John 7

JISAS RIITI KUMWOY YE RIINA HIKI SIITIICHIKASAKECH

Worek, Jisas rii Galili yepak chishi ir. Rii Judia nosapek inyan yuyar. Juda ma yecha riina sowakwoken otiitarek, eena ikasakech. Eeta nedii Ju ma yecha yepaba akak nokusha ar. Worek, eena riiti kumwoy ye riina eecha wor: “Na diina heechi. Judia nosapek i miita otii tawa yon otiinak, mi disaipel ye sa hehar he. Ma por rii riiti hin geenyek yesokwaken otiiney, riipa saka boboyen veenyi eemek otiikiitawak. Eeta boboyen otiiken otiiney, na geenyik siitii ma mima yechi misomak otiitanak, ye sa hehar hecha.” Jisas riiti kumwoy ye riina hiki siitiichi kasakech. Eena Jisas rii yenya eecha wor: “Eeji nedii saka yatawak. Wowak, apa kowti nediibak tawa. Diita nosapek tawa ma mima ye kwona yabu pi ma takasakech. Ye adaban yabu pi ma tawa. Ada yecha otii tawa kapasek boboyen ada kwodii wochawak, eena ana yabu pi ma tawa. Kwotaba na i nokusha a. Wowak, eeta nokusha a tawa nedii ada apa ikasakech. Eeji nedii saka yatawak.” Rii yen eecha wochi rii Galili nosapek tar.

JISAS RII NOKUSHA A NEDIIK IR

10 Worek, ri kumwoy ye nokusha ak irek, Jisas rii komas sumo ibar. Wori, rii geenyek ikasakech. Rii veenyichi ir. 11 Eeta Ju ma ye noku sha atar nediik riina yeshar. Ye woher: “Eeta ma rii siitak tawa?” 12 Eyey ma mima ye nokwapa nokwapa maji batar. Kaw ye eecha wor: “Rii ma kepi.” Kaw ye eecha wor: “Rii eyey ma miman woshepiito.” 13 Wowak ye Ju ma yenya akiirek, ma por rii geenyik yesokwa bakasakech.

14 Nokusha a hamak otiitar nediik Jisas rii harapa lotu aka wok iyar maji pokiitar. 15 Worek, Ju ma ye i hiki ya hikichi woher: “Rii siitak otii her? Riita i maji pokiikasakech.” 16 Jisas rii awasen eecha wor: “Ada diita pokiitawa maji sii eejikasakech. Dii eeta ana heechirek yar God riiti maji. 17 Ma por rii God ri inyakan sumowutaken hikitaney, diita ada sawo tawa maji siiti mun hekiita. Riipa hekiita ada God riiti hin, eeji hin maji pokiitu. 18 Ma por rii riiti inyakak tawa majin eena sawo tawey ii rii riiti hin mayama sobo yesokwato. Ma por rii heechirek yar ma riiti hiban yesokwataney, ii rii eeta nagwa nagwa nobok ichu. Woshepii tawa boboy eeta ma riitaka takasakech.

19 “Mashi Moses rii kwona lon har. Wowey, na por kwoti nediik tawey, rii Moses riiti lon sumowukasakech. Wowak, boyewak kwo ana sowakwo haken otiito?” 20 Eeta ma mima awasen riina eecha wor: “Kapasek spirit eeta miitaka eecha tawak, namey mak miina pi sowakwok otiito?” 21 Jisas rii awasen yenya eecha wor, “Ada yo podaten otiirin, kwota ana i hiki ya hikir. 22 Moses rii tasiikasakech. Kwoti wayega yecha otiitar abo. Kwota eecha otiitawey, kwota akamak sii tawa nediik, kwo yikapwa maban hichu. 23 Wowak, kwota yikapwa maban akamak sii tawa nediik hichawak, ii kwo Moses riiti lon reekiinan siiney, ada eechaba akamak sii tawa nediik ma poren otii kepi siiney, boyewak kwo ana kwotayeto? 24 Opoche kwo kwoti miyik shebo shebo homachichanakech. God riiti misomak no geenyik homachicha.”

YECHA EECHA WOR, “DIITA MA RII KAPO KRAIST”

25 Jerusalem akamak tar ma mima kaw ye eecha wor: “Diita ma riina yecha kapo pi pi hak? 26 Na he! Rii geenyik kwodii wo majin sawotawak, ma riina majikasakech! Kapo harapa ma ye hecho rii eeta Kraist? 27 Wowak, nota diita ma riiti akama siikenen hecho? Kraist riita diika yanak, riiti akama ma ye hekasakech.”

28 Jisas rii harapa lotu akak tarek, rii yenya uwaba mukuchitar: “Kwo boy eeji heechi yar eemen hebato? Wowak, ada keena saniga yakasakech. Ana heechirek yar Apoko riita otii tawa boboy riita siiken boboyeban otiito. Kwo riina hekasakech. 29 Adaba saniga riina hecho. Riita ana wochirek, an riina heechi yar.”

30 Worek, ye eena riina pok jiken otiir. Wowak, eena ma ye riina tapa neeki hekasakech. Riiti nedii saka yatarek. 31 Wowak, nokwapa nokwapa ma mima ye riina hiki siitiichichar. “Kraist riita diika yanak, rii kapo otiina mirakel diita ma riita otiitaweyn dagiir poyekiita?”

YECHA OW ANA PICHAR MAN HEECHIREK JISAS RIINA POKO JIKEN YAR

32 Eeta Perisi ma yecha meejirek, eeta ma ye Jisas riina diita yikadey majin ba ye i tar. Worek, yecha harapa nediik tar ma yechaka ow ana pichar ma yenya heechirek Jisas riina poko jiken yar. 33 Worek, Jisas rii eecha wor: “Ada kwotaka ameda teechi anapa heechi ana heechirek yar ma riitak awasen ikiita. 34 Inyak, kwopa ana yesha taney, kwopa saka hekiitawak. Kwopa sakapa ada ikiitawa eemen ikiitawak.” 35 Eena Ju ma ye eecha wor: “Riipa kapo siitak inyak nopa riina saka hekiitawak? Kapo riipa noti ma kaw Grik nosapek i eeka siinak, yenya maji pokiitakiita? 36 Rii eecha wocho: ‘Kwota ana heken yeshataney, kwopa ana saka hekiitawak! Rii kawka eecha wocho: ‘Ada inya eem kwopa sakapa yabakiitawak.’ Diita yikadey maji si mu, boy?”

EECHABA EECHABA TAKIITAWA UKU

37 Diita nokusha a tar harapa nedii sii eeta hamak tawa nedii. Diita yadiik Jisas rii siita yenya harapa ayak eecha wor: “Ma ye ukun borowagii reekii siiney, ii sapa adak yanak, adapa eechaba eechaba tawa uku kepin hanak, riipa akiita. 38 Mashi keyir majik wori, ‘Ma por rii ana hiki siitiichichaney, eechaba eechaba tawa uku siipa riiti biik i takiik siichi gwoyeechi i anadii man kiyatayebakiita.’” 39 Ii Spiriten eena bar. Hiki siitiichichawa ma yepa yataken eena bar. Eeta nedii Spiriten hakasakech. Eeta nedii Jisas rii hadabas boboyen saka ya tarek.

MA MIMA REEKIICHI I YA YA SIIR

40 Ma kaw ye eeta majin meejirek, ye eecha wor: “Eeta siiken diita ma rii eeta yaken otii tawa piirapet.” 41 Anadii ma ye eecha wochar: “Ka eeta Kraist.” Wowak, ma kaw eecha wochar: “Kapo Kraist rii Galili nosapek sokwachi yaken otiito? 42 Mashi keyir maji sii eecha wocho: Kraist rii Devit riiti yimana riipa Betlehem akamak yakiita. Diita akama eeta Devit riiti akama.” 43 Eena ma mima ye reekiichi i ya ya siir. 44 Ma kaw ye riina poko jiken otiiri wowak, eeta ma ye riina tapa now neekihekasakech.

JU MA YECHI HARAPA MA YE JISAS RIINA HIKI SIITIICHIKASAKECH

45 Worek, ow ana pichar ma ye heechi Ju ma yechi harapa ma Perisi yechaka awasen ir. Irek, ye eecha wor: “Boyewak kwosaka riina yeechi diika yayawak?” 46 Ow ana pichar ma ye awasen eecha wor: “Diita nosapek tawa ma por mashi saka kata ma riita batawa majiga batarek!” 47 Peiisi ma ye awasen eecha wor: “Rii kapo kwona woshepii tawak, kwo eena woshepii hiki ye itu? 48 Kwo boy kapo meejito Perisi harapa ma Ju yechi harapa ma ye kapo boy Jisas riina hiki siitiichibato? Yaho. 49 Eeta yikadey ma mima yecha Moses riiti lon hekasakech. Yecha tawey, God riitimisomak kiiriisiiposii kapasek maga eecha tawa.”

50 Worek, Nikodimas rii yechi nediik tar. Diita ma rii mashi Jisas riitak ir ma. Rii eecha wor: 51 “Noti lo sii boy eecha wocho man nota shebo shebo yaya anasakiita? Yaho. Riita otii tawa abon na mapo hechi riiti majin meejichi komas yaya anasa.” 52 Ye awasen eecha wor: “Mii kapo Galili ma tabato: Mashi keyir majin na hehar kenyi he. Miipa hekiita piirapet por Galili nosapek sokwachi yakasakech.”

Copyright information for `KMO