aAsaya 49:8
bLLipai 26:12, Isikiel 37:27
cIsikiel 20:34,41
dAsaya 52:11
eJeremaya 32:38
fSamuel Aelepale 7:14,8

2 Corinthians 6

Na Pulu Yili-kene kongun tapú-topu tepu molupu kene ya nindu ung kaniliinga ung te wasie eni tondulu mundupu nimbú teker: “Eni Pulu Yili-ni we kondu kolupa kene ⸤eni liipa tapunjupa tepa kunjurum ulu kanili⸥ ‘We naa tirim. Tirim ulele we mania naa pupili.’ niangi. ⸤Ui eni we kondu kolupa kene tepa liirim kene muluring mele ekupu aku-sikuko molangi. Numanu topele toku ulu-pulu kaíma naa teku mulungí kene kapula naa temba.⸥” niker. Niker akiliinga ung te Pulu Yili-ni nimba mele:

“Na-ni eni we kondu kolumbu tirindu enale
wendu urum kene
eninga ⸤ung niringma⸥ piliirindu.
Eni mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipu
na-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na
liipu monjumbu enale wendu urum kene
eni liipu tapunjupu tepu liirindu.” a 
nirim. Na-ni eni aima nimbu siker: Piliai. ⸤Pulu Yili-ni nirim ena akili aima ekupu.⸥ Ekupu Pulu Yili-ni yambuma we kondu kolumba enale. Ekupu Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjumba enale.

6:3-13 Poll-ni Krais-nga Kongun Tinjirimeliinga Mindili Nurum Mele Ung Te

‘Nanga kongunale mania naa pupili, ung-taka naa tonjangi.’ nimbu yambuma na kanuku kis piliiku ungele naa piliiku liingí ulu te naa teliu. Akili mólu. ‘Yambuma-ni na kanuku kene ‘Pulu Yili-nga kendemande-yili moliu.’ niku piliangi.’ nimbu aku teliu. Na-kene ulu mare wendu olemú kene teliu mele kanuku kene ‘Yu sika Pulu Yili-nga kendemande-yili.’ niku piliingí uluma i-sipa mele:

  • ⸤Bunima⸥ na⸤-kene wendu olemú kene ‘Enembu tokum.’ naa nimbu⸥ tondulu mundupu moliu;
ulu buni lupa-lupama na-kene wendu omba,

na teku kis-silimele uluma wendu omba,

na mindili nombu moliu uluma wendu olemú.

  • ⸤Ena marenga⸥ enini na kimbulu-ni toku,
⸤ena marenga⸥ ka siku,

  • ⸤ena marenga⸥ yambuma-ni pali na-kene arerembi kolku nangale toku lkisiku sukundu-sukundu oku máku toku na teku mundu-mong tenjilkemelako.
Na kongun mindili sipu tepu,

⸤ena marenga⸥ uru naa pepu,

⸤ena marenga⸥ engle-ni kolupu moliuko.

⸤Yambuma-ni na kanuku kene ‘Pulu Yili-nga kendemande-yili molemú.’ niku piliingí mele i-sipako:⸥

Na ulu kake tílima tepu,

piliipa kungnjuli kaiéle ambulupu,

ólo-pangí tipili molupu,

yambuma kondu kolupu tepu konjuliu;

na Mini Kake Tiliele-kene tapú-topu molupu,

  • yambuma numanu monjuliu ulu akili gólu naa topu aima sika numanu monjuliu;
sika ungma nimbu,

Pulu Yili-nga tondulale-ni kongun teliu;

  • yambuma ele tingíndu ele kupanda mélema kima ekendu-ekendu gi siku ambululimele mele na aku-sipu ulu sumbi nílima ambololiu;
yambu mare-ni nanga bili paka tonjuku,

mare-ni nanga bili toku mania munduku;

mare-ni nanga ung-bulkundu ninjiku,

mare-ni na kape nilimele.

  • Kongun sikama sumbi-sipu teliu akiliinga-pe nandu “Kongunale nu gólu toku tekenu.” nilimele;
  • yambuma-ni na kanuku bi silimele akiliinga-pe “Wasie molamili.” naa niku, liiku bulu silimele.
  • Wale mare ‘Aima kolkur.’ nimbu piliiliu akiliinga-pe kona pupu we moliu.
  • ⸤Na teliu mele kanuku kis piliiku kene ‘Munduku kelkunu numanu topele tani.’ niku⸥ mani singíndu tolemele akiliinga-pe na toku naa kongnjulemele.
10 
  • Na taki-taki numanu kis pulele pelemú akiliinga-pe ‘Akili temba nomba tipili.’ nimbu numanu sipu moliu;
  • korupale moliu akiliinga-pe yambu lupama ‘Kamakoma molangi.’ nimbu kupulanum te akisinjiliu;
  • méle tiluri kepe naa nosiliu akiliinga-pe méle lupa-lupama pali nosiliu.
⸤‘Yambuma-ni na kanuku kene ‘Yu sika Pulu Yili-nga kendemande-yili molemú.’ niku piliangi.’ nimbu aku-sipu tepu moliu.⸥

11 Korin-yambuma, na-ni ung te mo naa topu, pali enindu nimbu para siker. Na-ni eni aima lakupu numanu monjuliu. 12 Na-ni eni ‘Kondu naa kolupu mundupu kelambu.’ aima kapula naa niliu akiliinga-pe eni na ‘Kondu naa kolupu mundupu kelamili.’ nilimeláliinga ⸤numanu tiluna naa pupili molemulu⸥. 13 Lapalii-ni eninga kangambulamandu nilimele mele ekupu na-ni ‘Eni nanga kangambulama.’ nimbu kene enindu i-sipu niker: ‘Na-ni eni numanu lakupu monjuliu mele eni na aku-siku numanu lakuku monjangi.’ nimbu niker.

6:14—7:1 Krais-nga Yambuma Pulu Yili-nga Lku Kake Tiliele Molemeláliinga Ulsukundu Molemele Yambuma Kene Tiluna Tapú-Toku Naa Molangi Ung Te

14 Krais-nga yambuma ‘Krais sika’ niku naa piliilimili yambuma-kene tiluna tapú-toku naa anduku, tapú-toku kongun naa teku, méle taropu tapú-toku naa tai. Ulu-pulu-kísma kene ulu sumbi-nílima kene liiku tere leku kapula kongun tinglíye? Pa tiliele kene súmbulu tuliele kene elsele nambi-sikulu tapú-toku mulunglíye? ⸤Akili aima kapula mólu⸥ akiliinga ⸤tiluna tapú-toku naa molai.⸥ 15 Krais kene kurumanga nuim tepa kis-sili ⸤Seten⸥ kene numanu tiluna pupili molembeleye? Krais-nga ungele piliilimili yambuma kene Krais-nga ungele naa piliilimili yambuma kene numanu tilu-sipa pelemúye? 16 Pulu Yili molemú lku-tembollaliinga lku-sulumina kake tílina kuru kuyungí mélema kapula meku puku popu tungíye? Oliu, kona molupa mindi puli Pulu Yili-nga sulumina kake tiliele molemulu, yu oliu-kene molemú kanili. ⸤Yu-kene aku-sipu molemuláliinga⸥ ung te Pulu Yili-ni ui nirim kanili. Yu-ni nimba mele:

“Na nanga yambuma-kene tiluna tapú-topu molupu,
eninga suku-singina molupu enini wasie andumulú.
Na eninga Pulu Yili molumbu;
enini nanga yambuma mulungí.”
nirim. b 

17 ⸤Ya niker⸥ akiliinga

‘Auliele-ni nimba mele:
“⸤Ulsukundu-yambuma kene, we-mélema angnjiku
kape niku popu tolemele yambuma kene,⸥
enini-kene tiluna naa molku,
munduku kelku puku
kolea tenga-lupa molu-pai.” c 
“Kalaru mululi mélema ⸤ulsukundu-yambuma-ni
angnjiku popu tolemele mélema⸥ kene
ulu-pulu-kis pelemú mélema kene
kanuma naa ambolku,
méle akuma-kene ulu te naa teai.” d 
“Naa ambulungí kene
na-ni “Molamili wai.” nimbu
eni yandu liimbu.” e 
18 “Na eninga Lapale molumbu,
eni nanga kangambulama mulungí.
Na Pulu Yili,
mélemanga pali tondulale pelemú yili-ni
aku-sipu niker.” nirim.’ f 
kanili.

Copyright information for `MUX