a8:2Ro 7:23-248:3Ap 13:38, 15:10; Fl 2:7; Hi 4:158:4Ga 5:16, 258:6Ro 6:21 han au, hɨr nanises menmen God Hɨmɨn Yaaik ketporem, hɨr nantike God nankiyan nanu nanɨt te hɨr nanu werek.
b8:7Mt 12:34; Jo 8:43, 12:39; Je 4:48:91Ko 3:16, 12:38:10Ga 2:20; Ef 3:17; 1Pi 4:68:13Ga 6:8; Kl 3:58:152Ti 1:7; Ga 4:5-6; Mk 14:36 kau kekre han kaiu ap kenipai haiu ap pɨke mɨnaain maain God kakwep au. Hɨrak kenipai haiu mɨre nɨkerek ne God hɨrak kekepai keriuwe menmen mɨrak iuwe te haiu niutɨp niutɨp matɨp God, “Ti Haai kai.”
c8:162Ko 1:228:17Ga 4:7; Rev 21:78:18Ro 5:2; 2Ko 4:178:19Kl 3:48:20Jen 3:17-198:212Pi 3:13; 1Jo 3:28:232Ko 5:2-4; Ga 5:5 menmen yapɨrwe maain God kakwetaiyem, haiu metikerem mepu han enuk memerɨr wɨ kerek God kaknipai haiu mɨre nɨkerek nɨrak. Me wɨ im hɨrak kaknipai yɨnk kaiu hɨrak yaaik pɨke kaki taau!
d8:242Ko 5:7 au. God Hɨmɨn Yaaik hɨrekes kekrehɨr kaiu kitehi God Haai menmen keriuwe hɨm haiu mɨt ap metpim au, haiu mɨrɨakem mɨre mɨtɨk ketnen park o han toenuk.
e8:27Sam 139:1; 1Ko 4:58:28Ef 1:118:29Kl 1:18; Hi 1:68:31Sam 118:68:32Jo 3:16
f8:33Ais 50:88:34Sam 110:1; Ap 7:55-56; 1Jo 2:18:36Sam 44:22; 2Ko 4:118:37Jo 16:33 mei miutɨp nɨpaa God kɨrɨakem ap te mamremir menmen mɨrak hɨram ap te mamu mamɨkrai mamkepai au.

Romans 8

Krais kesak menmen enum maiu kewetai God Hɨmɨn Yaaik kan kau kekre han kaiu

Te in ek God ap kakwep haiu mɨt miyapɨr kerek haiu ne Jisas Krais kakɨntar menmen enum haiu mɨrɨakem au. God ap kakwep kakɨntar menmen im: God Hɨmɨn Yaaik kerek kewetai hɨmɨn yaaik hɨrak kenipai haiu ne Krais haiu mekiyan mau niutɨp keriyei haiu man mɨnaaiwɨr menmen enum me tɨ merekyei haiu mɨrɨak enum te haiu mami. Han kaiu enuk ke nɨpaa, hɨrak kewen hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei hɨram merekyei haiu mamre mɨt yaain au. Te menmen hɨm me Moses ap merekyei haiu mɨt em au, God hɨrekes kɨrɨakem. Hɨrak keriuwet nɨkan kɨrak kerekek hɨrak kine yɨnk kɨrak kar haiu mɨt enun ne tɨ ik ek, hɨrak kan kaa kewaank menmen enum mari han kaiu menipai haiu mɨrɨak enum, te hɨram epei au mesi. Hɨrak kɨrɨak menmen im te haiu mɨt miyapɨr kerek ap mises han kaiu enuk au, haiu emises han ke God Hɨmɨn Yaaik, haiu emises menmen werek werek hɨm me Moses metpai haiu emisesim (te God kaktɨp haiu yaain).

Mɨt miyapɨr kerek hɨr nises han kɨr enuk, hɨr hanhan menmen enum mekre han kɨr kerekek. Te mɨt miyapɨr kerek hɨr nises han ke God Hɨmɨn Yaaik, hɨr hanhan menmen yaaim hɨrak ketporem. Mɨt miyapɨr kerek hanhan nanises menmen enum mekre han kɨr, maain hɨr nani. Mɨt miyapɨr a  Mɨt miyapɨr kerek nises menmen enum mekre han kɨr, God katɨp hɨr enun kentar menmen enum mekre han ke mɨt metike menmen yaaim me God hɨram menepam. Hɨram ap mises hɨm kerek God ketpaiyem au, hɨram mɨneinɨm. Te mɨt miyapɨr kerek nises menmen enum mekre han kɨr, hɨr ap nanises menmen yaaim God hanhan hɨr nanisesim.

Yi mɨt miyapɨr ap yises menmen enum mekre han ki au. God Hɨmɨn Yaaik kau kekre han ki yi yayises menmen yaaim hɨrak ketpiyem. Mɨt kerek God Hɨmɨn Yaaik kerek Krais keriuwetek kan ap kau kekre han kɨr au, hɨr ap ne Krais au. 10 Maain haiu mɨt miyapɨr mami mamɨntar menmen enum mekre han kaiu. Te God Hɨmɨn Yaaik kerek Krais keriuwetek kan, hɨrak kau kekre han kaiu, hɨmɨn kaiu kaku kaktike God tipmain tipmain enum eik kakɨntar God katɨp haiu yaain. 11 God kerek nɨpaa kɨkɨak Krais Jisas kekre nɨmɨn ke mɨt epei naa, hɨrak kekrit kau, maain hɨrak kakɨkekyi yi mɨt miyapɨr maain yayi. God Hɨmɨn Yaaik kerek nɨpaa God keriuwetek kan kɨkɨak Jisas kerek nepei kaa, hɨrak kau kekre han ki te maain God Haai kakriuwetek kakɨkekyi yi mɨt miyapɨr.

Hɨmɨn Yaaik God keriuwetek kan hɨrak kenipai haiu nɨkerek nɨrak

12 Tɨs, nai yinan, haiu emises menmen God Hɨmɨn Yaaik hɨrak ketpaiyem. Haiu ap emises menmen enum mekre han kaiu hɨram menipai haiu hanhanem. 13 Yi yises menmen enum mekre han ki maain yi yayi, te God Hɨmɨn Yaaik kakɨkepi yi eiyɨwaank menmen enum mekre han hɨram ap mamnipi yi hanhan eiyisesim te yi eitike God eiyu.

14 Mɨt miyapɨr kerek newis God Hɨmɨn Yaaik naanmɨpror me menmen hɨr nɨrɨakem, hɨr nɨre nɨkerek ne God. 15 Hɨmɨn Yaaik kerek God keriuwetek kan b  16 God Hɨmɨn Yaaik hɨrekes ketpai hɨmɨn kaiu haiu mɨre nɨkerek ne God. 17 In ek, haiu mɨre nɨkerek nɨrak, te haiu mamɨt menmen God kakwetaiyem. Haiu mamtike Krais mamɨt menmen yaaim mamɨntar haiu mertei menmen enum mamnen mamraiwaank mar ke nɨpaa menmen enum man mewaank Krais, haiu mamɨt menmen yaaim me God mar ke Krais epei ketɨwem, te haiu mamu mamre iuwe mamtikerek.

Maain haiu mɨt miyapɨr mamɨt menmen yaaim haiu mamu mamre iuwe

18 Menmen yaaim me Krais maain hɨram mamnen kerek God kakwepyapɨrem kakwetaiyem hɨram mamre menmen iuwe, te hi han kitet in ek menmen enum hɨram mamraiwaank hɨram mɨre menmen weinɨm. 19 Menmen yapɨrwe God kɨrɨakem hɨram han kɨr kekrit kekrit nemerɨr wɨ God hɨrak kakteiknor haiu nɨkerek nɨrak. 20 Menmen kerek God kɨrɨakem hɨram mau enum mentar God kewaankem. Hɨrak ap hanhan keriuwe menmen im te God kɨrɨakem. Te menmen im mepu. 21 Maain God pɨke kaknip menmen hɨram mamnaaiwɨr menmen enum menipem hɨram mau enum, te hɨram mamweikɨn yaaim mamu werek mamɨr ke haiu nɨkerek ne God haiu mamu mamre iuwe mamɨt menmen yaaim me God.

22 Haiu mertei menmen yapɨrwe God kɨrɨakem hɨram mepu enum mar ke miyapɨr hɨr neteiknen nanine nɨkerek. Nɨpaa ere in hɨram han enuk mepu memerɨr God pɨke kakrɨak menmen yapɨrwe hɨram mamre yaaim. 23 Te hɨram keremem au. Haiu mɨt miyapɨr kerek God Hɨmɨn Yaaik kau kekre han kaiu, hɨrak kɨre menmen yaaim minɨn me c  24 God epei kekepai kaktaihis kentar haiu memtau hɨm hɨrak ketpim haiu misesim, haiu memerɨr hɨrak kakwetaiyem. Haiu memerɨr hɨrak kakwetaiyem mamɨntar menmen haiu memerɨr mamtɨwem hɨram epei man, te haiu wen memeriuwem meiyam au. Haiu metɨwem epei au. 25 Te haiu ap metɨwem wen au. Haiu wen memerɨr menmen haiu han kitet hɨram mamnen, haiu mamɨnkɨkɨwem mamɨnkɨkɨwem ere hɨram mamnen. 26 Mar im God Hɨmɨn Yaaik kekepai haiu mɨt miyapɨr kentar haiu ap mertei han ke God werek werek au. Haiu ap mertei mitehi God menmen werek werek d  27 God Haai kerek kertei han ke mɨt yapɨrwe, kewenhi menmen God Hɨmɨn Yaaik hanhanem kentar hɨrakɨt tau han kiutɨp te hɨrak God Hɨmɨn Yaaik kekrehɨr ke haiu mɨt ne God hɨrak kitehi God Haai me menmen hɨram mises han ke Haai keremem.

28 Haiu mertei menmen yapɨrwe God kɨrɨakem hɨram mɨkaap haiu mɨt miyapɨr kerek haiu hanhan meriuwe God kerek hɨrak kehimɨtenai haiu emises menmen hɨrak hanhan em. 29 Menmen yapɨrwe God kɨrɨakem hɨram mɨkaap haiu mɨt miyapɨr mentar haiu mɨt kerek God nɨpaa kehimɨtenai haiu mamisesik. Hɨrak kehimɨntenai haiu mamɨr ke Nɨkan kɨrak Jisas Krais te hɨrak kakre iuwe mɨtɨk kakɨkre nɨmɨn ke haiu mɨt miyapɨr haiu mamre kikrek nɨrak. 30 Haiu mɨt miyapɨr kerek hɨrak nɨpaa kehimɨtenai maain haiu mamisesik, hɨrak kari han kaiu haiu mamisesik. Haiu mɨt miyapɨr kerek hɨrak kari han kaiu, haiu mamisesik hɨrak ketpai hɨrak kesak menmen enum maiu haiu yaain. Haiu mɨt miyapɨr kerek hɨrak ketpai haiu yaain, hɨrak kewetai menmen mɨrak yaaim.

Menmen Jisas Krais kɨrɨakem hɨram meteiknai God han han iuwe keriuwe haiu mɨt miyapɨr

31 Hi han kitet menmen im God hɨrak hanhan keriuwai kekepai mentar menmen hi nepei hetpiyem, neimɨn hɨr naninɨnai a? Taauye! 32 God hɨrak ap kepakɨn Nɨkan kɨrak au, hɨrak keriuwetek kan kaa kekepai haiu mɨt miyapɨr yapɨrwe. Te hɨrak kakwetai menmen yapɨrwe weinɨm mamkepai mar ke hɨrak kewetai Nɨkan kɨrak weinɨk. e  33 Neimɨn hɨr nansiuwe hɨm nantɨp haiu mɨt miyapɨr kerek God kehimɨtenai haiu nɨrak, haiu enun a? Taauye! God hɨrekes epei katɨp haiu mɨt yaain. 34 Neimɨn hɨr nantɨp haiu emnen emno si a? Krais Jisas au! Hɨrak kaa te God kɨkɨak hɨrak pɨke kekrit kau his yaaim me God kerek mɨt iuwe nanwik, hɨrak kitehi God Haai ke haiu mɨt! 35 Krais hɨrak han tewenɨnai te mekam mamnen nɨmɨn mamremir menmen mɨrak ap te mamu mamtikewai mamkepai a? Mewaai meruri menmen enum mamnen mamraiwaank, o menmen menipai haiu han enuk, o mɨt hɨr nenoyiyai nanwep, hɨram menmen mamremir menmen mɨrak ap te mamu mamɨkrai mamkepai au a? Mewaai meruri haiu nɨnpɨ mewei o haiu ap metenen klos o pewek mei, o menmen enum mamraiwaank, o mɨt nanwep haiu mami, hɨram mamremir menmen me Krais ap te mamɨkrai mamkepai au a? Taauye! 36 Hɨm me God mau tɨwei Sam hɨram matɨp mar im:

  • “Mɨt nanoyiyai haiu mɨt hɨr nanwep me wɨtaan wanewik, hɨr nerekyei haiu mɨre sipsip kerek mɨt neriyei nanɨno nanwep. Mɨt nerekyeiyem nentar haiu mɨt miyapɨr kerek mises hɨm mit em.”
37 Au, menmen im hɨram weinɨm. Krais hɨrak hanhan keriuwai te haiu maminɨn menmen enum im. Haiu mamu werek me menmen enum mamraiwaank. 38 Haiu maminɨn menmen enum im mamraiwaank mamɨntar hi hertei hɨrak han tewenɨnai te menmen ap mamnen nɨmɨn mamremir menmen mɨrak hɨram ap te mamu mamɨkrai mamkepai au. Haiu wen mepu o maain haiu mami hɨram menmen weinɨm. Ensel o tɨpir o herwe o menmen iuwe meit wit ke God, nepni o menmen epei man in o maain hɨram mamnen, hɨram ap te mamremir menmen me Krais hɨram ap te mamu mamɨkrai mamkepai au! 39 God Haai han tewenɨnai haiu mɨt miyapɨr kentar haiu ne Jisas Krais Mɨtɨk kaiu Iuwe. Te menmen mau nepni o menmen mau mɨnɨk tɨ o menmen f 

Copyright information for `AVT