a12:46Mt 13:5512:50Jo 15:14; Ro 8:2913:2Lu 5:1-3
b13:111 Ko 4:113:12Mt 25:29; Mk 4:25; Lu 8:18, 19:2913:13Diu 29:413:14-15Ais 6:9-10; Jo 12:40; Ap 28:26-2713:16Lu 10:23-24
c13:22Mt 6:19-34; Lu 12:16-21; 1Ti 6:9-10,17
d13:30Mt 3:12
e13:35Sam 78:213:381 Ko 3:9; 1 Jo 3:1013:40Mt 7:19; Jo 15:613:41Mt 24:31, 25:31-46; Mk 13:2713:42Mt 8:1213:43Dan 12:3
f13:44Mt 19:29; Lu 14:33; Fl 3:713:47Mt 22:9-1013:50Mt 13:42; Lu 13:28
g13:53Mt 7:2813:54Jo 7:1513:55Lu 3:23; Jo 6:4213:57Jo 4:44

Matthew 13

Hɨm me mɨtɨk kamɨr nɨkim mekre ni

(Mk.4:1-9; Lu.8:4-8)

Me wɨ im keremem, Jisas kɨnaaiwɨr wɨnak ketpaan ken wit eik ken kau menep wan eik. Hɨrak kau en, mɨt miyapɨr yapɨrwe nererik menep menep nersɨs Jisas. Te hɨrak kɨniu ken kekre bot kau en, hɨr mɨt miyapɨr nerp tenhaan nau pɨn eik. Jisas ketpor menmen yapɨrwe me tok piksa mar im. Hɨrak katɨp: “Mɨtɨk hak ken kamɨr nu nɨkim mekre ni mɨrak. Te mɨtɨk kewɨrem mau ni, nɨkim ham menke mɨwaai yayiwe kerek wit yaain te hore man maam. Yehes ham menke mentar nan kerek ap tɨ mei iuwe menterim em, te hɨram mewo wasenum mentar tɨ kike kentar nan. a  Wepni kan kɨr kenterim te hɨram ap mewɨr nekenik men tɨ eik au. Hɨram me weiwei te maa meit. Nɨkim ham menke mɨwaai waai kerek tɨktɨk mewim em, te waai keremem tɨktɨk mewim em mɨniu mɨwapɨn em. Te hɨram mewo werek werek ap mari au. Nɨkim ham menke mɨwaai tɨ yaaik nɨpaa mɨtɨk kewenek te hɨram mewo mari yaaim. Ham mari 100, ham mari 60, ham mari 30. Mɨt miyapɨr kerek nemtau hɨm mai hɨr han ekitetim werek werek!”

Jisas kewepyapɨr kenmak te hɨrak katɨp mɨt miyapɨr menmen keriuwe tok piksa

(Mk.4:10-12; Lu.8:9-10)

10 Hɨrak ketpor epei au, mɨt disaipel nan nitehi Jisas, “Ti henmak ti hetpor hɨm tok piksa?” 11 Jisas ketpor, “God epei keteikni menmen hɨrak kakrɨakem te kakinɨn naanmɨpre yi mɨt. Hɨrak keteikni yarkeik te yi eire nɨkerek nɨrak yi eiyisesik. Te mɨt in en au. 12 Mɨt han kerek netenen menmen ham me God, hɨrak kakwetɨr meiyam yapɨrwe te hɨr nantɨwem yapɨrwe. Te mɨt han kerek ap netenen menmen iuwe nɨnapen hɨm mɨrak, menmen kike hɨr epei netenenim mamɨwaank mamɨt. 13 Hi hetpor menmen meriuwe tok piksa hentar hɨr nɨr menmen te hɨr ap nertei menmen. Hɨr nɨkɨp memtau, te hɨr ap nertei menmen hi hetpim werek werek au. 14 Hɨm ham nɨpaa mɨtɨk profet Aisaia ketpim hɨrak kewisɨm mau tɨwei hɨram epei man mentar menmen mɨt miyapɨr in hɨr nɨrɨakem. Hɨram matɨp:

  • ‘Yi yayɨmtau hɨm yeteipim yeteipim te yi yayɨrtei menmen werek werek au. Yi yayɨr menmen yaiteipim yaiteipim te yi yayɨr menmen werek werek au.
15 
  • Hɨr nanɨrem werek werek au nentar han ke mɨt miyapɨr in en epei au ketaritari, hɨr nemesɨs nɨkɨp mɨr epei au nɨnapen nanɨmtau hɨm. Te hɨr nɨnapɨpɨ nanamɨr kɨr ap nɨr menmen hi hɨrɨakem. Hɨr ap nɨrɨak menmen im te hɨr nanɨr menmen hi hɨrɨakem nemtau menmen mai werek werek, han kɨr enisɨsa te hi akepi hɨr enɨre yaain.’
  • 16 “Te yi han yaaik eiyu. Nanamɨr ki epei kɨr menmen werek werek. Nɨkɨp mi epei memtau menmen werek werek. 17 Hi hetpi menmen werek werek. Mɨt profet yapɨrwe netike mɨt yaain nɨpaa hanhan nanɨr menmen yi epei yɨra hi hɨrɨakem, te hɨr ap nɨrem au. Hɨr hanhan nanɨmtau menmen b  yi epei yemtau hi hetpim te hɨr ap nemtewem. Au, hɨr epei naa.

    Jisas kewepyapɨr hɨm mɨrak me mɨtɨk kamɨr rais nɨkim

    (Mk.4:13-20; Lu.8:11-15)

    18 “Yi eiyɨmtau hɨr o as me tok piksa me mɨtɨk kewɨr rais nɨkim mɨram mau ni. 19 Mɨt yapɨrwe nemtau hɨm me God kakinɨn naanmɨpre mɨt te hɨr ap nerteiyem werek werek au, hɨr nɨre nɨkim mɨwaai yayiwe. Maain Seten kaknen kakɨkre han kɨr kakpɨr hɨm kerek epei God kewisɨm mekrerek. 20 Nɨkim ham mɨnatɨn mɨwaai tɨ kike mentar nan, im em hɨram mɨre mɨt han wasenum nemtewem han yaaik neriuwerem. 21 Te hɨr nɨre nɨkim keremem ap mine nekenik men tɨ eik au te mamu kike. Maain hɨram pɨke mami. Mar im em te mɨt neiyan nemtau hɨm me God nisesim. Maain kike mɨt han neneri nerekyor enum nentar hɨr nisesim, te hɨr wasenum neweikɨn sip newetɨwem. 22 Nɨkim ham menke mekre waai kerek enum tɨktɨk mewim em, hɨram mɨre mɨt nemtau hɨm im te menmen enum me tɨ ik ek metike pewek hɨr hanhanem hɨram minɨn hɨm me God. Mɨt nar ik ek ap te nanrɨak menmen yaaim nanises God werek werek au. 23 Nɨkim menke mekre tɨ yaaik hɨram mar ke mɨt nertei hɨm me God nemi mekre han kɨr. Te hɨram mine wit mari yehes yapɨrwe, ham mar l00, ham mar 60, ham mar 30, te hɨr nɨrɨak menmen yaaim yapɨrwe.”

    Jisas katɨp hɨm tok piksa me yenkis enum mente mau ni

    24 Jisas ketpor hɨm tok piksa ham. Hɨrak katɨp: “Menmen God kɨrɨakem hɨram mɨre mɨtɨk hak kewɨr wit nɨkim mitet ni mɨrak. 25 Maain wɨtaan mɨt miyapɨr nɨwaai, mɨtɨk enuk kɨrak kepan kan kewɨr yenkis yehes mɨram enum mitet ni kerek hɨrak epei kewɨr wit nɨkim mewi en, te hɨrak ken. 26 Maain wit kerek hɨr epei newɨrem em mau ni eim mɨre iuwe mamine nɨkim, te hɨr nɨr yenkis enum keremem metikerem. c  27 Mɨt nɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe hɨr nen netpɨwek nar ik: ‘Mɨtɨk iuwe ti nepei hamɨr wit yehes mekre ni mit im e. Ti hamɨr menmen yaaim te menmen im enum meke nein man te hɨram mewo in?’

    28 Hɨrak kewenhi ketpor, ‘Mɨtɨk hak enuk kepan kan kamɨr menmen enum mekre nɨmɨn me menmen yaaim.’ Hɨr nitɨwekhi, ‘Ti hanhan haiu emno emketetim?’ 29 Te hɨrak keweni ketpor, ‘Hi hɨnaain yi eiketetim emnopɨn. Yi yaiket menmen yaaim mamtikerem. Au emɨt! 30 Yi eiwisɨm emu ere maain hɨram emi. Te hi etɨp mɨt kerek nanremir nanɨr ik: ‘Yi eiyinɨn eiremir menmen enum eisenkekim emriuwe waai. Maain haiu mamɨsiyem. Yi eiremir menmen enum epei au, te yi eino eiremir nɨkim yaaim eiwisɨm emɨkre wɨnak kai.’”

    Jisas katɨp hɨm me nu mastet nɨkim mɨram metike yis

    (Mk.4:30-32; Lu.13:18-21)

    31 Jisas ketpor hɨm tok piksa hɨrak katɨp, “Menmen God kɨrɨakem hɨram mɨre nu mastet nɨkim mɨram. Mɨtɨk hak ketɨwem kamɨr mau ni mɨrak. 32 Nu mastet nɨkim hɨram ap iuwe mar ke nɨkim me menmen ham em. Au, hɨram kike enum. Te maain hɨram mau ni mamniu mamre iuwe maminɨn menmen kerek mau ni em, hɨram mamre nu te hore mamnen mamwis yaank mamu heneik mɨram. Mar im mɨt in kerek nises hɨm mai hɨr nɨre niutɨp niutɨp. Te maain hɨr nanɨre yapɨrwe.”

    33 Jisas pɨke ketpor hɨm ham. Hɨrak katɨp, “Menmen God kɨrɨakem hɨram mɨre yis mɨte weiyɨm wen wenipem metike flaua weweiknenim mekre sar mau hɨm ere hɨram nap mɨnanem mɨniu wɨsenum.”

    Jisas katɨp mɨt keriuwe hɨm tok piksa keremem

    (Mk.4:33-34)

    34 Jisas katɨp mɨt miyapɨr menmen yapɨrwe keriuwe hɨm mɨre tok piksa. Hɨrak ap ketpor hɨm meiyam au. Hɨrak d  ketpor tok piksa keremem. 35 Hɨrak katɨp kar ik te menmen nɨpaa mɨtɨk profet ketpim kewisɨm mau tɨwei, hɨram mamnen mamɨr ke nɨpaa hɨrak ketpim. Hɨm im hɨram matɨp,

    • “Hi awep hɨm atɨp mɨt tok piksa. Hi atɨp menmen nɨpaa hi God hɨrɨak tɨ ere in mɨt ap nerteiyem au.”

    Jisas kewepyapɨr tok piksa me yenkis enum katɨp mɨt disaipel nɨrak em

    36 Jisas katɨp mɨt miyapɨr menmen epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr mɨt miyapɨr hɨrak kɨnɨk ken wɨnak. Hɨrak kɨnɨk ken wɨnak, mɨt nɨrak disaipel nan nitɨwekhi, “Ti etpei werek menmen me yehes enum mekre ni.”

    37 Jisas kewenhi ketpor, “Mɨtɨk kerek kamɨr yehes yaaim mekre ni hɨrak hi kerekek. Mɨtɨk Iuwe God keriuweta hi han tɨ ik. 38 Ni eim hɨram tɨ ik ek. Yehes yaaim hɨram mɨre mɨt miyapɨr nises hɨm me God. Yehes enum hɨram mɨre mɨt miyapɨr nises hɨm me Seten. 39 Mɨtɨk enuk kepan kerek kamɨr yehes enum hɨrak Seten. Wɨ mɨt hɨr nan newen yehes hɨram mɨre wɨ God skelim mɨt. Mɨt kerek nen newen yehes hɨr ensel. 40 Mamɨr ke mɨt neit yehes enum nesenkekim neiyɨm nan newɨrem mekre si, te maain wɨ menmen mamnen mamɨr im God skelim yi mɨt. 41 Te hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi asiuwe mɨt ensel nai nanɨno nanrer wit wit me tɨ kerek hi naanmampre mɨt miyapɨr hɨr nanɨnke menmen enum mari han ke mɨt en. Hɨr nanɨnke menmen enum metike mɨt han kerek nɨrɨak menmen enum. Te hi enkerem emnopɨn emkeipɨn wit kerek Mɨtɨk Iuwe naanmɨprewem. 42 Te hɨr nanwɨr mɨt miyapɨr enun nanɨno nanɨkre si kerek hɨr nanɨnepɨp nanɨneknen yehes mɨr. 43 Me wɨ im mɨt miyapɨr kerek yaain en nanu wit yaaik God kakwetɨr menmen mɨrak iuwe kakɨkepi te hɨr nanɨr nanre wepni nanɨt wit kɨrak. Mɨt neimɨn nemtau hɨm mai hɨr han ekitetim! e 

    Hɨm tok piksa me mɨtɨk kɨnkatɨn bokis pewek mekrerem mɨsawɨn mekre tɨ

    44 “Menmen me God hɨram yaaim mɨre okis pewek mekrerem mɨt nɨpaa hɨr mɨt nɨsawɨnem mekre ni ham. Maain mɨtɨk hak kiutɨp kɨnapɨnem, hɨrak pɨke kɨsawɨnem mekre hei, hɨrak han yaaik, te hɨrak ken keit menmen mɨrak yapɨrwe keiyɨm ken kesiuwerem men mɨt, hɨrak keit nan mererim, hɨrak keiyɨm ken kewɨrem keiyɨm katɨn ni keremem.

    Hɨm tok piksa me mɨtɨk kɨr pewek wɨnak yaaik

    45 “Menmen me God hɨram yaaim mɨre mɨtɨk hak kerek kɨnkatɨn pewek wɨnak hɨrak kɨnkatɨn kerek yaaim yaaim em, keiyɨm ken kesiuwerem men mɨt te kakɨt moni mamrerim. 46 Hɨrak kɨr pewek wɨnak kerek yaaik ek, te hɨrak ken kesiuwe menmen mɨrak keiyɨm ken kesiuwerem men mɨt, hɨrak keit moni mererim, hɨrak keiyɨm ken kewɨrem keit wɨnak yaaik kerekek.

    Hɨm tok piksa me hepin

    47 “Menmen God kɨrɨakem hɨram mɨre hepin mɨt hɨr newɨrem mekre wan neiyɨm nanri saauk metike menmen ham yapɨrwe. 48 Hepin kenempet keriuwerem, te hɨr neriyaam man mɨwaai pɨn eik. Te hɨr nau nekorɨrem newis saauk yaaim em mekre tɨkenup ham, enum em hɨr newɨrem men. 49 Me wɨ kerek maain God skelim mɨt ne tɨ ik ek, hɨram mampar ik. Mɨt ensel ne God nanɨnen nanɨnke mɨt enun kerek nises menmen enum me nɨmɨn me mɨt yaain nises menmen yaaim. 50 Te hɨr nanwɨri nanɨno nanɨkre si iuwe. Me si im em hɨr nanɨnepɨp nankɨt nanɨneknen yehes mɨr naneitaiyen.” f 

    Hɨm me mɨtɨk keit menmen yaaim wen petep, metike menmen enum tokim.

    51 Te Jisas kitorhi, “Yi yertei hɨm yapɨrwe hi epei hetpiyem?” Hɨr newenhi natɨp Jisas, “Kai Iuwe, haiu merteiyem.” 52 Te Jisas ketpor, “Mar keremem te mɨt skraip kerek nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨr epei nertei hɨm hi hewepyapɨrem, hɨr nɨre mɨtɨk haai ke wɨnak iuwe. Hɨrak ken kɨnɨk wɨnak kɨrak kekin menmen yaaim petep metike menmen enum tokim keiyɨm kan kɨkaap mɨt kewetɨrem. Hɨr newepyapɨr hɨm me God nɨpaa hɨrak katɨp mɨt profet em metike hɨm mai yaaim.”

    Hɨr mɨt ne Nasaret neweikɨn sip newet Jisas

    (Mk.6:1-6; Lu.4:16-30)

    53 Jisas katɨp hɨm tok piksa im epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wit ik ken. 54 Hɨrak pɨke ken wit kɨrak eik ken katɨp mɨt hɨm me God kekre wɨnak kerek hɨr nererik nekine hɨm me Moses neitai en. Hɨrak ketpor werek te hɨr nekrit nehɨnhɨn natɨp, “Keimɨn ketpɨwek hɨm yaaim hɨrak ketpeiyem? Keimɨn kekepik te hɨrak kɨrɨak menmen yaaim kɨkaap mɨt keriuwerem kepɨr herwe kɨrɨak mɨt kerek nɨnap hɨr nɨre yaain? Hɨrak mɨtɨk weinɨk kar ke haiu mɨt in. 55 Mɨtɨk ik ek nɨkan ke mɨtɨk kerek kime wɨnak kerekek. Maria hɨre miye pɨrak kerepep. Jems ketike Josep, Saimon Judas hɨr kikrek nɨrak keriyen. 56 Yenterer nɨrak hɨr nau netikewai. Menmen yapɨrwe im em hɨrak ketɨwem meke nein man?” 57 Hɨr natɨp narik te han kɨr enuk neriuwerek hɨr neweikɨn sip newetɨwek nentar hɨr ap nertei karkeik te hɨrak kɨrɨak menmen im yaaim. (Hɨr han kitet hɨrak mɨtɨk kerekek. Mɨtɨk Iuwe au.) Te Jisas ketpor, “Mɨt profet niuk mɨr iuwe mau merer wit wit, te mɨt neit wit kɨrak netike mɨt ne weiwɨk mɨrak, hɨr ap han kitet hɨrak iuwe au.” 58 Hɨrak ap kɨrɨak menmen yapɨrwe kɨkaap mɨt his hɨt enum metike menmen g  ham keit wit eik ek kentar hɨr ap han kitet hɨrak mɨtɨk kerek God keriuwetek kan au.

    Copyright information for `AVT