a10:19Diu 32:2110:20Ais 65:110:21Ais 65:211:11Sml 12:22; Sam 94:14; Fl 3:5
b11:11Ap 13:46; Ro 10:19
c11:25Ro 12:16; Lu 21:24; Jo 10:1611:26Mt 23:39; Ais 59:20-21; Sam 14:711:27Ais 27:9; Jer 31:33-34 maamrer taiu Ebraham, Aisak, Jekop, hɨrak ketpɨwekɨt kar ik: “Hi naanmamre nepenyerer ni erekyor yaaim.”

Romans 11

God hɨrak hanhan keriuwe mɨt miyapɨr han ne Isrel

Hi ehitihi menmen. Yi han kitet God nepei keweikɨn sip kewet mɨt miyapɨr nɨrak ne Isrel a? Taau! Hi hɨrekes hi mɨtɨk ke Isrel, hi nepenyek ke Ebraham, hi ke weiwɨk me Bensamin. Te menmen im meteikni God ap keweikɨn sip kewetai mɨt ne Isrel au. a  God ap keweikɨn sip kewet mɨt miyapɨr nɨrak kerek nɨpaa hɨrak kehimɨteni hɨr nɨrak. Yi yertei hɨm mau tɨwei me God hɨram matɨp me Profet Ilaija hɨrak kesiuwe hɨm men Isrel hɨrak katɨp God kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, mɨt ne Isrel hɨr nenep mɨt profet nit, hɨr nari kɨnaan newenem me mɨt hɨr newepwar menmen newetutem. Hɨr mɨt enun nenep mɨt profet naa nenepi. Hi kerekek hi hepu hɨr nɨnetnau naniyep.” God hɨrak ketpɨwek mekam a? Hɨrak katɨp kar ik: “Hi ap heweikɨn sip hewet mɨt miyapɨr nar ke 7,000 hɨr wen nises hɨm mai hɨr ap newen ninɨp nanwenɨpi niuk me tɨpir Bal au.”

Mar ke nɨpaa God naanmɨpre mɨt kerek hɨr nisesik te in ek hɨrak kehimɨtan mɨt miyapɨr ne Isrel han hɨr nisesik nentar hɨrak hanhan keriuweri. God kises han kɨrak kehimɨteni hɨr nɨrak kentar hɨrak hanhan keriuweri weinɨm ap menmen hɨr nɨrɨakem o nisesim au. Hɨrak kehimɨteni kentar hɨr nɨrɨak menmen yaaim te God ap hanhan keriuweri weinɨm au.

Hi hatɨp menmen im. Menmen Isrel hɨr hanhan nantɨwem neriuwe hɨm hɨr nisesim, hɨr ap netɨwem au. Te mɨt kerek God hanhan keriuweri kehimɨteni hɨr mɨt nɨrak, hɨr keriyen netɨwem. Mɨt han au, God kewenɨn han kɨr hɨr nisesik au. Hɨm me God mau tɨwei mɨtɨk profet Aisaia kewisɨm hɨram matɨp mar im:

  • “God kewenɨn han kɨr te menmen hɨr nɨrem, hɨr ap nisesim.
  • Menmen hɨr nemtewem, hɨr ap nisesim.
  • Hɨr nepu nepɨr kerekek nɨpaa ere in.”
Hɨm me God mau tɨwei Devit kewisɨm hɨram matɨp mar im: “Hi hanhan God hɨrak kakwis menmen kerek hɨr nɨam nanɨm hɨram mamriwaank mamɨr ke tɨrpe menep samiyak, o mamɨr ke nan kɨwaai yayiwe mɨtɨk kakrewekɨk hɨrak kakɨnkewɨn. 11:3 1Kin 19:10,14 11:4 1Kin 19:18 11:5 Ro 9:27 11:6 Ga 3:18 11:7 Ro 9:31 11:8 Diu 29:4; Ais 29:10 11:9 Sam 69:22-23, 35:8 10  Hi hanhan nanamɨr kɨr toto te hɨr ap nɨr ein ein au. Hɨr han kɨr enuk me menmen enum mamnen mamnɨp mamɨwaanki nanɨr ke mɨte sip kɨn hɨre weremtɨt menmen wauno yanɨmɨn.”

God kɨkaap mɨt miyapɨr ap ne weiwɨk me Isrel kaktorhis

11 Hi pɨke ehitihi menmen. Yi han kitet mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr newaank hɨras keriyen nar ke mɨt nentɨrer nan nenkewɨn nani me wɨ hɨr neweikɨn sip newet hɨm me Krais a? Taauye! Hɨr neweikɨn sip newet hɨm me Krais te God kakɨkaap mɨt miyapɨr han ne weiwɨk ham, hɨrak kaktorhis. Hɨrak kaknip mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr han enuk nanriuweri nanɨntar menmen yaaim God kerekyorem. 12 Menmen enum mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr nɨrɨakem menip God hɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr han ne weiwɨk ham kewetɨr menmen mɨrak yaaim. Hɨr ne Isrel neweikɨn sip newet menmen yaaim me God te God kewet mɨt miyapɨr han em. Maain, mɨt miyapɨr yapɨrwe ne Isrel nanweikɨn sip nanises hɨm me Krais menmen im mamkaap mɨt miyapɨr yapɨrwe nerer wit wit mamkepi wɨsenum.

13 In ek hi hetpi yi mɨt miyapɨr ap ne Isrel. Hi aposel kerek God keriuweta hi han yi mɨt miyapɨr ap ne weiwɨk me Isrel, te hi han yaaik hi hetpi yi mɨt hɨm mɨrak. 14 Te hi mɨtɨk kiutɨp ke Isrel hi hari han ke mɨt miyapɨr yapɨrwe ne Isrel hi enipi hɨr han enuk hemkre menepam neriuwe menmen yaaim God kewet mɨt miyapɨr ne weiwɨk ham em. Te hɨr hanhan enises hɨm me Krais te God kakɨkepi kaktorhis. 15 God nepei kewis yi mɨt miyapɨr ne weiwɨk ham ap ne Isrel yi yetikerek yekiyan yau yentar hɨrak nepei keweikɨn sip kewet mɨt miyapɨr ne weiwɨk me Isrel. Maain hɨrak pɨke kaktorhis hɨr nantikerek nankiyan nanu, yi han kitet mekam mamnen? Menmen im. Hɨr nanu werek nanɨr ke mɨt nɨpaa naa hɨr pɨke nekrit. b  16 Mɨt hɨr nehimɨtan nu nekɨnpɨ hɨram me God, te nu heneik, tɨwei o nɨkim mɨrak, hɨram me God. Ebraham ketike mɨt profet hɨr yaain hɨr nɨkerek ne God. Te maain nepenyerer nɨr hɨr nanɨre nɨkerek ne God.

17 God nepei keremir heneik enum me mapɨk. Menmen im meteiknai God keweikɨn sip kewet mɨt miyapɨr han ne weiwɨk me Isrel. Te hɨrak ketihis yi mɨt miyapɨr han ne weiwɨk ham, yi yɨre mapɨk me yaank heneik mɨram, hɨrak keremir kemtɨn mau mapɨk me wit mekrehɨr ke mapɨk heneik nepei maa. Yi yepu yari wɨ mɨram te yi eiyu werek werek. 18 Te yi ap einan yipɨr eiwɨrek me mɨt miyapɨr ne Isrel God kepɨri kar ke mɨt hɨr newen nu heneik newɨrem au emɨt! Yi ap han ekitet yi iuwe au. Yi yɨre nu heneik keriyen. Nu heneik ap te naanmɨpre nekɨnpɨ au. Hɨram nekɨnpɨ em hɨram naanmɨpre nu heneik. Hɨrak au, hɨr mɨt ne Isrel hɨr nɨre nu nekɨnpɨ, yi mɨt ne weiwɨk ham yi yɨre nu heneik.

19 Yi eitɨp eiyɨr ik: “God kepɨr mɨt miyapɨr enun ne Isrel kɨre mɨt newen nu heneik newɨrem, kewisai haiu mɨt miyapɨr ne weiwɨk ham haiu mekrehɨr kɨr te haiu yaain.” 20 Hɨm im hɨram yaaim te yi naanempre hɨras me menmen im. God kepɨri nentar hɨr ap nises hɨm mɨrak te yi yekrehɨr kɨr yi yau yentar yi yises hɨm mɨrak. Te yi ap han kitet yi yaain au. Yi naanempre hɨras werek werek me menmen yi yisesim te yi ap einaiwɨrem au. 21 God ap hanhan keriuwe mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr neweikɨn sip newetɨwek. Au, hɨrak kepɨri. Hɨr nɨre mapɨk heneik me wit, te yi au, yi yar ke mapɨk heneik ke yaank. Te yi ap eiyisesik, yi han kitet hɨrak ap kakɨpɨri kakriwaank a? Taauye! Hɨrak kakɨpɨri kakriwaank ye! 22 In ek haiu mertei God wɨ ham hɨrak hanhan keriuwe mɨt, wɨ ham au kakɨwaanki. Hɨrak kewaank mɨt miyapɨr kerek ap nisesik, te yi kerek yi yisesik hɨrak hanhan keriuwi. Yi wen yisesik, hɨrak hanhan kakriuwi, o au en, hɨrak kakɨpɨri kakɨr ke mɨt hɨr newen nu heneik epei maa hɨr newɨrem. 23 Mɨt ne Isrel nanweikɨn sip han ekitet hɨm yaaim me Krais, hɨr nanises God, hɨrak pɨke kaktorhis nantikerek nankiyan nanu nanɨr ke mɨt neremir nu heneik, hɨr pɨke nekinɨm nanwisɨm mamu heneik nɨpaa hɨr neremir, hɨram mamwo. 24 God kertei kɨrɨak menmen im kentar menmen hi hetpiyem im. Yi mɨt ap ne weiwɨk me Isrel yi yɨre mapɨk heneik mɨram me yaank te God nepei kewisi yi yekiyan yau yetikerek yɨre mapɨk hen eik me yaank, hɨram mau mapɨk me witeik, hɨram mewo. Mɨt ne Isrel hɨr nɨre mapɨk heneik hɨremes me wit te hɨram menmen weinɨm God kaktorhis hɨr nantikerek nankiyan nanu nanɨr ke mɨt pɨke newis mapɨk heneik nɨpaa hɨr neremir, hɨram pɨke mamwo.

God hanhan keriuwe mɨt miyapɨr yapɨrwe

25 Nai yinan, hi hanhan yi yertei werek werek hɨm nɨpaa mɨt ap nerteiyem. Hi hanhan yi yerteiyem te yi ap han ekitet yi yertei menmen yapɨrwe. God nepei kenip mɨt miyapɨr han ne Isrel hɨr newenɨn han kɨr ere maain mɨt miyapɨr ne weiwɨk ham kerek God kehimɨteni hɨr nanises hɨm mɨrak hɨr nanɨnen nanisesik. 26 Maain wɨ im nepei au mesi, mɨt miyapɨr yapɨrwe ne Isrel nanises God hɨrak kakɨkepi kaktorhis. Hɨm me God mau tɨwei matɨp me menmen im hɨram matɨp:

  • “Mɨtɨk kerek kakɨkaap mɨt hɨrak mɨtɨk ke wit Saion, hɨrak kakɨpɨr menmen enum mekre han ke nepenyerer ne maam nɨpu ke Jekop.
27 
  • Wɨ kerek hi ahɨsak menmen enum mɨr, hi hises hɨm nɨpaa hi hetpim.”
  • 28 Mɨt ne Isrel hɨr neweikɨn sip newet hɨm yaaim me Krais, te God han enuk keriuweri, hɨrak kɨkaap yi mɨt miyapɨr ne weiwɨk ham. Te God kehimɨtan mɨt ne Isrel hɨr mɨt miyapɨr nɨrak hɨrak hanhan keriuweri kentar nɨpaa hɨrak katɨp c  29 Maain God pɨke kakrekyor yaaim kakɨntar hɨrak ap te kakweikɨn han kɨrak me mɨt miyapɨr ne Isrel kerek hɨrak kehimɨteni hɨr nɨrak. Hɨrak kakɨkepi. 30 Nɨpaa yi mɨt miyapɨr ne weiwɨk ham, yi yeweikɨn sip yewet hɨm me God, te in ek God hanhan kariuwi kekepi kentar mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr neweikɨn sip newet hɨm mɨrak. 31 God hanhan keriuwi kekepi kentar hɨr mɨt miyapɨr ne Isrel neweikɨn sip newet hɨm me God. Te in ek hɨrak God pɨke hanhan kakriuweri kakɨkepi. 32 God nepei kenipai haiu mɨt yapɨrwe haiu meweikɨn sip mewet menmen hɨrak ketpaiyem. Haiu meweikɨn sip mewet menmen hɨrak ketpaiyem, te maain hɨrak hanhan kakriuwai haiu mɨt miyapɨr yapɨrwe, hɨrak kakrekyai menmen yaaim kakɨkepai.

    Haiu mamwenɨpi niuk me God

    33 God kaiu hɨrak yaaik iuwe. Menmen hɨrak han kitetim, menmen hɨrak kerteiyem, hɨram yapɨrwe mɨre tenhaan me wan, hɨram iuwe mesikenɨk. Haiu ap te mamɨrtei kenmak hɨrak kɨrɨak menmen o markeik hɨrak kɨrɨak menmen me haiu mɨt. Hɨrak kɨrɨakem keremem. 34 ɨram mɨre hɨm me God mau tɨwei metpim. Hɨram matɨp mar im:

    • “Keimɨn hɨrak kertei menmen Mɨtɨk Iuwe God hɨrak han kitetim o keimɨn hɨrak kertei iuwe te hɨrak ekɨtpɨwek hɨrak kakrɨak menmen im o menmen eim?
    35 
  • Taauye! Keimɨn hɨrak nepei kewet God menmen te hɨrak kakwetɨwekem mamɨkrehɨr kɨrak a?
  • 36  Taauye! Menmen yapɨrwe mepu, hɨrak God kerekek kɨrɨakem. Hɨrak wen naanmɨre menmen yapɨrwe, hɨram mau mamkepik. Haiu emwenɨpi niuk mɨrak in ere tipmain tipmain enum eik. Keremem.” 11:32 Ga 3:22; 1Ti 2:4 11:33 Ais 55:8-9 11:34 Ais 40:13; 1Ko 2:16 11:35 Jop 41:11 11:36 1Ko 8:6
    Copyright information for `AVT