Matthew 12

AKAMAK SII TAWA NEDII SIITI MAJI

Komas Jisas rii akamak sii tawa nediik wit nowo far nediik eeka i chishitar. Worek, riiti disaipel ye eecha harek, ye eeta wit siiken siikiirechi atar. Eecha otii atarek, Peresi ma ye hechi Jisas riina eecha wor: “Na he. Eeta yikadey boboyen miiti disaipel yecha Sabat nedii otii tawey, ii ye noti on nediik reekiito!” Jisas rii meejichi eecha wor: “Kwo kapo Devit riiti majin saka kenyitarek? Eeta nedii rii riiti wakasa ma yechaka eecha hatarek, ye God riiti akak iyarer. Iyarechi rii riiti ma yechaka God riina har geyen ye eena yeechi ar. Geyen yeechi atari dii eeta ye on reekiir. Opelen otiitar ma yechaba diita geyen atari ii on reekiikasakech. Kwo kapo Moses riiti on saka kenyitarek? Maji eecha wocho: Sabat nediik opelen otii tawa ma ye harapa otu akak yo otii tawey, ye eeta lon mayama reekiitawak, ye eeta kapasek boboy otiikasakech. Wowak, ada kwona wocho: diika tawa boboy sii harapa llotu akan dagiir poyetu. Kwota diita God riiti maji mun hiki taney, ‘Ada opelen otii tawa boboyen yuyato. Man rukusii tawa boboyen eena ada kwoya hikitu, ‘Kwo kepi tawa man wosowoyekasakech. Wowak, Ma Yikapwa rii eeta Sabat nediin siitii kowu tawa Harapa Ma.”

JISAS RII SABAT NEDII TAPA KAPASEK TAR MA OTII KEPI SIIR

Worek, Jisas rii eeta eemen heechi yechi lotu aka porek iyarer. 10 Ma por rii eeka tari riiti tapa kapasek tar. Worek, ma ye eeka tari, ye Jisas rii kapasek yon ba diimaken eena hiki ye itar. Eecha hiki tarek, ye eena riina woher: “Nopa boy Sabat nediik hak otii tawa man boy otii kepi siikiita?” 11 Jisas rii awasen eecha wor: “Ma por rii kwotaka tawey, riiti sipsip saka supuk ye inyey, riipa boy saka heyi yeechi yesokwakiitawak? 12 Wowak, ma rii eeta harapa. Sipsip sii eeta karakada. Wowak, noti lo eecha wokasakech: Sabat nediik man otii kepi siikasakech. Eena nota keena yo kepin Sabat nedii otiito. 13 Worek, rii ma riina eecha wor: “Miiti tapan na danegwa.” Worek, rii danegwarek, eeta kepi siir. Riiti akar tapa pochi kepi tari, siitiibaga eecha siir. 14 Worek, Peresi ma ye hechi kapasek hechichi i yopo wuchi yi Jisas riina pisowakwo maji apo dagii tar.

JISAS RII GOD RIITA HISIIR YO OTII WAKASA MA SIIKEN RIITI

15 Jisas rii riina pi sowakwo majin meejichi rii eetaq eemen heechi ir. Heechi icharek, nokwapa nokwapa ma mima ye rii na sumowuniga eecha ichar. Rii eyey hak otii tar ma yenya otii kepi siir. 16 Otii kepi siirek, rii yenya eecha wor: Anadii ma yenya ana opoche geenyik kwodii wochanakech. 17 Rii yenya eecha worek, piirapet Aisaia riita ya bar maji sii eeta siiken woy sokwar. Aisaia rii eecha wor:

18 
  • “God rii eecha wor: Dii eeta eeji yo otii ma ada hisiir.
  • Riina ada rukusiitawak, ada kwoya hecho.
  • Ada eeji Spiriten riitak heechitakiita.
  • Riipa eeji nagwa nagwa otii tawa boboyen muk
  • shebo shebo tawa ma yenya sawotakiita.
  • Riipa maji awasen awasen saka bakiitawak.
19 
  • Riipa saka kabuk wokiitawak.
  • Riipa akamak harapa maji saka batakiitawak.
  • 20 
  • Gubu kawen reekiiney, riipa sakapa eyey reekiikiitawak.
  • am pochi sii hak otiiney, riipa saka otii hakiitawak.
  • Riipa i eechaba eechaba otiitaqnak, nagwa nagwa otii
  • tawa boboy siipa sokwa howuk siikiita.
  • 21  Nokwapa nokwapa ma yepa riina hiki siitiichi kowutakiita.”

    PERESI YE EECHA WOR BELSEBU RII JISAS RIINA KIYATAYER

    22 Worek, ma kaw ye ma poren yeechi Jisas riitak ye ir. Riiti miy kiitarek, kuja diimiibatar. Kapasek spirit riiti wok tarek eena eecha tar. Tarek, Jisas rii otii kepi siirek, riita maji barek, rii mey maka her. 23 Ya yopo yichar ma ye eena hechi heneba rabochi ye eecha woher: “Rii kapo boy Devit riiti neja, Kraist?” 24 Peresi ma ye eena meejichi ye eecha wor: “Harapa Gaba, Besebu, riita riina hapaga boboyen hatawak, rii eena kapasek spiriten yeechi raboto.”

    25 Worek, Jisas rii yechi inyakan hechari rii yenya eecha wor: “Apoma ye ow eeta apomaban ow ana pichawey, ye hapaga siikasakech. Iipa eeta kkapasek siikiita. Podar akamak tanan sokwa ow ana pinyey saniga siiney, iipa eeta kapasek siikiita. 26 Wowak, Gabaka tawa ma kaw ye anadii Gabaka tawa ma kawen ow ana pichaney, Gaba riiti kigdom saniga saniga tawey, iipa kapasek siikiita! 27 Kwo eecha wocho: ‘Besebul riita ana hapaga boboyen hatawak, ada eeka otiito! Eecha siiken taney, nama kwona sumowu tawa ma yenya hapaga boboyen hatawak yecha kapasek spiriten yeechi raboto. Kapo Beselbull? Kwona sumowu tawa ma ye otiitawey, ye geenyik kwodii mukuchichawey, kwoti inyaka eeta kapasek hikitu! 28 Ayo. God riiti Spirit rii ana hapaga boboyen hatawak, ada kapasek spiriten yeechi raboto? Ada diina eecha otiitawey, ii geenyik eecha mukuchichu God riiti kigdom kwotak yar.

    29 “Hapaga tawa ma por riita riiti akak tarek, hiyiyatawa riiti boboyen yar yak otiiney, mapo riiti tapan poko jichi sapa opoy ya. 30 Ma por rii adaka eecha tanan siiney, rii eeta eeji yabo pi ma. Ma por rii ana boboyen yaya yopoyichiken kiyatayenan siiney, rii eeta boboyen rabo ya payato. 31 Eena ada kwona wocho: ma ye eyey kapasek boboy otiiney kapasek maji bataney, iipa God riita kwoyava yakiita. Ma por ri Hoi Spiriten wokwoyaney ii riina kwoyava yakasakech. 32 Ma por rii Ma Yikapwa riina wokwoyaney, God riipa riina kwoyava yeechikiita. Ma por rii Holli Spiriten kapasek maji ba wokwoyaney, iipa riina kwoyava yeechikasakech. Apa komas kwoyava yeechikasakech. Yaho.

    ME KAPASEK RII EETA SIIK KAPASEKEN WATO

    33 “Kwota me siik kepin yaken otiiney, ii na me kepin ya yeechi chinyak siik kepin wakiita. Me kapasek taney, rii eeta siik kapasek wato. Ma ye hecho me kepi taweyeka, kapasek taweyeka piiri siiken ye hecho. 34 Kwo hopoga eecha tawa. Kwo eecha kapasek tawak kwo boyega maji kepin bato? Ma ye yechi inyaka wopuk tawa boboyen ye eena bato. 35 Ma kepi rii riiti inyaka sugu wopu kepi tawey, rii yo kepin otiito. Ma kakpasek rii riiti inyaka wopu kapasek boboyeka tawey, rii eeta kapasek yon otiito.

    36 “Ada kwon wocho: anasak tawa nedii yanak, eyey ma mima ye yecha eyey biish batar maji sapa geenyik kwodii wonyak, anasakiita. 37 Miita batawa maji sii miina anasakiita. Kwota batawa majin, God riita meejitawey, riipa kwona anasakiita. Kwoti maji kepi taney, kwota kepi siikiita. Kapasek taney, ii kapasek siikiita.”

    MA KAW YE MIRAKEL HEKEN WOHER

    38 Lon maji pokii tar ma kaw ye Peresi ma kaw ye eecha wor: “Tisa nota miita mirakelen otiinak heken gegiyato.” 39 Worek, Jisas rii awasen eecha wor: “Kapasek tawa ma ye God riina hikinan biish tawa ma ye mirake otiken eena wohecho. Mukuchichawa boboy podaren kwona hakiita. Piirapet Jona riiti mirakelen kwona eena hakiita. 40 Jona rii emiyep suguk i tari niy piiriichar yadii piiriichar eecha tarega, Ma Yikapwa riipa eechaba yadii niy piiriichar nosapek chinyak eeka eecha siikiita. 41 Anasak tawa nedii yanak, Nineva akama ma ye siitii kwona ba diimakiita. Yecha Jona riita sawotar majin meejitari, ye kapasek boboyen heechi magiirechir. Ada kwona wocho boboy kaw Jona riina dagiir poyeri diita diika tawa. 42 Anasak tawa nedii yanak, asut mushi yepak tawa aka tabo yi mima sii ya siitii kwona hehar ba diimakiita. Boyewak? Sii siiti eemen heechi yapa eem mayakan ya Soomon riiti harapa otii hechawa boboyen sii eena hek yar. Wowak, ada kwona wocho boboy kaw diika tawey, ii Soomon riina dagiir poyetu!

    KAPASEK SPIRIT RII WAY KAWKA YATO

    43 “Kapasek spirit por rii ma poren heechi saya sabak i wayi vanan biish tawa eemek i ye ya tawey, rii yi hapaka eemeneena yesha i ye yato. Yesha i yaya hipuney, 44 rii mayama eecha wocho: ‘Ada mashi tar akabak eeka kawka i siik.’ Wowak, rii kawka i hechawey, eeta aka eeta hako kiiriikuchi keyapochi siitiichir. 45 Rii eena hechi heechi i spirit kawen yeechi yayato. Kapasek boboyen ye riitaka eecha kiki siikasakech. Yecha yawey yecha riiti akabak eekapa yikiita. Mapo rii kapasek tar. Wowak, apa eeta ma rii eena harapa kapasek tawa. Diita ma riina kapasek otiirega, diita apa tawa ma yenya eechaba harapa kapasek otiikiita.”

    JISAS RIITI AWI SIITI MAJI RIITI KUMWOY YECHI MAJI

    46 Jisas rii ma mima yenya majin batarek, riiti awi sii riiti kumwoy ye yar. Yari ye sabak siitiir. Jisas riina majin woheken eena siitiir. 47 Worek, ma por rii eeka tari, rii riina eecha wor: “Na he. Miiti awi, miiti kumwoy ye yawey, miina maji baken sabak siitii kowutu.” 48 Worek, Jisas rii awasen eecha wor: “Kapo nama eeji awi? Kapo nama eeji kumwoy?” 49 Worek, rii riiti disaipel yenya tapak mukuchichi eecha wor: “Na he! Eeji awi eeji kumwoy ye diitata! 50 Kata ma rii eeji howuk tawa Apoko riiti inyakak otiitaney, sii eeta eeji awi, eeji kumwoy, eeji mowey.

    Copyright information for `KMO