a21:3Mt 26:1821:5Ais 62:11; Sek 9:921:82Kin 9:13
b21:9Sam 118:25-26
c21:11Mt 21:46
d21:13Ais 56:7; Jer 7:1121:16Sam 8:221:19Lu 13:621:21Mt 17:20; Lu 17:6; 1Ko 13:2; Jo 14:12
e21:22Mt 7:7-11; 18:19; Jo 14:13-1421:23Jo 2:1821:26Mt 14:5, 21:4621:28Lu 15:11
f21:32Lu 3:12, 7:29-3021:33Ais 5:1-2; Mt 25:1421:35Mt 22:6
g21:38Mt 27:1821:39Hi 13:12

Matthew 21

Jisas ken Jerusalem kɨre mɨtɨk iuwe king kinɨn naanmɨpre mɨt

(Mk.11:1-11; Lu.19:28-40; Jo.12:12-19)

Hɨr epei nen menep wit Jerusalem, hɨr niun wit Betfasi kerek menep mɨniu (o neiyɨp) niuk mɨrak wit Oliv. Hɨr neit ein te Jisas kakriuwet mɨtɨkɨt disaipel wiketeret. Te hɨrak ketpɨwekɨt kinɨn: “Yi eino wit kike eik ek te yi yayɨr menep in en. Te wasenum yi yayɨr donki (hɨre wɨre hos) hɨr mɨt nesenkekiye weriuwe waai werp nu, nɨkan kɨre ketikerep. Yi eisiupani eiyɨriyei eiyɨn einen eiwetori. Te mɨtɨk hak kakɨtpi menmen me yi wiketeret, te yi eitɨp eiyɨr ik: ‘Mɨtɨk kawɨr iuwe kakrɨak menmen ham kakriuwerem.’ Maain hɨrak kakrɨak menmen kakriuwerem epei au, hɨrak kaksiuwerem pɨke mamnen.”

Menmen im man te hɨram mises menmen kerek nɨpaa profet netpim em. Hɨram matɨp mar im:

  • “Yi eitɨp mɨt miyapɨr nau wit Saion emɨr ik:
  • ‘Eiyɨr mɨtɨk Iuwe ki kaknen kakri. Hɨrak ap mɨtɨk katɨp hɨm tokim au.
  • Hɨrak kau donki keteikɨn mɨt hɨrak naanmɨpri werek werek. Hɨrak keiyɨk kan.
  • Hɨrak kau donki kike, nɨkan kerek miye pɨrak hɨre winaak.’”
Te mɨtɨkɨt disaipel wiketeret ten tises menmen kerek Jisas epei ketpɨwekɨt em. Hɨrakɨt teithis donki miye wetike nɨkan kɨre, te hɨrakɨt tewis laplap saket mɨrakɨt menterik, te Jisas kau sip kɨrak. Te hɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe newis laplap saket menmen mɨwaai yayiwe. Mɨt han neremir nu heneik newisɨm mɨwaai yayiwe nesɨsɨwek neriuwerem. Te hɨr mɨt miyapɨr ninɨnek, hɨrak ketike han nisesik a  hɨr nɨkaru nan nɨnap nenɨne,

  • “Kai yaaik ik hɨrak Nepenyek ke Devit. Haiu hanhan God kakrɨak menmen yaaim ke mɨtɨk ik kan kakɨkrehɨr kɨrak. Hɨrak yaaik te haiu emwenɨpi niuk me God.”
10 Jisas ken Jerusalem, te mɨt miyapɨr neit wit iuwe eik, hɨr nehɨnhɨn neriuwerek te hɨr natɨp, “Mɨtɨk ik ek hɨrak keimɨn?” b 

11 Te mɨt miyapɨr kerek nen ek natɨp, “Hɨrak profet Jisas, mɨtɨk ke Nasaret keit provins Galili.”

Jisas kepɨr mɨt kerek nesiuwe menmen neiyɨm nanɨt pewek neit wɨnak iuwe ke God natɨp hɨm mɨrak newiyen

(Mk.11:15-19; Lu.19:45-48; Jo.2:13-22)

12 Te Jisas kɨnɨk ken wɨnak iuwe ke God tempel kerek mɨt natɨp mɨt han hɨm me God nekrerek ek. Te hɨrak kepɨr mɨt kerek nesiuwe menmen nanɨt pewek mamriuwerem em. Hɨrak kewɨr yeno mɨr kerek hɨr newis pewek menterim metike yeno me mɨt kerek hɨr nesiuwe hore newet mɨt em hɨr newi. 13 Hɨrak kɨrɨakem epei au, hɨrak katɨp, “Tɨwei me God matɨp mar ik: ‘Mɨt nanrer wit wit nankine wɨnak kai c  nenewek wɨnak kerek mɨt nanitehi God menmen nanɨkrerek.’ Te yi yɨrɨakek kɨre wɨnak ke mɨt enun nekintɨp menmen newik.”

14 Jisas kepeit wɨnak tempel kerek mɨt natɨp mɨt han hɨm me God nekrerek, te mɨt han nanamɨr toto netike mɨt nɨnap enum nan nɨrek, te hɨrak kerekyi yɨre yaain. 15 Te hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨr nɨr menmen yaaim Jisas kɨrɨakem kɨkaap mɨt, te hɨr nemtau nɨkerek nenɨne neit ein natɨp nar ik: “Haiu emwenɨpi niuk me nepenyek ke Devit,” te hɨr han enuk. 16 Hɨr han enuknetpɨwek, “Ti hemtau hɨm kerek hɨr netpim em a?”

Te Jisas ketpor, “O, hi hemtewem. Yenmak te yi ap han kitet menmen yi epei yekinaam me menmen im a? Hɨrak katɨp, ‘Ti God hewep han ke nɨkerek kike netike han kerek nau sɨnipau naam nɨm te hɨr natɨp newenɨpi niuk mit hɨram iuwe.’”
17 Hɨrak katɨp nepei au, hɨrak kɨnaiwɨri keit wit iuwe ik, hɨrak ken kau Betani me wɨtaan ik ek.

Jisas katɨp nu fik keweiwei kaki

(Mk.11:12-14, 20-24)

18 Hekrit enum eik, Jisas pɨke ken wit iuwe eik te hɨrak nɨnpɨ maak. 19 Te hɨrak kɨr nu fik hak kiutɨp keit yayiwe, te hɨrak ken kɨrek. Te hɨrak ap kɨr nɨkim mei mewik au. Hɨrak keperp weinɨm. Te hɨrak katɨp nu fik, “Ti ap hari eine nɨkim meiyam au.” Te wasenum nu fik keweiwei kaa.

20 Hɨr disaipel nɨrek te hɨr nehɨnhɨn. Hɨr natɨp, “Kenmak te nu fik keweiwei kaa waswas?”

21 Jisas ketpor, “Hi hetpi werek. Yi yises hɨm me God werek werek, yi ap han kitet God kakɨkepi o au, te maain yi yairɨak menmen mamɨr ke epei yi yɨra hi hɨrɨakem me nu fik ik ek. Te menmen im keremem au. Yi yaitɨp mɨniu (o neiyɨp) ik, ‘Ti eket eno ekre wan’, te hɨrak kakises hɨm kerek yi d  epei yetpɨwek ek hɨrak kakno kakɨkre wan. 22 Yi yises God werek werek yi eiyitɨwekhi me menmen, maain hɨrak kakrekyiyem.”

Mɨt iuwe nitehi Jisas keimɨn ketpɨwek hɨrak katɨp mɨt hɨm me God

(Mk.11:27-33; Lu.20:1-8)

23 Jisas pɨke kan wɨnak iuwe ke God katɨp mɨt hɨm mɨrak. Hɨrak wen ketpim, mɨt iuwe pris netike mɨt iuwe kerek ninɨn naanmɨpre mɨt ne Isrel nan nitɨwekhi narik: “Keimɨn kehimɨtanut te ti hatɨp mɨt hɨm im?”

24 Jisas ketpor, “Hi hitihi menmen miutɨp. Yi eiyɨtpewem werek, te hi hetpi keimɨn kehimɨtena hi hatɨp mɨt hɨm im. 25 Keimɨn kehimɨtan Jon hɨrak kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar? God kehimɨtanek o hɨrak kises han kɨrak?”

Hɨr hɨras natɨpan nar ik: “Haiu emɨtpɨwek mekam werek? Haiu mamɨtpɨwek God kehimɨtanek hɨrak kɨrɨakem, te hɨrak kakɨtpei, ‘Yenmak te yi ap yises hɨm me Jon a?’
26 Haiu matɨp Jon kises han kɨrak kɨrɨakem, haiu mɨnapen mɨt nanrekyei enum nanɨntar hɨr han kitet John hɨrak mɨtɨk iuwe profet. 27 Hɨr nɨnaain mɨt te hɨr ap natɨp Jon hɨrak mɨtɨk weinɨk. Te hɨr natɨp Jisas, “Haiu au mepɨtari keimɨn kehimɨtenek kɨrɨakem.”

Hɨr natɨp epei au, Jisas ketpor, “Yi ap yetpo werek menmen me Jon, te hi ap etpi keimɨn kehimɨtena hi hɨrɨak menmen im.”

Hɨm tok piksa me nɨkerek wiketeret te mɨtɨk hak

28 Jisas katɨp, “Yi han kitet mekam? Nɨpaa mɨtɨk hak kine nɨkerek hɨrakɨt wik. Hɨrakɨt epei tɨre iuwe, wɨ ham haai ken nɨkan iuwe mɨtɨk ketpɨwek kar ik, ‘Petepin hi hanhan ti eno erɨak menmen naanmɨpre ni me waai wain mai.’ 29 Hɨrak katɨp haai kɨrak kar ik: ‘Hi au hɨnapen.’ Maain hɨrak keweikɨn han kɨrak ken ni me haai kɨrak kɨrɨak menmen. e  30 Haai ken kitehi nɨkan kike ek, ‘Ti tewen eno ni mai erɨak menmen naanemprewem.’ Nɨkan nɨkik ek kewenhi katɨp, ‘Hi eno’, te hɨrak ap ken ni eim au. 31 Yi han kitet keimɨn ke nɨkerek wiketeret kises hɨm me haai?”

Hɨr netpɨwek, “Nɨkan iuwe mɨtɨk kerekek.”

Jisas ketpor, “Hi hetpi werek. Mɨt enun newenɨn his mɨt hɨr ninɨn neweikɨn sip newet menmen enum nises hɨm me God. Te yi mɨt iuwe au!
32 Hɨr nenmak? Yi yises hɨm me God werek werek au yentar Jon kan keteikni menmen yi yayisesim te yi ap yises hɨm mɨrak au. Te mɨt enun neitɨt pewek me takis netike miyapɨr kewenek nari mɨt his newenem, hɨr keriyen nises hɨm mɨrak. Yi epei yɨri hɨr nises hɨm mɨrak te yi ap yeweikɨn han yisesik. Au, yi yeweikɨn sip yewetɨwek yau weinɨn.”

Hɨm tok piksa me mɨt kerek naanmɨre ni me waai wain me mɨtɨk hak

(Mk.12:1-12; Lu.20:9-19)

33 Jisas wen ketpor kar ik: “Yi eiyɨmtau hɨm tok piksa ham im. Mɨtɨk iuwe ketenen tɨ mei kamɨr waai wain nɨkim mɨrak epei au. Hɨrak kime nɨwa keweiknɨwem kekin hei kewis yemtɨ wɨsenuk kekrerem te ketepen waai wain nɨkim tɨpar mɨram mekrerek. Epei au, hɨrak kime kɨnaan kau niu naanmɨpre ni mɨrak. Epei au, hɨrak kehimɨtan mɨt hɨr naanmɨrewem. Te hɨrak kɨnaaiwɨr wit ik ken wit hak keit yanɨmɨn. 34 Maain waai wain nɨkim epei maa, hɨrak keriuwet mɨt nɨrak kerek nɨrɨak menmen mɨrak em hɨr nen neit nɨkim pɨnam mɨrak neiyɨm nanɨnen. 35 Mɨt naanmɨpre ni em nerekyor enum. Hak ek hɨr nakɨp, hak ek hɨr nakɨp kaa, hak ek hɨr newɨr nan nakɨp hemkre maain mekiuwe yɨnk kɨrak. 36 Maain kike, mɨtɨk iuwe kesiuwe mɨt han nɨrak yapɨrwe nan ninɨn kerek nɨpaa hɨrak keriuweti nan. Hɨrak keriuweti nan te mɨt kerek naanmɨpre ni nerekyor enum mar ke nɨpaa hɨr nɨrɨak mɨt han em. 37 Epei au, mɨtɨk iuwe kesiuwe nɨkan f  kɨrak kɨkaru kan hɨrak han kitet kar ik: ‘Hɨr nanɨmtau hɨm me nɨkan kai.’ 38 Mɨt kerek naanmɨpre ni me mɨtɨk iuwe, hɨr nɨr nɨkan kɨrak kan hɨr hɨras netpepan natɨp nar ik: ‘Ik ek hɨrak nɨkan ke mɨtɨk iuwe. Haiu emkɨp te haiu emɨt tɨ kɨrak ik ek.’ 39 Te hɨr natɨp epei werek, hɨr netɨwekhis neiyɨk nen nɨnaaiwɨr ni nakɨp kaa. 40 Maain mɨtɨk iuwe ke ni im hɨrak kaknen kakrekyor mekam?”

41 Hɨr newenhi netpɨwek, “Hɨrak kaknen kaknep mɨt enun en epei au, hɨrak kakwis mɨt han nanɨnen naanmamre ni mɨrak mɨt in hɨr yaain nanwetɨwek menmen yinam mɨrak kerek hɨram epei mekiute.” g 

42 Jisas ketpor, “Yi yenmak te yi ap yertei werek werek hɨm me God mau tɨwei nɨpaa profet newisɨm? Hɨram matɨp,

  • ‘Teinɨk yaaik kerek mɨt nime wɨnak hɨr nɨnapen newisɨm mɨwaai, God kehimɨtanek hɨrak kinɨn teinɨk ham mɨt epei namɨr.
  • Mɨtɨk Iuwe God kerekek kɨrɨak menmen im haiu han kitet hɨram yaaim.’
43 Te hi hetpi menmen yaaim me God nɨpaa hɨrak kewetiyem yi ap yisesim werek werek, te hɨrak keriyaam mamnopɨn hɨrak kakwet mɨt han em hɨr yaain nanises menmen God hanhan hɨr nɨrɨakem neriuwerem. 44 Neimɨn hɨr neweikɨn sip neweto hɨr nanɨwaank nanɨr ke mɨn kaknatɨn kakɨntar teinɨk hɨram mereprɨr. Maain hi arekyor enum hɨr nanɨwaank nanɨt nanɨr ke teinɨk kaknatɨn kakɨntar menmen hɨrak kaksesi tɨkip tɨkip mamre niutɨp.” 45 Hɨrak katɨp epei au, mɨt iuwe ne pris netike mɨt han ne Farisi nemtau hɨm me Jisas hɨr nertei hɨrak katɨp hɨm tok piksa im keneri keriuwerem. 46 Hɨr nerteiyem epei au, hɨr hanhan netɨwek his nanɨriyaak neiyɨk nanɨno nanwisɨk kakɨkre wɨnak enuk, te hɨr nɨrɨakem au. Hɨr nɨnaain mɨt yapɨrwe kerek nererik nemtau hɨm me Jisas hɨr nanɨnɨp nanɨntar hɨr han kitet Jisas hɨrak mɨtɨk iuwe profet.

Copyright information for `AVT