a26:75Mt 26:3427:3Mt 26:14-15
b27:9Sek 11:12-13; Jer 32:6-9
c27:12Ais 53:7; Mt 26:6327:14Jo 19:927:18Jo 11:47-48, 12:1927:21Ap 3:14
d27:24Diu 21:6-9; Mt 27:427:25Mt 23:35; Ap 5:2827:28Lu 23:1127:30Ais 50:6
e27:34Sam 69:2127:35Sam 22:1827:38Ais 53:1227:39Sam 22:7, 109:2527:40Mt 26:61; Jo 2:1927:42Jo 11:5027:43Sam 22:8; Jo 5:18
f27:45Emo 8:927:46Sam 22:127:48Sam 69:2127:51Eks 26:31-33; Hi 10:19-2027:55Lu 8:2-3
g27:56Mt 20:20
h27:58Diu 21:22-2327:60Ais 53:927:63Mt 12:40, 16:21; Jo 2:19-20

Matthew 27

Hɨr neithis Jisas neiyɨk nen mɨtɨk iuwe ke gavman Pailat

(Mk.15:1; Lu.23:1-2; Jo.18:28-32)

Epei wanewik, mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kaunsil ne mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr nimenɨpɨn natɨp te nanɨnep Jisas kaki. Te hɨr nesenkekik keriuwe waai neiyɨk nan nanwet mɨtɨk iuwe gavman ke Rom Pailat ek.

Mɨtɨk Judas kɨkɨap hɨrekes kaa

(Ap.1:18-19)

Maain Judas kerek kewepyapɨrek, hɨrak kertei mɨt iuwe neiyɨk nen newet Gavman ek, hɨrak yɨnk enuk keriuwe menmen hɨrak kɨrɨakem te hɨrak pɨke ken kewet mɨt iuwe pris netike mɨt iuwe ne kaunsil 30 pewek me silva im. Hɨrak kewetɨrem, hɨrak katɨp, “Hi epei hises menmen enum hi hewepyapɨr mɨtɨk ap kɨrɨak enum au yaaik, te hɨrak kaki.” a  Te hɨr natɨp, “Hɨram ap menmen maiu au. Hɨram menmen mit ti hɨrɨakem.” Te mɨtɨk Judas kewɨr 30 pewek silva im men mɨwaai wɨnak iuwe ke God eik, te hɨrak kɨnaiwɨri ken keit waai keiyɨk kɨkɨaip hɨrekes kau teruk hɨrak kaa.

Hɨr mɨt iuwe ne pris nekin pewek im keremem, hɨr natɨp, “Im em hɨram pewek me mamnep mɨtɨk kaki. Haiu ap emwisɨm emtike pewek me wɨnak iuwe ke God au emɨt!” Te hɨr natɨp nitet han kiutɨp me pewek keremem. Hɨr neiyɨm natɨn tɨ ke mɨtɨk kerek kime mɨn kewiyen. Hɨr neit tɨ keremem nehimɨtanek me hɨr nanwis herwe mɨwaairi en me mɨt ne yanɨmɨn kerek nan nanɨr Jerusalem. Mar keremem te in hɨr newep niuk me tɨ kerek nenewek ‘Tɨ hemkre kerekek.’ Mar im hɨm ham nɨpaa God ketpim mɨtɨk profet Jeremaia kewisɨm mau tɨwei epei man. Hɨram matɨp, “Hɨr b  neit 30 pewek me silva, hɨr Isrel nɨpaa nehimɨtanem natɨp pewek me nanɨthis mɨtɨk ik ek. 10 Mɨt pris nesiuwe pewek me silva im hɨr neiyɨm natɨn tɨ ke mɨt newi nime mɨn mar ke nɨpaa kai iuwe God ketpowem.”

Hɨr newis Jisas kerp ninaan me mɨtɨk iuwe gavman ke Rom niuk mɨrak Pailat

(Mk.15:2-5; Lu.23:3-5; Jo.18:33-38)

11 Hɨr newis Jisas kerp ninaan me mɨtɨk iuwe gavman ke Rom. Te mɨtɨk iuwe gavman kitɨwekhi, “Ti Mɨtɨk Iuwe King kɨr ke Isrel?” Te Jisas katɨp, “Ti hɨrekes hatɨp har kerekek.” 12 Hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kaunsil ne Isrel newenɨwek hɨm natɨp hɨrak kɨrɨak menmen enum. Hɨrak ap kɨrɨak menmen im enum au te hɨrak ap pɨke katɨp hɨm mei kike au. Hɨrak kekintɨp wɨre wɨre kau keit. 13 Mar keremem te Pailat ketpɨwek, “Ti ap hertei hɨm yapɨrwe kerek hɨr netputem em a?” 14 Te Jisas ap kewenhi katɨp hɨm mei miutɨp men pailat au. Mar keremem te mɨtɨk iuwe gavman ke Rom han kitetim.

Pailat kewenhi katɨp mɨt nɨrak enwenkek Jisas eku nu tentarakɨt

(Mk.15:6-15; Lu.23:13-25; Jo.18:39-19:16)

15 Wɨ yapɨrwe me tito miutɨp miutɨp mɨtɨk iuwe gavman kesiupan mɨtɨk kekre wɨnak enuk ken. Mɨtɨk kerekek kaksiuwerek kakno witeik. 16 Me wɨ im mɨtɨk hak enuk kau en keit wɨnak enuk niuk mɨrak Barabas. 17 Hɨr mɨt miyapɨr nererik nau in ek, te Pailat kitorhi ketpor, “Yi hanhan hi asiupan keimɨn ekno his mi? Hi esɨwi Barabas o Jisas hɨr nenewek Krais a?” 18 Hɨrak Pailat kertei hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kaunsil hɨr hemkre menepam han enuk neriuwe Jisas nentar mɨt miyapɨr hanhanek, te hɨr newepyapɨrek nar kerekek kerp ninaan mɨrak kakɨkɨp kaki.

19 Pailat kau yeno me mɨtɨk masistret kerek hɨrak skelim mɨt nerp ninaan mɨrak em, te mɨte pɨrak wesiuwek hɨm mau tɨwei watɨp, “Ti ap erɨak menmeiyam me mɨtɨk eik kerekek. Hɨrak ap kɨrɨak menmei enum au. Wɨtaan hi hɨtyak hɨrek te hi hɨwaai enum henterik.”

20 Hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne Isrel nari han ke mɨt miyapɨr te hɨr enɨnap entɨp Pailat kaksiupan Barabas, te hɨr enɨnep Jisas kaki. 21 Te mɨtɨk iuwe gavman pɨke kitorhi ketpor keteipim, “Mɨtɨkɨt it et yi hanhan hi enaairwɨr keimɨn ekno yi mɨt?” Hɨr natɨp, “Barabas.” 22 Pailat kitorhi kar ik: “Te hi hɨrɨak Jisas mekam, kerek mɨt nenewek Krais?” Te hɨr yapɨrwe natɨp, “Yi eiwenkekik eku nu tentarakɨt.” c  23 Pailat kitorhi katɨp, “Hɨrak kenmak? Hɨrak kɨrɨak mekam enum a?” Te hɨr au nɨnap nenɨne hɨm iuwe, “Eiwenkekik eku nu tentarakɨt.”

24 Mɨtɨk Pailat kertei in ek hɨrak kakɨtpim au, te mɨt en nesikeyaanmi nanɨnepan nanɨriuwerek. Te hɨrak kekin tɨpar keiyɨm kekemeyet his mɨrak keit ninaan me mɨt miyapɨr yapɨrwe keteiknor hɨrak kɨnapen kakɨkɨp. Te hɨrak katɨp, “Hi ap hertei mekam enum hɨrak kɨrɨakem, te hi anep mɨtɨk ik kaki. Hɨram menmen mi keremem.” 25 Te mɨt miyapɨr newenhi netpɨwek, “Ti akɨp kaki. Hɨram ap menmen mit te God han enuk kakriuwit. Maain hɨrak han enuk kakriuwai haiu mɨte metike nɨkerek naiu.” 26 Hɨr natɨp menmen im nepei au, te Pailat kesiupan Barabas ken his mɨr. Te hɨrak katɨp mɨt nɨrak nɨwaai nɨpɨn nenep Jisas te hɨrak kesiuwerek ken his me mɨt ne ami te hɨr enwenkekik eku nu tentarakɨt.

Mɨt ne ami hɨr natɨp enum nitetnaan Jisas

(Mk.15:16-20; Jo.19:2-3)

27 Pailat kesiuwe Jisas ken his me mɨt ne ami ne gavman, hɨr neithis Jisas neiyɨk nen wɨnak ke gavman, te hɨr mɨt soldia keriyen nan nererik hɨr yapɨrwe neweiknɨwek en. 28 Te hɨr nenemtɨn laplap mɨrak, te hɨr nemrɨwek laplap ham mɨre ninɨm. 29 Hɨr nime waai wiwɨr tɨktɨk mewik ek kɨre teperiye, te hɨr nankiunɨwek kaku paan. Te hɨr newetɨwek niyen nun kɨrak ketenenik ken his yaaim mɨrak nemitetpɨn natɨp hɨrak mɨtɨk iuwe. Te hɨr newen ninɨp menep hɨt mɨrak netpɨwek enum nitɨtɨweknaan natɨp, “Ti yaaik Mɨtɨk Iuwe King ke mɨt ne Isrel.” 30 Te hɨr nenikɨn tɨmank menterik, hɨr nekin niyɨn kerekek neiyɨk nenep paan kɨrak yapɨrwe. 31 Hɨr netpɨwek nitetɨweknaan enum epei werek, te hɨr nenke laplap mekeipnɨwek. Te hɨr pɨke nemirɨwek laplap mɨrak hɨrekes, te hɨr netɨwek his neiyɨk nen nanwenkekik kaku nu tentarakɨt. d 

Hɨr newenkek Jisas kau nu tentarakɨt

(Mk.15:21-32; Lu.23:26-43; Jo.19:17-27)

32 Hɨr nitet yayiwe nen, te hɨr nɨr mɨtɨk ke Sairini niuk mɨrak Saimon. Te hɨr natɨp hɨm iuwe hɨrak nenipek kaknan nu tentarakɨt ke Jisas kakɨkepik.

33 Hɨr nan niun wit hak niuk mɨrak Golgota kerek haiu meweikɨn hɨm haiu menewek ‘Wit Paan Hesnu.’ 34 Hɨr nɨpiun ein hɨr newet Jisas tɨpar wain epei neweiknɨm metike marasin enum me wekwai te hɨrak kakɨm. Hɨrak kɨnɨnem, te ap kaam au kɨnapen. 35 Hɨr epei newenkekik kau nu tentarakɨt, hɨr neretɨt satu me nein nanɨt saket mɨrak me hɨr hɨras. 36 Hɨr neretɨt satu epei au, hɨr nau tɨ naanmɨprewek. 37 Mau niu merp paan kɨrak hɨr newis hɨm im em kerek nɨpaa hɨr nenkerek kerp ninaan me mɨtɨk iuwe em. Hɨr newisɨm mar im: IK EK HƗRAK JISAS MƗTƗK IUWE KING KE MƗT MIYAPƗR NE ISREL.

38 Menep Jisas hɨr newenkek mɨtɨkɨt wiketeret enukɨt raskel tekintɨp menmen. Hɨr newenkek hak kau his yaaim, hak kau ken his henkik. 39 Hɨr nepu en, hɨr mɨt miyapɨr nan nen hɨr netpɨwek enum neweiknɨwek nenwesɨsek, hɨr netpɨwek nar ik: 40 “Ti mɨtɨk kerek ewep wɨnak tempel iuwe ke God ek te ti pɨke eimaak me wɨ wikak keremem, ti ekaap hɨrekes! Ti atɨp ti Nɨkan ke God te ti enaaiwɨr nu tentarakɨt te ti enatɨn enen tɨ.” 41 Mar im hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses netike mɨt iuwe ne Isrel hɨr netpɨwek enum nitetɨweknaan. Hɨr natɨp, 42 “Hɨrak nɨpaa kɨkaap mɨt han, te hɨrak ap kɨkaap hɨrekes. Hɨrak mɨtɨk iuwe ke Isrel a? Hɨrak eknaaiwɨr nu tentarakɨt te haiu emises hɨm mɨrak. 43 Hɨrak katɨp, ‘Hi hises hɨm me God hi Nɨkan ke God.’ Te God hanhan keriuwerek te ekɨkepik in ek.” 44 Mar im mɨtɨkɨt wiketeret kerek enukɨt raskel kerek tekintɨp e  menmen em newenkekikɨt tau nu tentarakɨt tetike Jisas tau menep hɨrakɨt tatɨp Jisas enum.

Jisas epei kaa keit

(Mk.15:33-41; Lu.23:44-49; Jo.19:28-30)

45 Wepni kau nɨmɨn, wɨtaan toto man mɨwapɨn tɨ eik ek ere hɨnkewɨ. 46 Menep hɨnkewɨ, Jisas kɨnap kenɨne hɨm iuwe kar ik: “Eli, Eli, lema Sabaktani?” Hɨram hɨm Hibru mar im em: “Haai kai, Haai kai God, henmak te ti nepei heweikɨn sip eweto hɨnairwɨra?” 47 Te mɨt han nerp menep hɨr nemtewek te hɨr ap nerteiyek werek au, te hɨr natɨp, “Mɨtɨk ik ek hɨrak kenɨne Ilaija.” 48 Wasenum mɨtɨk hak kesiukɨn ken keit mosong o nɨk me wan eik, te hɨrak kewisɨm mekre wain epei mesine, hɨrak kewisɨm mau niyen nun kesiuwe Jisas em ekɨm. 49 Te mɨt han natɨp, “Ti ewetɨwekem wen au emɨt! Haiu mamɨr te hɨrak Ilaija kaknen kakɨkepik o au!” 50 Jisas pɨke kɨnap kenɨne hisiuwe te hɨrak keriuwet hɨmɨn kɨrak ken kekeipnɨwek, hɨrak kaa.

51 Hɨrak kaa, te laplap iuwe mau wɨnak iuwe ke God (tempel) ek mewep pɨnam pɨnam mau niu ein en ere miun tɨ eik, mɨre wiketerem. Te God keteikɨn mɨt Jisas kewep yayiwe keriuwe yɨnk kɨrak te mɨt nanitɨwekhi menmen. Tɨ kɨtanɨk nan iuwe mewep, 52 te herwe hei mɨkaisiu te mɨt miyapɨr yapɨrwe kerek nises God nɨpaa epei naa, in ek hɨr pɨke nekrit. 53 Hɨr nɨnaaiwɨr herwe hei maain, Jisas pɨke kekrit epei au, te hɨr nen wit yaaik iuwe Jerusalem. Te mɨt yapɨrwe hɨr nɨri. 54 Mɨtɨk iuwe ke ami ketike mɨt nɨrak nau netikerek nau naanmɨpre Jisas hɨr nɨr tɨ kɨtanɨk, te hɨr nɨr menmen yapɨrwe man, hɨr nɨnapen wɨsenum hɨr natɨp, “Hɨram werek. Mɨtɨk ik ek hɨrak Nɨkan ke God.”

55 Miyapɨr yapɨrwe nepu, hɨr nɨpaa nises Jisas nɨnaaiwɨr provins Galili nan nankepik neriuwe menmen. Hɨr miyapɨr f  keriyen nerp yanɨmɨn kike hɨr nɨrek. 56 Mɨte hap pe hɨr miyapɨr en hɨre Maria pe Magdala. Hap ep hɨre Maria, miye pe Jems wetike Josep. Hɨre wetike Miye pe nɨkerek wiketeret te Sebedi, Jems ketike Jon. g 

Mɨt newis Jisas herwe yɨnk kɨrak kekre hei ke nan

(Mk.15:42-47; Lu.23:50-55; Jo.19:38-42)

57 Maain hɨnkewɨ, mɨtɨk hak kiutɨp ketenen nan yapɨrwe ke wit Arimatia, kerek niuk mɨrak Josep, hɨrak kan wit kerek Jisas kaa. Hɨrak nɨpaa kɨre mɨtɨk disaipel ke Jisas kises hɨm mɨrak. 58 Hɨrak ken kɨr pailat te hɨrak kitɨwekhi hɨrak kakɨt herwe yɨnk ke Jisas. Te Pailat katɨp mɨt nɨrak hɨr newetɨwek Jisas yɨnk kɨrak. 59 Josep hɨrak keit Jisas yɨnk kɨrak kesenkekik keriuwe laplap yaaim me hike. 60 Hɨrak kesenkekik keriuwe laplap me hike, hɨrak kewisɨk kekre han kerek mɨt epei nekupɨn hei mɨnɨk nan me Josep. Hɨrak kewisɨk kekre han nepei au, hɨrak katɨp mɨt hɨr neweiknen nan wɨsenuk kɨwapɨn hɨm kɨrak. Hɨr newisɨk kɨwapɨn hɨm ke hei epei au, hɨr nen. 61 Mɨt nɨrɨak menmen im, Maria pe Magdala wetike Maria hap, hɨr nau tɨ neit en menep hei.

Mɨt ne ami nan naanmɨpre hei kerek Jisas yɨnk kɨrak kɨwaai kekrerek.

62 Teipmen, wɨ kerek mises wɨ mɨt nemani menmen me Pasova, mɨt iuwe ne pris netike mɨt ne Farisi hɨr nen nanɨr Pailat. 63 Hɨr nen nanɨr Pailat hɨr nitɨwekhi netpɨwek nar ik: “Mɨtɨk iuwe, haiu mɨt han kitet hɨm ham im nɨpaa mɨtɨk enuk kewenɨn hɨm hɨrak ketpim. Hɨrak katɨp, ‘Wɨ wikak epei au, hi pɨke ekrit ehu.’ 64 Te haiu hanhan ti atɨp mɨt han nit hɨr naanmamre hɨm ke hei kerek Jisas yɨnk mɨrak mɨwaai mekrerek, me wɨ wikak. Te mɨt nɨrak disaipel hɨr ap nanɨnen nanri yɨnk kɨrak nantɨp mɨt hɨrak epei kekrit. Hɨr nanrɨak menmen im, te hɨram minɨn hɨm enum nɨpaa hɨrak ketpim me hɨrak Mɨtɨk kerek God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt.” 65 Pailat kewenhi ketpor kar ik, “Yi eiyɨt his mɨt han ne ami eino naanmamre hei ik werek werek kerek yi yerteiyem.” h  66 Hɨrak katɨp epei au, hɨr nen newis waai neriuwesɨs hei. Nepei au, hɨr newis mɨt han ne ami hɨr nerp en naanmɨre herwe hei im.

Copyright information for `AVT