a9:3Eks 32:329:4Eks 4:22; Diu 7:6, 14:1-29:5Mt 1:1-16; Jo 1:1; Ro 1:259:6Nam 23:19; Ro 2:289:7Jen 21:12 ke maam kɨr nentar hɨr ap nises hɨm me God. God katɨp Ebraham kar ik: “Nepenyerer ne Aisak keriyen, hɨr nepenyerer nit. Hi hetput hɨr nanɨt menmen mei. Nepenyerer han en au.”
b9:8Ga 4:239:9Jen 18:149:10Jen 25:219:12Jen 25:239:13Mal 1:2-39:15Eks 33:199:16Ef 2:89:17Eks 9:16
c9:18Eks 4:21, 9:12, 14:49:20Ais 29:16, 45:9 hɨrak kɨrɨakem a? Hause kerek mɨte hɨre wewisɨm me haak hɨram ap mamtɨp mamɨr ik: “Ti henmak ti ap hewena hi hɨre kurpe a?”
d9:21Jer 18:6 tɨkenup o hause hɨram mewep, te God hanhan kakteikɨn menmen mɨrak iuwe hɨrak kakɨwaank mɨt enun nar ik. Hɨrak hanhan kakɨwaank mɨt nar ik kerek hɨrak ap kɨrɨakem waswas au.

Romans 9

Pol han tewenɨn mɨt miyapɨr ne Isrel

Hi hatɨp werek hentar hi hises hɨm me Krais. Hi ap hewisesik au. Han kai keit nɨmɨn kerek God Hɨmɨn Yaaik kau kekrerek, hɨrak ketpo hi hatɨp werek me menmen im. Hi han enuk, hekrit hekirt hi han tewenɨn mɨt miyapɨr.

Hi hanhan God kakweikɨn sip kakweto kakɨpɨra hi enaaiwɨr Krais hi ekrehɨr ke mɨt miyapɨr yapɨrwe ne Isrel, haiu ne maam nɨpu kiutɨp, te hɨr nanises hɨm me Krais. Haiu mɨt miyapɨr ne Isrel, God kehimɨtenai haiu nɨrak, hɨrak kenipai haiu nɨkerek nɨrak, haiu nepei mɨr menmen mɨrak yaaim merhɨhe. Hɨrak ketpai hɨm mɨrak hɨrak kakisesim, hɨrak kewetai hɨm mɨrak ham haiu emisesim. Haiu emɨrtei mewenɨpi niuk me God werek werek, God katɨp hɨrak kakɨkepai kaktaihis. Haiu nepenyerer ne maamrer taiu iuwe Ebraham, Aisak, Jekop. Krais hɨrak kɨre mɨtɨk ke tɨ hɨrak nepenyek ke maamrer it. Hɨrak kerekek hɨrak God hɨrak naanmɨpre menmen yapɨrwe haiu emwenɨpi niuk mɨrak tipmain tipmain enum eik. Keremem.

God kehimɨtan mɨt miyapɨr nɨrak

Hi ap hatɨp menmen nɨpaa God ketpim in ek hɨrak ap kisesim au. Mɨt miyapɨr yapɨrwe ne weiwɨk miutɨp me Isrel, God hɨrak ap kehimɨteni yapɨrwe hɨr nɨrak au. Hɨr nepenyerer yapɨrwe ne Ebraham hɨr ap nɨkerek ne God nar a  Nɨkerek kerek Ebraham kinen weinɨn, hɨr ap nɨkerek ne God au. Nɨkerek Ebraham kinen kentar God hɨrak ketpɨwekem kekepik kakini, hɨr keriyen nɨre nɨkerek ne God. God katɨp Ebraham hɨm mar im: “Maain wɨ kerek hi hɨmat hi pɨke anen hi akaap Sera hɨre wawɨtu hɨre wawine nɨkan.”

10 Menmen im keremem meteikni nepenyerer ne Ebraham hɨr yapɨrwe ap nɨkerek ne God keriyen au. Nɨkerek hɨrakɨt te Rebeka hɨrakɨt te haai kiutɨp, hɨrak maam nɨpu kaiu Aisak. 11 Rebeka ap wine nɨkerek hɨrakɨt tei tɨre wen au, God kehimɨtan Jekop hɨrak kɨre nɨkan kɨrak, te Iso au. Hɨrakɨt ap tɨrɨak menmen yaaim o enum wen au, God kehimɨtanek te hɨrak kakteiknai hɨrak kises han kɨrak kehimɨtan mɨt hɨr nɨkerek nɨrak. Menmen hɨr nɨrɨakem ap mamri han kɨrak au. God katɨp Rebeka kar ik: “Maain Iso nɨkan iuwe mɨtɨk hɨrak kakises hɨm me nɨkik kɨrak Jekop.” 13 Hɨm me God mau tɨwei Malakai kewisɨm hɨram matɨp mar im: “Hi hanhan iuwe heriuwe Jekop hi hehimɨtanek hɨrak nɨkan kai. Hi hanhan kike heriuwe Iso, hi hepɨrek hɨrak ken.”

14 Te haiu mamtɨp mekam? God hɨrak kises menmen hɨram ap yaaim a? Taauye! 15 God katɨp Moses kar ik: “Hi han tewenɨn mɨt miyapɨr kerek hi hanhan akepi. Hi hises han kai hi akaap mɨt miyapɨr.” 16 Te haiu ap mamtɨp God hɨrak hanhan keriuwe mɨt miyapɨr kentar menmen hɨr hanhanem o menmen hɨr nɨrɨakem au. God kises han kɨrak kehimɨteni hɨr nɨrak kerekek. 17 Haiu mekine hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei, God katɨp mɨtɨk iuwe Fero ke Isip menmen kar ik: “Hi hewisit ti hɨre mɨtɨk iuwe ke Isip te menmen im hi herekyutem, mɨt miyapɨr nanɨrtei hi manp enuk iuwe hɨr mɨt miyapɨr nerer wit wit nanwenɨpi niuk mai.” b  18 God hɨrak han tewenɨn mɨt miyapɨr kerek hɨrak hanhan kekepi, te hɨrak kises han kɨrak kenip mɨt miyapɨr han hɨr nanwenɨn han kɨr ke menmen.

God kewaank mɨt han, hɨrak kɨkaap mɨt han

19 Mɨtɨk kiutɨp kekre nɨmɨn ke yi mɨt ketpo kar ik: “Menmen ti hetpaiyem hɨram werek, God kenmak te hɨrak kaktɨp haiu mɨt enun a? Keimɨn kakwenɨn God me menmen hɨrak hanhan kakrɨakem a? Taauye!” 20 Kai yinak, ti han kitet ti iuwe te ti pɨke atɨp God me menmen c  21 Mɨte kerek weit hause hɨre wawises han kɨre waunip menmen weriuwerem. Hɨre weit hause weremir, meiyam hɨre wewenem mɨre kurpe, meiyam au hɨre wewisɨm mɨre hause me wewis haak o heurek hɨre weneipetem mekrerem.

22 Menmen God kɨrɨakem hɨram mar im. Hɨr mɨt enun nɨre d  23 Te hɨrak hanhan kakteiknai menmen yaaim mɨrak iuwe, hɨrak nepei kewetai pɨnam, haiu mɨt han haiu mɨre hause kurpe te hɨrak hanhan keriuwai. Nɨpaa hɨrak kenipai han kai te maain haiu mamre yaain mamɨt pɨnam me menmen yaaim mɨrak. 24 Hɨrak kehimɨtan haiu mɨt miyapɨr han ne Isrel keriyen haiu mamɨt menmen im yaaim au. Haiu mamtike mɨt miyapɨr han ne weiwɨk ham, haiu yapɨrwe mamɨt menmen mɨrak yaaim. 25 Mau tɨwei Hosia kewis God katɨp kar ik:

  • “Mɨt miyapɨr kerek ap ne weiwɨk mai, hi hehimɨteni hɨr mɨt miyapɨr nai.
  • Hɨr ne weiwɨk nɨpaa hi ap hanhan heriuweri, te in ek hi hanhan heriuweri.
26 
  • Maain wit kerek nɨpaa mɨt han natɨp hɨr ap mɨt miyapɨr ne God, te hɨr mɨt han nanɨtpor nanɨr ik, ‘Yi hɨras yi nɨkerek ne God kerek hɨrak kaku tipmain tipmain enum eik.’”
  • 27 Mɨtɨk profet Aisaia kewis hɨm me God katɨp ke Isrel kar ik:

    • “Maain mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr nanine nɨkerek nantɨn yapɨrwe nanre tenhaan ke mani, te God kakɨkaap mɨt neiyan kike nɨmɨn ne hɨr mɨt yapɨrwe kaktohis.
    • God ap te kakmerɨr wɨ yapɨrwe te mɨt miyapɨr nanweikɨn sip nanwet menmen enum.
    28 
  • Au, hɨrak keremir wɨ yinam te hɨrak skelim mɨt kakɨntar menmen enum hɨr nɨrɨakem.”
  • 29 Nɨpaa Aisaia katɨp me menmen im. Hɨrak kewis hɨm mau tɨwei mɨrak. Hɨram matɨp mar im: “God hɨrak Mɨtɨk Iuwe naanmɨpre mɨt ne ami neit wit kɨrak hɨrak ap kewis nepenyerer nai ne weiwɨk me 9:23 Ef 1:3-12; Ro 8:29 9:25 Hos 2:23 9:26 Hos 1:10 9:27 Ais 10:22-23 9:29 Ais 1:9 Isrel hɨr nepu, te haiu weiwɨk maiu nepei au mesi mɨre mɨt miyapɨr nɨpaa nau neit wit Sodom ketike wit Gomora.”

    Hɨm yaaim me God mamkaap mɨt ne Isrel netike mɨt ne weiwɨk ham

    30 Haiu mamtɨp mekam a? Haiu mamtɨp menmen im. Mɨt miyapɨr kerek ap ne weiwɨk me Isrel hɨr ap hanhan nanrɨak God hɨrak katɨp hɨr yaain. Te hɨr nemtau hɨm mɨrak hɨr nisesim te God katɨp hɨr yaain. 31 Te mɨt miyapɨr ne Isrel kerek God kehimɨteni hɨr mɨt nɨrak, hɨr au. Hɨr hanhan nanises hɨm lo me Moses, te God kaktɨp hɨr yaain. Te God au, hɨrak keweikɨn sip kewetɨr. 32 Kenmak te God katɨp hɨr enun hɨrak keweikɨn sip kewetɨr? Hɨrak kɨrɨakem kentar hɨr ap nises hɨm mɨrak weinɨm au. Hɨr han kitet hɨr enrɨak menmen yaaim te God kaktɨp hɨr yaain. Hɨr han enuk neriuwe Krais hɨr ap nisesik au. Hɨr nɨre mɨt kerek Aisaia ketpim kewis hɨm mau tɨwei mɨrak, hɨr nerewo nan nanɨnkewɨn. 33 Aisaia kewis hɨm mar im:

    • “Yi eiyɨmtau. Hi God ewis mɨtɨk keit wit Saion hɨrak kakre nan tokik. Hɨrak kakɨwaank mɨt miyapɨr kakɨntar menmen hɨr nɨnapen nanisesim nanɨr ke mɨt hɨr nerewo nan nenkewɨn. Te mɨt kerek hɨr nanɨmtau hɨm mɨrak nanisesim, hɨr ap te han enuk nanriuwerek au, hɨrak kakɨkepi.”
    Copyright information for `AVT