aEmos 9:11-12

Acts 15

15:1-35 (15:1-21) Juda-Yambu Krais Piliiring Yambumanga Yi-Aulima Jerusallem Liiku Máku Tokuliinga, (15:22-29) Juda-Yambu Naa Muluring Yambu-Lupa Krais Piliiku Muluring Yambuma Teku Mulungí Mele Niku Panjiku Pepá Toku Munduring Kene (15:30-35) Eninga Jerusallem Yi-Auli Mare Pepále Kolea-Auli Andiyok Meku Puku Kambu Turing Temanele

Juda-yi mare kolea Judia distrik molkuliinga kolea-auli Andiyok mandu oku kene Kraisele piliiku muluring yambu-lupama ung-mani siku muluring. Enini niku mele: “Krais-nga ungele mindi piliingéle kapula naa temba. Eni Moses-nga ung-manele piliiku yimanga kangi te kopsiku poku teku wendu naa lííngi lem mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku molku kunjingí pungí kupulanumele Pulu Yili-ni naa tepa liimba.” niring. Aku-siku niringeliinga Poll kene Banapas-seleni enini-kene tombulku niku ung-muranale tiring. Akiliinga Krais-nga yambuma-ni Poll kene Banapas-sele kene Krais-nga yi mare kene “Eni kolea-auli Jerusallem puku Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma kene ⸤Krais-nga yambu-talape muluringmanga⸥ tápu-yima kene puku kanuku, ung-muranale tekemulu ilinga niku sumbi sinjangi puku walsuku lii-pai.” niku liiku munduring.

Krais-nga yambu-talape Andiyok taon-na muluringma-ni “Eni pai.” niku liiku munduring kene Jerusallem pungíndu kolea Ponisia propinj kene kolea Sameria propinj kene puku, uinga ⸤Poll kene Banapas-seleni kolea lupa-lupamanga temani kaiéle toku niku silsiliiku anduringli kene⸥ Juda-yambu naa molku yambu-lupa muluring yambu kanuma numanu topele toku Pulu Yili-nga ungele piliiku liiring mele temanele toku silsiliiku puring. Krais-nga yambuma-ni temanele piliiring yambuma aima numanu siring. Jerusallem kam-kamu suku puring kene Krais-nga yambuma kene, eninga tápu-yima kene, Yesos-ni liipa mundurum yima kene enini “Papu okumele.” niring. Kanu-kene Poll kene Banapas-seleni Pulu Yili-ni elsele liipa tapunjurum kene tiringli akili pali temani toku siringli.

Kanu-kene Perisi-yi Krais-nga ungele piliiku liiring yi kanuma ola angiliiku kene niku mele: “Juda-yambu naa molemele yambu-lupama-ni ‘Yesos Krais-nga yambuma molamili.’ niku yimanga kangi te kopsiku poku teku, Moses-nga ung-manima pali piliiku liiku teng panjiku teai.” niring.

Kanu-kene Yesos-ni liipa mundurum yima kene tápu-yima kene kanuma-ni ‘Ung wendu okum ili liipu sumbi samili.’ niku liiku máku turing. Enini ung pulele tombulku niku muluring kanu-kene Pita ola angiliipaliinga eninindu nimba mele: “Angmene, eni uinga ulu te wendu urum akili piliiku molemele. Pulu Yili-ni eni molemelemanga na makó topa kene, “Krais-nga temani kaiéle Juda-yambu naa molemele yambu-lupama piliiku liangi akiliinga nu pukunu temani tokunu si-pui.” nirim. Pulu Yili-ni yambumanga numanuma pali kanolemú Pulu Yili-ni yambu-lupa kanuma numanu topele toku yunga ungele piliiku liiring kene kanupaliinga ‘Aku-siku tekemelaliinga na numanu kaí pekem akili Juda-yambuma kanangi.’ nimba Mini Kake Tiliele, uinga oliu Juda-yambuma sirim mele, ekupu enini yambu-lupama aku-sipa sirim. Yunu-ni enini yambu-lupama ulu te-lupa tepa, oliu Juda-yambuma ulu te-lupa tepa, aku-sipa naa tirim. Enini ‘Yunga ungele sika ungele.’ niku tondulu munduku piliiring kene kanupa kene ‘Eninga numanuma kake tipili.’ nirim.

10 “Akiliinga ekupu eni nanga ungele piliiku molemele Juda-yima, eni “Yambu-lupama aku-siku teai.” nikimiliele nambimuna ‘Pulu Yili oliu-kene arerembi kolumba mola mólunje.’ niku aku-siku nikimiliye? Ui oliu Juda-yambumanga anda-kolepalima kene yandupa oliu kene buni kapula naa mirimulu akili ekupu yambu-lupa Yesos-nga lumbili anduli yambu molemele akuma nambimuna “meangi.” nikimiliye? Pulu Yili-ni oliu Juda-yambuma “Teai.” nimba ung-mani sirimuma Moses-ni piliipa yandu yambuma nimba sirim ung-mani akuma temulundu mindili-sele silimulu ung-mani kanuma “Yambu-lupama-ni teangi.” nikimiliele aima kapula naa tekem. 11 Aku-siku aima naa niai, mólu! Oliu piliilimulu mele i-sipa: Auli Yesos-ni yambu-lupa kanuma we kondu kolupa tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yunu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjumba mele oliu Juda-yambuma kepe aku-sipako we kondu kolupa tepa liilimú. ⸤Pulu Yili-kene kapula-kapula molomulú kupulanum te-lupa aima mólu.⸥” nimba Pita-ni aku-sipa nirim.

12 Kanu-kene Banapas kene Poll-seleni Pulu Yili-ni elsele liipa tapunjurum kene kolea lupamanga andukulu ⸤Pulu Yili-kene tapú-toku muluringli⸥ liipa ora sirim ulu-tonduluma tiringli mele temani toku siringli kanu-kene liiku máku turing yambuma pali ung naa niku we piliiku muluring. 13 Elsele-ni temani tokulu pora siringli kene Jemis-ni nimba mele: “Angmene, na ung te niambu piliai. 14 Pulu Yili-ni ‘Yambu-lupamanga mare nanga yambuma molangi akiliinga tepu liambu.’ nimba molemú mele uinga kumbi-lepa liipa ora sirim mele Saimon-Pita-ni enini nimba símu. 15 Nimba símu aku mele, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni ui ung niku bukna turing akili tilu-sipa mele. Buk akuna turing molemú akili i-sipa mele:

16 ‘Pulu Yi Auliele-ni ung-eku te topa kene nimba mele:
“Na penga kelepa yandu ombu kene,
yi nuim king Depit-nga lku toku tikisinjiringele
alsupu ombu takumbu.
Lku mélema kis lirim-ma konanga liipu
ui angiliirim akili mele alsupu takumbu.
17 Akiliinga, yambu-lupama pali
Pulu Yi Auliele anduku kurungí.
‘Nanga yambuma.’ nimbu makó turundu yambu kanuma
na anduku kurungí.” nimba
18 kórunga-ui ung akuma
nimba para sirim Pulu Yi Auliele yunu-ni
aku-sipa nikem.’ a 
nimba bukna aku-sipa nimba molemú.

19 “Akiliinga, nanga numanale-ni piliiker mele i-sipa: ‘Yambu-lupa numanu topele toku ‘Pulu Yili piliipu molomulú.’ ningí yambuma mindili liipu simulú kene kapula naa temba.’ nimbu piliiker. 20 “Ulu akili mundupu kelepu ulu te-lupa teamili” nimbu piliiker akili i-sipa mele:

‘Pepá te topu mundupu kene i-sipu niamili:

  • ‘Mélema liiku ola angnjiku, “Oliunga pulu-yili.” nikuliinga popu toku keri-langi kalku silimele langima ‘Kalaru mululi langima.’ niku naa noku,
waperanale naa teku,

  • kung kepe mélema ‘Memi naa omba pupili.’ niku numi kolomong naa tílima naa noku,
mélemanga memima naa nai.’

nimbu pepá tamili.’ nimbu piliiker. ‘Moses ⸤Pulu Yili-ni nimba sirim⸥ ung-manima nimba sirim-ma koleamanga pali aima kórunga-ui niku siring akili yandupa-yandupa ekupu kepe aku-siku niku silimele, taki-taki Juda-yambuma-ni Sambat enamanga pali kóru molku Pulu Yili-nga ungele liiku máku toku piliilimili lkumanga ung kanuma Moses-ni turum bukmanga kambu tolemele ⸤piliilimili kene yambu-lupa Krais-nga yambu molemele ima-ni ‘naa teangi.’ niker akili mele wasie liiku máku toku ung-mani ima uinga ekupu piliilimiliko⸥ akiliinga ‘naa teai.’ nimbu pepá topu samili.’ nimbu piliiker.” nimba Jemis-ni aku-sipa nirim.

Aku-sipa nirim kene enini “O.” niring.

15:22-29,30-35 (bisele ilinga 15:1-35 molemú)

22 Kanu-kene Yesos-ni liipa mundurum yi kanuma kene ⸤Krais-nga yambuma nukuring⸥ tápu-yima kene Krais-nga yambuma pali enini niku mele: “Poll kene Banapas-sele oliunga yi mare kolea-auli Andiyok wasie tapú-toku pangi liipu mundamili.” niring. Aku-siku niku kene, Judas, yunga bi te Basapas, yunu kene, Saillas kene makó turing. Yi kanusele yambumanga pali kumbina muluringli yisele. 23 Yi kanusele makó tokuliinga, ‘Elsele meku pangli.’ niku pepá te i-siku mele turing:

‘Oliu, Yesos-ni liipa mundurum yima kene, tápu-yima kene,

oliu eninga angenali kanuma-ni pepá ili topu,

  • eni kolea-auli Andiyok molemele yambu-lupama kepe kolea Siria propinj molemele yambu-lupama kepe kolea Sillisia propinj molemele yambu-lupama kepe kolea lupa-lupamanga molemele yambu-lupama kepe eni pali pepá ili topu
‘Angmene, eni kapula molemeleye?’ nikimulu.

24 
  • Oliu piliirimulu, oliu Juda-yi Krais piliili yimanga yi mare oliu mulurumuluna munduku kelku puku, oliu-ni “Teai.” naa nimbu sirimulu mele tiring. Yi kanuma-ni niring ungele-ni eninga numanuma toku bulu-bale sinjiku eni niku bemba siring.
25 
  • Kaniliinga, “Oliu-ni oliunga pulu lelemú yi kaí Banapas Poll-sele kene yi mare wasie makó topu, elsele-kene wasie tapú-toku pangi liipu mundamili.” nimbu panjurumulu.
26 
  • Banapas kene Poll-seleni ‘Olsu toku kunjingí kene kulúmbulu lem ung te mólu.’ nikulu mundu-mong naa teku oliunga Auli Yesos Kraisele-nga kongunuma tenjikulu yunga bili paka tonjukulu anduringli.
27 
  • ⸤Aku-sipu nimbu panjurumulu⸥ kaniliinga, oliu-ni Judas kene Saillas-sele makó topuliinga, ‘Pepá tokumulale eni kanuku piliingí kene yi i-seleni ung niku singlí kene ‘Eni aku-siku aima sika niku panjiring.’ niku piliangi.’ nimbu elsele makó topu liipu mundukumulu.
28 
  • Mini Kake Tiliele-ni oliu liipa tapunjurum kene oliu-ni piliipuliinga nimbu panjurumulu akili i-sipa mele: Oliu-ni buni lupa-lupa pulele eni simulále kapula naa temba. I-siku mele mindi piliiku teangi:
29 
  • Mélema liiku ola angnjiku, “Oliunga pulu yili.” nikuliinga popu toku langi kalku silimele langima ‘Kalaru mululi langima.’ niku naa noku,
mélemanga memima naa noku,

  • kung-ma kepe mélema ‘Memi naa omba pupili.’ niku numi kolomong naa tílima naa noku,
waperanale naa teai.

Ulu akuma naa tingí akili kapula.

Aku manda.

Kapula, eni molku konjai.’

⸤niku aku-siku pepá te turing.⸥

30 Pepá toku pora siku kene, “Meku puku kolea-auli Andiyok mandu pai.” niring kene yi kanuma akuna puku Krais-nga yambuma liiku máku toku pepá kanili siring. 31 Pepá toku ung niring mele yambuma-ni kanukuliinga ‘Ung aima kaiéle.’ niku kanuku numanu siring. 32 Judas kene Saillas-sele elsele Pulu Yili-nga “Ninjale!” nirim ungma piliikulu yambuma yandu niku siringli yisele muluringlieliinga Krais-nga yambuma ‘Molku konjangi.’ nikululiinga ung kaí pulele niku siringli. 33 Yi kanusele ena pulele mele Andiyok we muluringli kene penga Krais-nga yambuma-ni “Else “anju pale.” niku liiku munduring yambuma molemelena kelkulu numanu waengu nipili pale.” niring. 34 (Akiliinga-pe Saillas yunu ‘Andiyok we molambu.’ nimba naa purum.) 35 Poll kene Banapas-sele kolea-auli Andiyok molkulu, yi mare lupa-lupa pulele wasie Auliele-nga ungele yambuma ung-bo tonjuku mani siku temani kaiéle toku siring.

15:36—18:22 Poll-ni Wale Tale-Sipa Yesos-nga Ungele Nimba Silsiliipa Andurum Temanele

15:36-39 Poll Kene Banapas-Sele Ung-Muranale Tekululiinga Kongunele Tere Leku Anduku Naa Tiringli Temanele

36 Penga ena pulele omba purum kene Poll-ni Banapas-ndu nimba mele: “Olsu kelepu ui Auliele-nga ungele nimbu silsiliipu andurumbulu koleamanga alsupu pupulu, Krais-nga yambuma kapula molemelenje, mola nambulka telemelenje, kanu-pambulu.” nirim.

37 Banapas-ni nimba mele: “Jon-Mak wasie tapú-topu pamili.” nirim.

38 Poll-ni nimba mele: “Mólu. Ui wasie tapú-topu kolea Pambillia purumulu kene olsu mundupa kelepa kongunale naa tepa yunu purum kanili. Ekupu wasie naa pumulú.” nirim.

39 Aku-sipa nirim kene tombulku nikululiinga kongunale tere leku naa ti-puringli. Banapas-ni Mak-ndu “Wasie tapú-topu pambili ui.” nimbaliinga memba pupa, sip tenga kolea Saiporas puringli.

15:40—16:5 Poll-ni Wale Tale-Sipa Pulu Monjupa Yesos-nga Temani Kaiéle Topa Simbandu Purum Temanele

15:40-41 Poll-ni Wale Tale-Sipa Krais-nga Kongunale Andupa Te-Pumbandu ‘Saillas Wasie Tapú-Topu Pambili.’ Nirim Temanele

40 Poll-ni Saillas-ndu “Wasie tapú-topu pambili.” nirim. Kanu-kene punglí tiringli kene Krais-nga yambuma-ni niku mele: “Pulu Yi Auliele-ni else we kondu kolupa nokupa kunjupili pangli.” niring kene elsele kolea-auli Andiyok munduku kelkulu puringli. 41 Elsele kolea Siria propinj kanuna kene kolea Sillisia propinj kene Krais-nga yambu-talapema taon-manga lupa-lupa muluring yambuma ‘Enini molku konjuku Pulu Yili-nga ungele tondulu munduku piliiku molangi.’ nikulu ung-mani silsiliiku anduringli.

Copyright information for `MUX