a7:28-29Mk 1:22; Lu 4:32; Jo 7:468:4Lev 14:1-32; Mt 9:30; Mk 7:36; Lu 17:14
b8:5Jo 4:46-47
c8:10Mt 15:288:11Sam 107:3; Lu 13:28-298:12Mt 22:13, 25:30; Lu 13:288:141Ko 9:5
d8:17Ais 53:48:202Ko 8:98:211Kin 19:208:22Jo 5:258:24Sam 4:8
e8:26Sam 89:9; Mt 14:31, 16:8
f8:29Mk 1:24; Lu 4:34,41

Matthew 8

Jisas kɨkaap mɨtɨk enuk lepro mau yɨnk kɨrak hɨrak kɨre yaaik

(Mk.1:40-44; Lu.5:12-14)

Jisas kɨnaaiwɨr mɨniu (o neiyɨp) kekiuwe kan kesiyen, te mɨt yapɨrwe nisesik. Hɨrak kekiuwe ken kesiyen, mɨtɨk kerek enuk lepro mau yɨnk kɨrak ek kan kɨrek kewen ninɨp kau menep hɨt mɨrak, hɨrak han kitet hɨrak iuwe, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Kai Iuwe, ti han kit ti ekepa hi are yaaik.” Hɨrak katɨp epei au, Jisas kesiuwe his metenenik hɨrak katɨp, “Hi han kai ekepit ti ere yaaik.” Hɨrak katɨp epei au, wasenum mɨtɨk enuk lepro mewik hɨrak kɨre yaaik. Hɨrak kɨre yaaik, Jisas ketpɨwek, “Ti ap eno etɨp mɨt han menmen hi herekyutem a  au emɨt! Ti eno wɨnak ke God eteikɨn mɨt pris yɨnk kit ewepwar menmen mar ke hɨm me Moses mau tɨwei metput ti hɨrakem. Ti hɨrɨak menmen im te hɨr nanɨrtei God kekepit ti hɨre yaaik.”

Jisas kɨkaap wok mɨtɨk ke mɨtɨk iuwe ke ami

(Lu.7:1-10)

Maain Jisas ken kiun wit Kapaneam, mɨtɨk iuwe ke ami ke wit Rom kewenyipɨrek kitɨwekhi hɨm iuwe kar ik: “Kai Iuwe, mɨtɨk kɨrɨak menmen mai hɨrak kɨnap kɨwaai wɨnak eik. His hɨt mɨrak epei au maa meit, yɨnk kɨrak kekek wɨsenum.” Jisas kewenhi ketpɨwek, “Hi tewen anen akepik te hɨrak kakre yaaik.” b 

Te mɨtɨk iuwe ke ami ketpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe, hi ap yaaik te ti enen enɨk wɨnak kai. Ti atɨp hɨm weinɨk kerekek te menmen enum mamnopɨn mamkeipɨn mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mai hɨrak ekre yaaik. Hi hises hɨm me mɨtɨk hak hɨrak kinɨna hɨrak iuwe naanmɨprau. Te hi hɨrekes naanmɨpre mɨt nai hi hinɨni. Te hi hatɨp mɨtɨk keiyak kiutɨp: ‘Ti eno,’ hɨrak kakno. Hi hatɨp keiyak: ‘Ti enen,’ hɨrak kaknen. Te hi atɨp mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mai em: ‘Ti erɨak menmen eim,’ te hɨrak kɨrɨakem. Hi hertei ti atɨp hɨm mit ehɨrp in, hɨrak kakre yaaik.” 10 Jisas kemtau hɨm kerek mɨtɨk ik ek ketpim, hɨrak han kekrit kekrit keriuwerem. Te hɨrak katɨp mɨt miyapɨr kerek nisesik, “Hi ap nɨpaa hɨr mɨtɨk kei ke Isrel katɨp hɨm mar im kises God werek werek kar hɨrak kisesik au. Hɨrak kiutɨp kerekek.”

11 Jisas wen katɨp: “Hi hetpi werek. Mɨt miyapɨr yapɨrwe nanɨnen nanrer wit wit nanises hɨm mai werek te hɨr nanu yeno nanɨm menmen nantike Ebraham, Aisak, tetike Jekop nanu nanɨt wit kerek God kewiyen. 12 Te mɨt miyapɨr kerek nɨpaa miyerer nɨr ninen hɨr ne Isrel hɨr ap nanisɨsa au, te maain God kakɨpɨri nanɨno wit enuk toto te hɨr nankɨt nanine han enuk nanɨneknen yehes mɨr nanu en.”

13 Jisas ketpor epei au, hɨrak katɨp mɨtɨk iuwe ke ami ke Rom kerek kinɨn naanmɨpre mɨt han en, “Ti eno. Menmen mamnen mamɨr ke ti han kitet hɨram mamnen.” Hɨrak katɨp epei au, waswas wok mɨtɨk kɨrak hɨrak kɨre yaaik.

Jisas kɨkaap Pita mɨte pɨrak miye pɨre

(Mk.1:29-31; Lu.4:38-39)

14 Maain Jisas kan wɨnak ke Pita eik, hɨrak kɨr Pita maam pɨrak kerek wine mɨte pɨrak hɨre wɨwaai yeno wɨnap yɨnk sisi. 15 Jisas ken ketenen his mɨre, te hɨre wɨnap yɨnk sisi epei au, hɨre wɨre yaaip. Te hɨre wekrit wɨrɨak menmen me Jisas kakɨm. c 

Jisas kɨkaap mɨt miyapɨr yapɨrwe

(Mk.1:32-34; Lu.4:40-41)

16 Maain hɨnkewɨ, hɨr mɨt han neithis mɨt miyapɨr yapɨrwe kerek herwe enum mau mekre han kɨr, hɨr neriyei nan nɨr Jisas. Hɨrak kepɨr herwe enum im kriuwe hɨm hɨrak ketpim, hɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr kerek nɨnap te hɨr nɨre yaain hɨr nanu werek. 17 Hɨrak kɨrɨak menmen im te hɨm nɨpaa God katɨp Aisaia kewisɨm mau tɨwei hɨram nepei man. Hɨm im matɨp mar im: “Hɨrak kepɨr menmen enum merekyei haiu mɨnap en te haiu mɨre yaain.”

Hɨm me mɨtɨk hanhan kakises Jisas

(Lu.9:57-60)

18 In ek Jisas kɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe nisesik neweiknɨwek te hɨrak katɨp mɨt nɨrak, “Haiu mɨt han emno wan pɨnak ein emnaaiwɨr mɨt in.” 19 Hɨrak ketpor epei au, mɨtɨk hak ke skraip kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨrak katɨp Jisas, “Hi apɨno wit kerek ti epnoriyen.” 20 Jisas ketpɨwek, “Miyak ke niu hɨram mɨwaai mekre nu herkip. Hore hɨram mime yaank mau niu. Te hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe ap wɨnak kei kepu te hi eno ewaai ekrerek. Hi ap ewetut menmen au. Ti henmak te ti hanhan ehisɨsa?” 21 Mɨtɨk disaipel hak katɨp Jisas, “Mɨtɨk Iuwe, ti ewisa hi ehinɨn ano ewis haai kai kerek kaki kakɨkre hei, te hi pɨke anen eisesit.” 22 Te Jisas ketpɨwek, “Au ti ehisɨsa. Mɨt kerek ap nises hɨm mai hɨr enwisɨk kakɨkre hei.”

Jisas katɨp te nɨme iuwe kerek mɨniu hɨram maa (o matɨn) meit

(Mk.4:36-41; Lu.8:22-25)

23 Hɨrak katɨp epei au, Jisas kehɨn kɨniu ken kekre bot. Mɨt disaipel nɨrak hɨr nisesik. 24 Hɨr nau nekre bot epei au, hɨr d  nerekir wan. Te yuwerep mɨniu mɨrɨak wan sɨr mɨniu mɨsawɨn bot, te Jisas hɨrak kɨwaai. 25 Hɨrak kɨwaai hɨr nan nekotɨtek netpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe ekepei! Bot epei kaknatɨn kakɨkre tɨpar kakno tɨ eik te haiu mami.” 26 Jisas ketpor, “Yenmak te yi yɨnapen? Yi mɨt ap han kitet menmen yaaim mai iuwe au a?” Hɨrak ketpor epei au te hɨrak kekrit katɨp kewen yuwerep te wasenum nɨme metike wan tɨpar mehɨhe mɨwaai meit. 27 Te mɨt neperper natɨpan, “Hɨrak mɨtɨk ik ek hɨrak kɨre keimɨn te nɨme metike wan memtau hɨm mɨrak te hɨrak katɨp yuwerep metike nɨme te hɨram mewɨre mɨwaai meit?”

Jisas kɨkaap mɨtɨkɨt wik kepɨr herwe enum mekre han kɨrakɨt

(Mk.5:1-17; Lu.8:26-37)

28 Jisas ken kiun wan pɨnak ein, hɨrak tɨ ke mɨt ne wit e  Gadara. Hɨrak kiun ein, mɨtɨkɨt wik herwe enum mau mekreret kenipet hɨrakɨt tau tekre herwe hei te hɨrakɨt tan tewenyɨpɨr Jisas. Hɨrakɨt enukɨt tetaritari han ken sip tɨrɨak enum te mɨt miyapɨr nɨnaain hɨrakɨt tatnɨp te hɨr ap nanitet yayiwe kerek hɨrakɨt tewi en taau. Hɨrakɨt tewenyipɨrek hɨrakɨt 29 tɨnap tenɨne tar ik: “Nɨkan ke God, kenmak te ti han heraiwaank. Wɨ ap epei man wen au te ti han arekyei menmen enum hepɨrei mamno wit enuk kerek menmen mamwep!” 30 Sak ham yapɨrwe maam menmen meit yanɨmɨn kike eik, 31 te herwe enum mitehi Jisas, “Ti ehɨpɨrei, te eriuwetei emno emɨkre sak yapɨrwe eim e.” 32 Jisas ketpor, “Yi eino.” Te hɨram menke mɨrɨr men mekre sak, te sak yapɨrwe keremem metaritari mɨrɨr men menke matɨn f  mɨniu (o neiyɨp) kerekek ere men mekre wan iuwe eik, tɨpar mekiuwe hɨm yipɨr mɨram hɨram maam tɨpar maa meit.

33 Epei au, mɨt kerek naanmɨpre sak em nɨrɨr nen wit iuwe nen natɨp mɨt han netpor menmen epei man metike menmen me mɨtɨkɨt wiketeret nɨpaa herwe mersɨset. 34 Hɨr netpor epei au, mɨt miyapɨr ne wit iuwe nan nanwen yipɨr Jisas. Hɨr nɨrek hɨr nɨneinɨk te hɨr nitɨwekhi hɨm iuwe eknaaiwɨr wit kɨr, te hɨrak ekno wit hak.

Copyright information for `AVT