hɨr nantike God nanu nanɨt.

Mɨtɨk kakrɨak menmen yaaim, maain God kakwetɨwek menmen yaaim

(Mk.9:41)

40 “Mɨt miyapɨr kerek hɨr nantihis naanmampri hɨram mamɨr ke hɨr nantauhis naanmamprau. Hɨr kerek nantauhis naanmamprau, hɨram mamɨr ke hɨr naanmampre hɨrak God kerek keriuweta hi han in. 41 Mɨt miyapɨr kerek naanmɨpre mɨtɨk profet nanɨntar hɨrak profet kerekek, maain God kakwetɨr menmen yaaim miutɨp nantike mɨtɨk profet. Neimɨn naanmampre mɨtɨk yaaik kises hɨm me God nanɨntar hɨrak mɨtɨk yaaik kerekek, maain God kakwetɨr menmen yaaim miutɨp nantike mɨtɨk yaaik. 42 Mɨt miyapɨr kerek hɨr nankaap mɨt miyapɨr weinɨn kerek nisɨsa nanrekyor menmen kike yaaim miutɨp, maain God kakwetɨr menmen yaaim.” f 

Copyright information for `AVT