a7:1Ro 2:1; 1 Ko 4:5; Je 4:11-127:2Mk 4:247:6Mt 10:11
b7:7Jer 29:13-14; Mk 11:24; Jo 14:13-14, 15:7, 16:23-247:8Je 1:5; 1Jo 3:22, 5:14-157:11Je 1:177:12Mt 22:39-40; Lu 6:31; Ro 13:8-107:14Jo 10:7,9; Ap 14:22
c7:15Mt 24:4,24; Ap 20:29; 2Pi 2:17:16Ga 5:19-22; Je 3:127:19Mt 3:10; Lu 3:9; Jo 15:67:20Mt 12:337:21Mt 21:31; Lu 6:46; Ro 2:13; Je 1:22,257:22Jer 14:147:23Sam 6:8; Mt 10:33, 13:41-42; 2Ti 2:197:24Je 1:22

Matthew 7

Jisas katɨp menmen me mɨt skelim mɨt han

(Lu.6:37-38, 41-42)

“Yi ap skelim mɨt me menmen hɨr nɨrɨakem te God ap skelim yi mɨt me menmen me yi yɨrɨakem taau. Yi ap skelim mɨt eiyɨntar God skelim yi mɨt kakriuwe menmen yi yɨrɨak mɨt han em. Menmen yi yɨrɨak mɨt han em, God kakrekyiyem kakɨnterim. Ti henmak te ti hɨr kit yinak menmen kike mɨre yenkis yehes mekre nanamɨr kɨrak te ti hanhan ekinɨwekem mamnopɨn mamkeipnɨwek nanamɨr kɨrak, te ti ap hanhan ekin menmen wɨsenum mɨre nu heneik mekre nanamɨr kit a? Hɨram enum te ti atɨp kit yinak, ‘Ti ewisa hi ekinut menmen mekre nanamɨr kit emnopɨn emkeipɨn nanamɨr kit,’ te ti menmen wɨsenum mamsonut nanamɨr kit te ti ap ehɨr ein ein werek werek taau. Ti mɨtɨk enuk ewenɨn hɨm. Ti ehinɨn naanempre nanamɨr kit te maain ti ekaap kit yinak eriuwe nanamɨr kɨrak. Hɨram mar im: Ti ehinɨn eweikɨn sip ewet menmen enum mekre han kit te ti ehu werek. Maain ti ehu werek te ti ekaap kit yinak ekweikɨn sip ekwet menmen enum mɨrak kike.

“Yi ap eitɨp mɨt enun han kɨr enuk kɨre samiyak hɨm yaaim me God au emɨt! Yi eirɨakem hɨram mamɨr ke mɨtɨk kewɨr hore haam metike pitau (o yɨnɨ) o menmen yaaim mɨwaai tɨ, sak mamnen mamɨntɨrerim mamɨwaankem. Hɨram mamɨntɨrerim mamɨwaankem nepei au, hɨram mamweikɨn mamwɨr nɨkɨn mamiwep. a 

Jisas katɨp menmen me mɨt hɨr nanitehi God menmen werek werek

(Lu.11:9-13)

“Yi eiyitehi God menmen te hɨrak kakwetiyem. Yi eiyɨneitɨn menmen me God te yi eiyɨrem. Yi eiyɨrp weipɨr eiket teruk te God kakɨkeiswiyek. Hi hetpi werek. Mɨt kerek nitehi God menmen hɨrak kakwetɨrem. Mɨt kerek nanɨnantɨn menmen me God hɨr nanɨrem. Mɨt kerek nerp weipɨr neket teruk, te God kakɨkeisworek.

“Mɨtɨk hak kekre nɨmɨn ke yi mɨt, nɨkan kɨrak kakitɨwekhi me niu o bret, hɨrak ap kakwetɨwek nan te hɨrak kakɨm au. 10 O nɨkan kɨrak kakitehi haai me saauk, hɨrak ap kakwetɨwek mɨniu han enuk (o neiyɨp han) o manpen siurp (o yenmik siurp) enuk te kakɨm taau. 11 Yi mɨt kerek yi enun yi yertei yewet nɨkerek ni menmen yaaim. Te Haai ki God kerek keit wit kɨrak Heven hɨrak yaaik wɨsenuk kakɨkaap mɨt kerek nanitɨwekhi me menmen yaaim hɨrak kakwetɨrem hɨram mamkepi.

12 “Te hi hetpi. Yi eiyinɨn eirɨak mɨt miyapɨr menmen yaaim yi hanhan te hɨr pɨke nanrekyiyem. Menmen im hi hetpi yi eirɨakem hɨram mises menmen yapɨrwe mɨtɨk Moses ketike mɨt profet hɨr newisɨm mau tɨwei hɨram matɨp yi eiyisesim.

Jisas katɨp hɨm me weipɨr kike mɨt nanitetik te hɨr nanu werek werek

(Lu.13:24)

13 “Yi eiyitet weipɨr kike eiyɨntar ya weipɨr ke wit si enum hɨrak kɨhi iuwe, yayiwe kɨpɨrak, mɨt miyapɨr yapɨrwe nitetik. 14 Te weipɨr kerek mɨt miyapɨr nanitetik te hɨr hɨmɨn kɨr kaku werek, hɨrak au kɨhi kike, ya enuk kike, mɨt miyapɨr niutɨp niutɨp keriyen nanitetik. b 

Jisas katɨp hɨm me mɨt profet enun nemipɨn

(Lu.6:43-44, 13:25-27)

15 “Yi mɨt miyapɨr yi naanempre hɨras me mɨt profet enun nemipɨn. Hɨr nanɨnen nanmitipɨn nanriuwe hɨm mɨr te yi han kitet hɨr mɨt yaain God keriuweti nan netpi menmen. Te han kɨr enuk hɨr nemipɨn nanriwaank me menmen me God yi yisesim. 16 Yi eiyɨrtei hɨr yaain o enun nanriuwe menmen hɨr nanrɨakem. Nu teketuk ap te mamri mamɨr ke hɨnaan nɨkim au. Waai wakɨn ap te mamri mamɨr ke tuwaan au. 17 Nu yaaim hɨram mamri nɨkim yaaim. Nu enum ap mɨre yaaim te mamri nɨkim yaaim au. Enum keremem. 18 Nu yaaim ap te mamri nɨkim enum au. Nu enum ap te mamri nɨkim yaaim taau. 19 Nu mei enum ap mine nɨkim yaaim, mɨt nanman nanwɨrem mamno si. 20 Te hi hetpi werek. Yi eiyɨrtei mɨt kerek profet enun nemipɨn neriuwe menmen hɨr nɨrɨakem.

21 “Yi ap han kitet mɨt yapɨrwe kerek nenewa hi Mɨtɨk Iuwe yaaik, hɨr nanre nɨkerek ne God. Au, hɨr mɨt miyapɨr kerek nises menmen Haai kai God hɨrak hanhan hɨr nanisesim, hɨr keriyen hɨr nɨkerek nɨrak. 22 Wɨ maain God kakɨnke mɨt, hɨr yapɨrwe nanɨnen nanɨtpo, ‘Mɨtɨk Iuwe Yaaik. Haiu epei mekrehɨr kit haiu matɨp mɨt hɨm me God, haiu mepɨr herwe enum men mekeipɨn mɨt, haiu mɨrɨak menmen yaaim yapɨrwe nɨpaa mɨt ap nɨrem, haiu mɨkaap mɨt nɨnap o his hɨt enum ere hɨr nɨre yaain.’ 23 Hɨr nanɨtpo menmen im te hi tewen ehɨtpor, ‘Hi hepɨtari yi neimɨn. Yi ap ne God au. Yi mɨt enun yɨrɨak enum yi einopɨn eikeipno!’

Jisas katɨp hɨm me mɨtɨkɨt wik time wɨnak wik.

(Lu.6:47-49)

24 “Mɨt miyapɨr kerek nemtau hɨm mai hɨr nanisesim hɨr c  nanɨr ke mɨtɨk yaaik kime wɨnak kɨrak kau kentɨr nan. 25 Maain hawɨ kan mani kɨniu nɨme yuwerep mɨniu wɨsenum te wɨnak kewen au. Hɨrak mɨtɨk kimaak kentɨr nan. 26 Mɨt kerek nemtau hɨm hi hetpim hɨr ap nanisesim hɨr nanɨr ke mɨtɨk kime wɨnak kɨwaai tɨ kɨre tenhaan. 27 Maain hawɨ kaknen, mani kɨniu, nɨme yuwerep mɨniu, te wɨnak kewen. Wɨnak kewen mani kakɨp keiyɨk ken.”

Mɨt han kɨr kekrit keriuwe menmen Jisas ketporem

28 Jisas katɨp hɨm mɨrak epei au, mɨt miyapɨr yapɨrwe kerek nemtau menmen hɨrak ketpim, hɨr han kekrit neriuwerem. 29 Hɨr han kekrit neriuwerem nentar hɨrak ap ketpor kar ke mɨt iuwe ne skraip kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em. Au, hɨr nises hɨm me mɨt iuwe ne nɨpaa ein netporem. Te Jisas ketpor kar ik au. Hɨrak ketpor kar ke Mɨtɨk Iuwe God keriuwetek kan ketpor hɨm mɨrak.

Copyright information for `AVT